JUHISED MNOORTELE | a C 2 E s E ks) — ° W Sa R. | Ill AASTAKÄIK NR. 7/8—1938 mälestusi Häid III MV kongressist osavõtjad noored ja külalised Elu jätab inimesele mitmesuguseid mälestusi, küll armsaid ja küll kurbi. Mälestused aga ei jäta oma mõju avaldamata inimese siseilmale, tema mõte- tele ja tunnetele. Paljude sündmuste meeldetuletamine annab meile uut indu muudab meie ja tahet tegutsemiseks, suunda mõtete » ja tundeilma. õilistab teeb meid ülekaal Heade mälestuste Seepärast on elurõõmsaks ja -julgeks. ka meie kui noorte püüdeks koguda omale häid mälestusi — elada puhast ja Jumala meelepäralist elu täielikus pühitsuses. Häid mälestusi on sälinud noortel ka möödunud suvel peetud III noorte kongressist. See oli suursündmuseks adventnoortele Eestis ja seetõttu ka osavõtt Peaaegu kõigist MV osakondasuur. Ei noored esindajad kohal. olid dest Meil oli heapuudunud ka juniorperet. meel noorte Nordi. näha eneste keskel ka divisjoni juhti v. V. T. Bartletti ja G. E. Kõrvalolevaile piltidele vaadates meenub kõik hästi. - Koosolekud, nii Merepuiestee kontpalvelas,. ,, Estonia“ sertsaalis ja vabas looduse templis Pirital andsid ülendava mulje adventnoorte rõõmsast meelest ja. vaimustusest. Õla õla kõrval seisid nad oma ühiste ideaalide taotlemisigatsusega ja laulsid kiidulaule Jumalale. Kongressil oli algusest lõpuni hea vaim, mis juhtis noori rohkem mõtlema Jumala teedele. Usun, et paljudele noortele oli see heaks ära- tuseks 70 ja eneseleidmiseks. : Ühtekuulu- vustunne meelsus Kas võib ja = misjonivabatahtlikkuse hingestas iga Koosviibimist. olla veel ilusamat mälestust! See kindlasti seob ja kinnitab meid kallid noored. Meie ühiseks otsuseks jäi: olla ustav ja truu Jumalale ja tema kogudusele ning kaasa aidata tema töö lõpetamisel. Jumala ja kaasinimese teenimine annab meile kõigeilusamad mälestused. Nüüd on õige aeg asuda otsuste teostamisele, sest noorusaeg on tööaeg. Ilu- sad eesmärgid ja mõtted peavad saama võidelda. valik raske. .Noor- meie eluks. Maailmas on käimas vaimne võitlus, mis haarab peamiselt noorsugu. On tarvis selget meelt, põhimõtte kindlust ja palju jõudu ,et õieti Iga on sugu seisab raske ülesande ees, sest ta peab otsustama, kellele ta tahab järgida. Meie oleme kutsutud, et neid aidata ja teisi noori neid põhimõttatuilt teedelt juhtida Kristuse järgimisele. Selleks õhutas meid kongress uuesti. Ka meie ise ei lase suunata oma mõtteid ja vaateid ettekujutustest, mis meid kergesti viib madalamatele kõrvalteedele. Mitte iga võitlemine ja iga kogemus ei jäta meile head mälestust, ega iga võitlemine too võitu. ,,Kui keegi ka võitleb, ei saa tema mitte võidukrooni kui ta ei võitle nõnda, kui kohus on!“ Kui me igas asjas omale eesku-" juks valime Jeesuse, siis võime saavutada puhtuse, rõõmu, headuse ja hin- 4 Aloored sõdijad. gelise ilu, võime võidelda nõnda jut kohus on“ ja taotleda, Tema särnaduüskuju — oma ülima ideaali. Nooruses peab töötama ja tegutsemä. Praegu seisame lõikustänutöös, mille läbi kogume endile parimad mälestused koostööst Jumalaga. Enne kui äalgame: kavakindlat noorsoo tööd osakondades, tahame endid ühendada selles töös, ning saavutada kõik eesmärgid. Noored pea“ vad "esirinnas astuma. ,,Ja kõik, mis te teete, tehke kõigest südamest, mitte kui inimestele, väid "kui Jumalale.“ On tõesti väärt, et iga MV-lane lõikustänu- töös mõtleks nendele sõnadele. *Meie ei taha meelsust, mis meeleldi tahab mujal olla kui selle töö juures ja vaatab sellele kui koormale ja - ebameeldivaäle kohustusele. Jumal ütleb oma lastele: »tehke seda kõigest südamest.“ Kuna Kristus meid on teinud vabaks; siis võib meid sundida armastus. julgesti tööle! sellele Seepärast tööle vaid” läheme Mälestused sellest Temä noored tööst kinnitavad meid ja seda tehes me kasutame noorusaega õieti. Oleks soovitav, et noored igas osakonnas teeksid väljasõite, korraldaksid ühised lehtede levi- tamisretki olekuid, eesmärgi on ja peaksid mis aitaksid saavutamist. mineviku ettekannete ja kogemustel kinnitav sõna ütelda. tahame värskendada. Ka koos- kergendaksid ja Neid selles asjas mälestusil mälestusi V, Suve Nõida kui kehal päikese kullas Särab kriställina kõidikul, Jootes nõrkenud lillegid mullas, Kosutust külvates loodusel; Nõnda ka Elupäikese kulda, Eluvee voogusid tõttavad. - Maailma Issand, närtsinud Su noored nurmedel sõdi jäd.. Nõnda kui kaste põudsele “Langeb kui kallis kandma, A maale taevalik. and, Taevaseks kingiks on inimsoole, Issand, Su noorte võitjate sünd; a £ Kes Sinu väes .võivad ülesse tõsta. Kõrveteel -hingesid janunejaid, Närbunud roosisid Issand, noored Su Nõnda kui kaste võivad käitas aaa säravaid tilku Tulnud on noor; ju tuhandeid, | Kogu maailma päästmiseks siiski Vajame Oh, veelgi et:pea Paisuksid. Kannaksid Issand, Su lugematuid. kastetilkade eluveed hulgast vägevad, kõikjale elu ja valgust, noored sõdijad! Noorsoo. kongressi vabaõhu koosolek Pirita - metsas 57 »Nad mina pole mitte maailmast, pole maailmast.“ Joh. nõnda 17, kui 16. Kristus väljendab neis salmides kristlase vahekorda ja suhet maailmaga. Sõna ,maailma“ all tuleb mõista mitte ainult meie maakera temal asuva elusa ja eluta loodusega, vaid, nagu see Sõna algkeeles ka tähendab, —ilmavaadet, sub patu porri ja riisub meilt meie väärtuse. Kes tahaks riide mudasse, heita kes puhta, tahaks kalli segada väär- et tusliku metalli prahiga! Seda võib teha ainult isik, kelle mõistus pole selge. Kuidas on võimalik, et selge arusaamisega kristlane tahab kaotada oma väärtuse end segades patuga ja selle maailma ülekohtu viisidega? Kust on kristlane pärit, kui ta pole mitte siit maailmast? = lIeesus ütleb: »Nagu minagi pole maailmast.“ Kust tuli ta? ,,Mina olen Isast välja läinud... ja lähen Isa juure.“ Joh. 16, 28. Ta tuli ülalt valguse riigist, kus tundmatu kurjus selle tagajärgedega. Pärast oma suure ülesande lõpuleviimist maa peal läks Ta jälle tagasi sinna. Iga kristlane kuulub taeva .kodakondsusesse, ta on pärit taevasest riigist; sinna viib teda tema teekond. Ta on ülalt sündnud, seega taeva päritoluga. 0Õigusega võib ta tunnistada maksvaks duse vürstile, ei täida tema tahtmist ega saa osa tema saatusest, vaid kuuluvad Kristusele. Ta sarnastab nad enesega. mitte siit maailmast.“ Iga haritud ,paremasse seltskonda kuuluv ja endast lugupidaja isik leiab mõtteviisi, kirjas »Ärge seda, ilmakorda. annab seal armastage mis Johannes järgmise mitte maailmas omas — selgituse: maailma, on... ega Sest kõik, maailm kur- mis maailmas on lihahimu, silmahimu ja elukõrkus —. ei ole Isast, vaid see on maailmast: (1. Joh. 2, 15. 16.). Siin sarnastatakse kurjuse ja patu mõiste maailmaga, kuna sama apostli sõnade järgi ,, seisab kõik juses.“ = Selle maailma vürstiks on, Kristuse sõnade põhjal, saatan, kes teeb tööd sõnakuulmata laste seas. Tema tahtmine ja tegevus on domineeriv meie maakeral. tema Kristus järelkäijad tahab ei kuulu Jeeparast vihkab määilm vihkab nende Issandat. Maailm on kaduv ja näidata, mitte neid, pime- kuna läheb ta hukka, igavesti. Kristlaste väärtus on suur. Nad pole siit maailmast; nad ei pea end alahindama, tundma. vaid oma väärtust õieti Asjade jä väärtuste õieti hin- damisest oleneb meie suhe neile ja meie talitusviis üldse. Kristlase seis ja väärtus on sedavõrd suur ja ülev, et ta ei peaks lubama end kunagi sarnastada oma ümbruskonnaga, mida loetakse maailmaks“, kurjuseks. ,Aga võtke mitte olla selle muutke endid läbi.“ (Room. on palju maailma kui kõik duvad väärtused kokku, mitte ,,kaduva asjadega, lunastatud sust, mis meile vaid oma meele uuendamise 12, 2.) Inimese väärtus suurem, laga sartatsed; tühjast maailma ka- sest teda pole hõbeda ja kulelust“, vaid Kristuse, kui ühe ilmavigata ja puhta talle, kalli verega.“ Prohvet tõstab esile kristlase väärtuse järgmistes sõnades; »Ma tahan mehe kallimaks teha puhtast kullast, ja muu inimese Oviri kallimast kullast,“ Kui me tunneme enda väärtust ja täht- osaks saanud taevase ohvri läbi, siis me hoidume selle maaiilmaga sarnastumast, mis meid alla ki- 72 enda kohta olevat Jeesuse endale sõnad: häbistav ja ,,Ma pole alandav kuu- luda kuhugile madalamasse põhjaläinud seltskonda ja osa võtta nende tegevusest. Ta püüab eemale hoida end sellisest seltskonnast, et mitte teha häbi oma nimele ja rikkuda oma karjääri. Kristlikul noorel on suurim nimi ja väärtus. Teda on Issand võtnud omaks lapseks, enam kõrge nüüd teatades siia kutsele ka hoidma ja elu ning talitama tete kohaselt. Armsad endid. Me talle, maailma. et ta väärtusele puhta ei Vastavalt oma kuulu peaks südame oma ta ja taevalikkude põhimõ- noored, ärgem alahinnake võime tänuga südames alati teada, et oleme liig heag ja väärtuslikud selleks, määrida selle et laskuda maailma patu alla ja end kurjusega, võime olla uhked ja rõõmsad oma pöritolu üle. Issand tahab meis esile tuua oma kuju, mis püsiks igavesti. Kujur võib raiuda kivitükist väärtusliku kunstiteose. Võrratult suurema töö teostab Kristus, kui taevalik meister, inimhingede kallal; ta valmistab neist jumalikud iseloomud; ta sarnastab nad enesega. Seepärast pidagem meeles: Me pole siit maailmast, ega taha end sarnastada temaga, vaid Kristusega, meie aulise Õnnistegijaga! E. Ney Püsivus Püsivus tis lause. viib sihile! Püsivuseta nimetamisväärset viib Lühike, aga tähpole ilmas midagi korda saadetud, pole ainustki sihti saavutatud, sest ainult püsivus viib sihile. Me võime palju ilusaid mõtteid ja plaane omada, võime: neid isegi täide viima hakata, kuid kui meil pole püsivust neid lõppsihini välja aren- dada, siis ei oma me mingit väärtust ei enese ega teiste silmis. Kuid peab ütlema, et tänapäev on püsivusest suurim puudus. Maailm oleks palju õnnelikum, kui tema elanikud oleksid püsivamad. Püsivus teeb õnnelikuks. Inimene, kellel ei ole püsivust, kaotab lõpuks tahte elamiseks. Ta näeb, et elu ei paku talle enam midagi. Miks? Sest, et tal midagi korda jälle küsima: miks? ei ole püsivust seda, läbi viia. ei lähe. Sellepärast, mis ta ette Peab et tal võtab, Näiteid püsivuse tähtsuse üle leiame kõikjal. Terve loodus on täis eeskujusid. Huvitav on seda tähele panna eriti väikeste loomade juures. Tihti ilmub nende juures uskumatu püsivus. Siin on inimestel paijugi õppida. Kui mõni väike putukas puutub kokku takistusega, siis ei põrka ta ehmudes tagasi, vaid hakkab seda julgelt ületama. Kuid ta langeb. Kas ta loobub oma ettevõttest? Ei! Ta algab uuesti. Langeb jälle. Kuid algab jälle uuesti. Ehkki ta arvutuid kordi langeb, ei jäta ta enne püüdmist, kui on sihi saavutanud. Tihti on elus aga nii, kui puutume kokku raskustega, siis loobume oma si- hist. Kuid oleksime vaesem dustest, sivust. seid, et võibolla veel üks samm ja sihi saavutanud. Maailm oleks olnud paljudest tähtsatest leikui leiduritel ei oleks olnud püNad on teinud tuhandeid katmidagi kätte saada, a meer NOORED jälgige kõik iugemiskursust »Suur ja võitlus“ ,Stanley" sihile Püsivuse väärtus on suur. Ilma püsi- vuseta ei jõua me sihile, aga kuidas olla püsiv, kuidas Esiteks olema, saavutada peab mida meil tahame püsivust? kindel saavutada. eesmärk Me pea- me enestele selgeks tegema selle eesmärgi tähtsuse, peame ära tundma, et peame selle me püüdma mõjudest, tingimata saavutama. Pealahti saada kõigist kõrval mis püüavad meie eesmärgi leb meid takistada ei ole kooskõlas taotlemisel. tegemata jätta, mis Kõik see tu- meie eesmärgiga. Kui me nii raudse energiaga oma eesmärgi poole rühime, püsivalt ja järjekindlalt, siis saavutame sihi. Eriti peame aga sellest hoiduma, et me enne sihile jõudmist oma eesmärgi saavutamisest kõik kaotanud, ei loobu, sest siis ei ole meie siis oleme püüdmi- sel mingit väärtust olnud. Sarnane teguviis on asjata energia kulutamine. Kuid millised tagajärjed on sellisel as- jatul energia kulutamisel? ja elutahe kui lõpuks leitakse, dagi. nult See püsivus on kõige Energia hulk tähtsam et elu ei paku tänapäeva viib sihile väheneb enam traagika. ja annab ja mi- Ai- tahet elamiseks. Keegi kunstnik seisis kord suure kivi ees. Tema. siht oli sellest suurepärane kunstitöö välja töötada, mida kõik imet- lusega vaataksid. Ta seadis omale eesmärgiks aegade kõige suurema ideaali — Kristuse. Pääle kestvat tööd, küsis ta väikselt tütarlapselt, kes külastas teda tihti tema töötoas: ,,Mida sa näed selles kujus?“ ,,See on üks mees“, oli lapselik vastus. See kunstnikku. Väsimatult ei rahuldanud töötas ta edasi. Kestva töö järele küsimust esitades, sai ta vastuseks: ,,See on sõbralik mees.“ Kunstnik ei olnud veel oma eesmärgil. Veel suurema energiaga ja püsivusega asus ta tööle. Möödusid päevad. Väike tütarlaps oli jälle ühel päeval kunstniku töötoas. Kunstnik esitas endise küsi- muse. Nagu nõiutult jäi tütarlaps kuju ette seisma, pani käed kokku ja lausus pisarsilmi: ,,See on Jeesus!“ Kunstnik nud. Mis oli aitas oma teda eesmärgi selleni? saavuta- - Äinult püsivus! Sellepärast valige omale õilsad eesmärgid ja taotlege. neid püsivalt, - siis saavutate need, E. T. 13 - Lelles, misjonireisul külastati kaasvõitja peeti ettekannete koosolekuid Türis, Kärus Paides, ja Keavas. autol. puhuks üüritud Sõideti selleks Noorte seas valitses hea ja rõõmus meekoju kuni jälle algusest leolu sõidu jõudmiseni. Auto möödus — ilusatest nii meeldivad ikud maast kohtadest ia vaheldusid jälle uutega. Nii ruttu kadusid les, kilomeetrid esimesel meie oötasid ja võitlejad varsti õde Vaimann õigeks kaasvõitlejad meie Lel- Seal meid lahked abikaasaga. ajaks gasime üheskoos rahupäeva. me peagi pidulikus nitada. Seda olid olime peatuskohal. tervitasid jõudnud me ja kohale kaawja Oli- äl- Siis istusi- lauas, et keha kinvalmistanud sealsed vastuvõtuks. : Hea oli meile kui linna noortele mööda saata öö värsketel põhkudel. Kõik olid rõõm=sad, sõitnud. et olid kaasa Hingamispäevakool, Luukase juures kõigile, oli sest kohal mida suureks oli 70 ära peeti v. õnnistuseks inimest, Üld- laule saatis kaasasolev pasuna orkester ja jumalateenistust kaunistas segakoor lauludega. Venna Augi kõne, millele järgnes Pühaõhtusöömaaeg oli manitsev kõigile. Tunnid möödusid kiiresti ja. aeg nõudis, et pidime Lellest lahku- ma. Kaäasa võtsime head mälestused. Vurisedes ruttas auto Türi pooie ja meid head = soovid. kaasvõitlejate saatsid Varsti peatusime Türi linnakeses oma Kõik väikese aga mugava palvela ees. ja meie vastuvõtuks oli kaunistatud Ka nnad. õed-ve meid tervitasid Türi Jusiin võisime endid tunda koduselt. rõõmOlime ut. koosolek ma! õnnistas ka sad, et võisime midagi teha Jeesusele ja venna juures. seadsime end val- kinnituseks saatsime oma mööda Järgmisel kaasvõitlejatele. hommikul Meidla , Öö mis edasisõiduks, sest me ei olnud veel ärasõitnud. pooltki oma misjonireisust Paide poosilmad oma e pöörasim Nüüd le. Ka seal ootasid meid kaasvõitlejad. Igalpool kuhu Ja kus siis neid ei ole? meie sõitsime, leidsime ees kaasusklikke. vaatlesime ka lahkumist Enne Türilt meie uut raadio saatejaama ja imetle-, sime selle kõrgust. tavad, — Isa jõuame juure Paidesse siin võttis 74. Siiski kui oleme us- kord. taevasse. veelgi kõrgemale jõudsime kella 11 e, 1, meid vastu kaskedega Ka ehi- vanadel Vallimäel, silmitsasime oli Koosolekul kõik lasi Jumal koosolekut kuhugile edasisõitu muid ei ka «müüridel kindluste vaatamisväärsusi. rohkesti inimesi Pärast minna. korda Kärusse. üle aega jäänud, enam minekuks, kohe algasime sest ja iii Sellel lejaid täide. ka viidi Et ettekannete tatud koosolekuruum. võisime küoli, aega koosolekuni veel Käisime lastada seda Kesk-Besti linna. tiimi See ringreisule. sõita otsustanud olid dimeõigjsisinaiits MV-lased Tallinna kogunenud rahvas alevis oli Käru Nende saali. Rahvamajja ja täitnud ette astusid noored ja tunnistasid Kris- Noorte s0o- tusest läulude ja kõnedega. viks oli kohast hästi. venna Sõbralik igalpool inimestele pakkuda ajatõde, nii möödus ka siin kõik Pärast koosolekut olime lahke õhtusöögil. juures Villumsoni sai ja vastuvõtt teenimine ka Otse kahju tunne täisiin meile osaks. tis südant kui pidime mõtlema lahkuAga teadsime, et olime misjomigele. sundis nireisul, mane peatuskoht pidi olema ja koosolek = sõitsime Kärust, Lahkudes Keavas. vii- Meie teele. meid Lelle, et seal ööbida ja siis järgmisel päeval Keavasse jõudes peatusime iluette- noorte oli Siin mõisas. Keava sas kannete koosolek vabas looduses. Rõ6mus aäventlaul kõlas kaugele ja lnime- sed kuulasid huviga. Pärast koosolekut veetsime veel ilu- sad tünnid vabas looduses sealsete kaas- võitlejate sas gile. seltsis. looduses ja Heameel, Noored see oli olid vabad ilu- kosutuseks et võisime kõi- midagi Jee- susele teha, rahuldas meid ja tegi rõõmsaks: 4 Noorte kutel Kõik eesmärke kuulutada oli ja koorilaulud, nendel laulda duettid, koosole- Jeesusest. soolod ja kõ- ned, mis kavas taotlesid üht eesmärki, kinnitasid kaasvõitlejaid nende usuvõit- luses ning kutsusid meie sõpru Kristuse juure. Noorte häid soove ja ettekandeid mõistsid ka külalised, sest nad soovisid jälle see hes meie igas oma peatset peatuskohas, parimat, külastust. kus loodavad Ni esineti. noored, kõik oli õnnistuseks kuulajatele suks test, Kristuse riigi Koju . jõudes andis mälestustest see oli Te- et ja ka- ülesehitamistööle. olime . rikkad ja muljetest, ilusamida mitmepäevane - misjonireis. Igalpool võisime tunda suurt armastust ja kodust täname eest. perekondlikku Jumalat Tema olekut, ühendava ja me L. Raid. tõe M M 1 4 1 El »Kõiges, mis inimene kirjutab, peaks ta jätma leheküljele parandusteks vaba meistrit, õigus, kirjutades seda tähtsat lauset. Meie kooliõpilased võivad siin mõelda kohe valgele äärele, mida nad oma kiritööde juures peavad jätma - vabaks. seisukohale ääre.“ Henry Drummondil oli täiesti Seda kasutab õpetaja ja meie teame väga hästi milleks. Et meile näidata meie vigu ja neid parandada. Iga inimelu on alguses puhas lehekülg. Aga juba aegsasti, ennem kui laps on õppinud kirjutama, reatab saa- tuslik käsi oma jale lehele. tähed Esimesed ja muljed, märgid tüh- mida lapse silma võrknahk tajub ja tema vaimus olevad tundmused, mis täidavad tema väikest südant, on laused, mida kirju- tatakse elulehekülgedele. kab inimene Nägematud nähtava kuju. Peagi hak- ise kirjutama ja mõtlema. tähed ja märgid omavad Mõeldakse palju ja kir- jutatakse mitmesugust. Kus on kiri arusaamatu ja vigane, seal teevad isa, ema või õpetajad ja sõbrad lehekülje äärele parandusi. rohkem kirjutatud Aasta aasta järele randus tähtsamaks. Tihti on lehe äärel kui lehel - enesel. muutub vigade pa- Alguses parandati tähtede ja sõnade tehnilisi vigu ja puudusi aga hiljem mõtete ja arusaamiste kõrvalekaldumist. sega, kes ennast parandustest õpib, elus lehekülgi. Õnn on selle: inime- laseb parandada ja kuidas vigadeta täita Lehekülje äär on nii jälle ja mõnelegi inimesele saatnud äraarvamata suurt kasu. Ka kõik suurvaimud inimajaloos tunnevad hästi lehekülje äärt Hilloomingui nende s. tähtsust ja selle juti tuli avalikkusele ärakiri Heine laulust: ,,Sa oled kui lill“. Selle lehekülje kui tõsiselt oli luuletaja äär tõendab, võidelnud vormiga, kuidas jälle, rea rea ning riimi ta riimi riimi järele oli muutnud, et lõpuks hästi korraldatult võisid ilmuda mõlemad väikesed salmid. Ka Beethoveni AS-dur-Sonate original käsikirja juures. leiame seda sama. (Selle suurvaimu võimsa loomingu leheküljeäär tõendab, et ka nii suur meister nagu Beethoven, ei raputa dagi välja käisest, vaid meistertöö valminud kestvate korrektuuride, kriipsutuste ja paranduste varal. iseloomustab lehekülje. äär mion läbiNii TÖ 15 2. Peetr. 3,9. a) Jumal on kindel omas eesmärgis, sest plaanikindlus on tema töö aluseks. Õp. s. 16, 4; Ap. t. 15, 18. L. b) Jumala päästmistahe — seisab selles, et ta: a) w»ei taha mitte, et nemad peavad hukka minema.“ 2. Peetr. 3, 9; b) »et kõik inimesed peavad õndsaks saama.“ 1. Tim. 2, 3. 4; Jumala armastusetöö eesmärk pole ainult hoiatus, vaid aitamine, vabastus, parandus ja III. d) 36; Jumala TH. Põltsamaa . K.-Nõmme . 5. Käru T.. 8. 9. 10. 11, 12. 13. 14. Nõmme Narva . Alavere . Tallinn I-II Tõrva . Türi Kullamaa Ahja Rakvere Tartu 76 Joh. ületab 2. Peetr. 3, 9; 1. Tim. 2, 4; Junioride 1. 2. 6. teha. päästmistahe Osakonnad 3. vabaks c) f . 4) misjonitöö e s g E g kg SS rd 7 3 10 9 4 8.1. 5 8 2 25 10 DA 2 4 20 t Ta kõike! Sv 1 10 4. ann, A maad A 62 50 40 40 jä n 01 man A%08 YEg2. AS 3 5 23 an 3. 6. —., 10 1 Ap. Joh. — 19, 10; 14, 18; Joh. kõigilt Mat. 6, 40; Joh. 17, 24; og nõuab E oma HUA 3 2 4 i i kad == 9 1 valid Marii ti A viidi 0 a enn 10 nd MA 10 a a PA 1 2 tada NUGNU a JA m ja rahvalt 4; 2. paran- 1, 15; tahtlikku sõnakuulmist. Mark. 16, 15. V.S. 16; — [1 veerand 1938 a. 2 4 3 a 39 7 (8 meele 16; 3, 2; Mark. 2, 38; 17,30; teenimist ° gd 3. tt en pa TEST mme a saada 11, 31; Luuk. viia — aruanne « 90 JA aulikusse dust. 8, 32. 180 6 7100 100 3 otsima. 3) Nõudma O Bo võivad Kuis ta seda ilmutas! andis Poja — Joh. 3, Olema kannatlik. » Seepärast: Rom. 2, Peetr. 3, 15; 2) — a E patused trööstida — 2. KOr:s5, 20:521;5 1. Tim. 2, 4 — aitamine on äraolenev tõe tundmisest. See võib Armu vägi on Suurem kui patu oma. Kõigesuurem patune saab päästetud kui ta haarab sellest väest kinni! Milline troost!!! ülesäratada Iga hoiatus seega Jumalalt on armastus. võivad saada päästetud. Esk. 34, 16 (I osa). a) Jeesus tuli seda tahet läbiviima. Joh. 4, 34; 5, 30; b) Mis oli see ,,tahe“ — - lunastada — Joh. 6, 37; - puhastada — Luk. 5, 12. 13; Lott — 1. Moos. 19, 17; Paabel — Jerem. 51, 6; » Minge välja“ Ilm. 18, 4; Hoiatus võib anda vaid kohusetunne. Päästa aga armastus. paluv 12; Kõik 1) Kadunut 1. 2. 3. antud 5, usukangelasteks. Ebr. Päästmistahte läbiviimine“ mõjutas Jumalat: Ta tahab teha, et kõik saavad tagasi lapseõiguse ja Jumalaga osasaamise. vaimus Kõik on patu läbi hukka minemas. Jes. 53, 6; Rom. 3, 12; Suured päästmine. armastuse — päästmine ! eesmärk Järrmala armaslustöö 1 84) Aia AES 2 8. ea Mi 3 20 2 east A aa 3 155000 A 8 28 2 28 da 8 a 4 4 1 58 R a ja 10 E 5 TAA 24. Sa jä SR 29 4 Ja Sela i A AN Ni O ija 8 14 a 7 «as TA i —— Narva Kuressaare Rakvere Karja Petseri J.-Jaani K.-Nõmme Liidu MV . Tallinn III V.-Kuuste Kool 14. 15. 16. 17. 18. 19. 20. 21. 22. 23. 24. I—I Türi Tallinna 192 657 60 55 50 50 40 33 33 61 68 66 151 21 13 12 prefraref 44 1289 11° 216. 15 91 10 12 160 91 99 24 el 21 160 1746 39 78 11 34. 12 94 430 330 93 29 428 21 93 -24 13 59 131 31 685. 12 86 . 262" 21 37 24 24. 125 15 13 140. 24 29 12 pnjue 24 164 12 28 18 199 63 34 13 22 974 .— 231 32 98 373 141 30 1507 27 351 17 85 200 33 39 29 24 138 Kk 1 295 28 20 6 12 29 36 15 15 33 137 37 42 56 20 24 92 196 TAS 18 52 22 5 18 218 PIIPTU 12. 13. Pärnu 9. 26 22 PHJEITAST Nõmme Määri 8. 90 83 83 80. 80 715 69 19 TALIISTEH 27 26 27 PHIJAPIOL 30 24 PINJLUUEBA 11. "Tartu 4. PAIPAJIUUUIOH 60 93 1: [5 AlaverelP. Paadermaa 6. prefieref 12 32 pngegn(art 10. V.--Rummu prelpuenTy 12 OHIBHIUOLSIN | 5. ProVUMIVI 12 20 PNIBISTAV 10 pnpo03 24 arna10S003T 34 a. PNJBITAST 21 30 10 69 54 26 147 1938. ARUANNE OJELINBIL Põltsamaa Jõgeva Käru II veerand MISJONITÖÖ PNJBITAST nlarnel 2. 3. 4. 100 100 100 100 100 100 2% ajelpueniy Ahja NOORTE opunydtd 1. Osakonnad MV | "Card TUOLSIN PISLETIJIA Suntorid pida ja palju saavutada, et võiksime valmistatult sõita tuleval suvel divisjoni noorsoo Seda kongressile suursündmust ei taha Taanimaale. meie tada. Paljud juniorid valmistavad end sinna sõiduks. Tähtis on, et sõhrad saaksid oirakorda. rid, kes giks Meil sõpra hame on alles liikmed, on praegu dunud Armsad Möödunud on juniorid ! need ilusad päevad, mil olite vabad koolitöö muredest ja kogusite uut jõudu edasiõppimiseks. Heameelel tuletan meelde kongressi päevi, kus juniorid hulgaliselt võisid olla üheskoos. Ka kõrvaloleval pildil on veel näha neid rõõmsaid sõpru ja seltsilisi. Sellises üksmeeles nagu me koos olime, tahame ka jatkata oma tööd. Nüüd, kus istute koolipingis oma raamatute juures, otsite enesele tarkust ja suurendate oma teadmisi, olge hoolsad sellise varanduse kogumisel. Sest mida külvate nooreseas, seda lõikate vanaduses. Soovin teile kõigile alganud õppeaastaks rikkalikku Jumala õnnistust ja edu edasijõudmiseks. Varsti algame ka kindla õppetööga: junior:osakondades. Eeltööna tahame endi read koondada suvise lahusoleku järele. Loodan, et teie juhid teid kokku kutsuvad ning tööd algavad möödunud aastal õpitu lühikese - kordamisega. Järgmises numbris ,,Juhised Noortele“ ilmub töökava kõigi astme junioridele. Eeloleval talvel tuleb meil Ülal: JMV osakondade juniore III MV kongressil Kõrval: 78. Tõrva sõbrad. hoolsasti õp- õige pea Need tehku sõbra Eestis 23 Tean, taivel oma õppetöö et on palju valmistusid junio- eesmärkursus. seltsilist, ja 64 junior-liiget. Neid aga suurendada, Sellega, organiseerime nad. juba kõik seltsilisteks ja seltsilised kameraadideks. lõpetada unus- neid, ja 47 arve taet hästi osakon- kes katseiks, möö- aga ei olnud võimalust neid sooritada. Tehke seda nüüd algava õppetöö alul, siis võite jatkata oma õppimist uue ja kõrgema kava järele. Esialgu aga tahame lõpetada lõikus- Algus oli tänutöö ia siis läheme edasi. Palju tänu teile kallid junioväga hea. rid Rakveres, Kärus, Nõmmel, Pärnus ia Jõgeval teie hoolsa ja eeskujuliku töö eest. Teie tegite hästi, nii kuidas tee- vad tubiid juniorid. Loodame, et ka teised oma osakondades teile järele jõua- vad. Usun ka, et olete ustavad oma mottole ja täidate kõigiti juniorkäsku. Jumai aidaku teid selicks. Vaadelgem ka oma misjonitöö aruannet. Kas te ei suuda seda parandada? Kindlasti! See oleks ka õige. ja siis ootan Varsti kõigi lõpeb III veerand osakondade ja iga ju- niori misjoniaruannet. Tean, et täidate oma kohustused hea meelega. Tahan ka teile meeletuletada lugemiskursust ja piibliaasta jälgimist. Enne kui lõpeb käesolev aasta, olge kõik eesmärgil, et võiksite omandada nende kursuste lõpe- tamise tunnistused. Selleks soovin teile palju tahet ja tõsist püüdlikkust. V. Suve. Viimased mõelanisted Ema oli omä tütrele õmmelnud ilusa kleidi, mille üle aga viimane sugugi rõö- mu hul ei tunnud. ja Ta nurises ei olnud isegi. Tädi, sellega kes ra- viibis külalisena nende keskel, nähes tütar: lapse halba ülalpidamist, kutsus teda kõrvalruumi ja jutustas järgmise 100. hul Lapseeas ei olnud ka mina kord pluusega ,mida valmistas mulle hea ema. minu soovide peale, olin peale ja See ei olnud järele ja ma pahane. ütles: ,,Maie, Ema ramü valmistatud nurisesih ema vaatas tegin minu oma pari- mat aga ma näen, et ei suuda Sinu tahtmise järele teha. Hi mõista seda Sinu arvates küllalt hästi.“ Ema mõtles siis veidi ja jatkas: ,,Kui sa tahad veel paar päeva oodata siis lasen seda uuesti õmmelda Anna Kuusikul.“ Anna Kuusik oli meie raha küla puudusel õmbleja. Ema teda alati ei suutnud kasutada ja seepärast valmistas kõik ise. Ma ei mõelnud sugugi sellele kuidas ema raske töö kõrval ikka veel aega leiab mind aidata ja ma võtsin tust kui iseennast tema suurt armasmõistetavat asja. Mul on meeles kui emale vastasin: »Mul ei ole tarvis Kuusikut ja oodata ka ma ei või. Sa oleks pidanud pluuse rohkem moe järele valmistama.“ Ma rääkisin arva oma emaga nii teravalt nagu siis. Nägin kuis ta ennast kõrvale pööras ja pisarad tema silmi täitsid. kahetsesin oma Kui ma emale õhtul , Hääd ööd“ visin ia puhkama läksin, istus ta sooikka sõnu neid veel aga Seda ei andeks töö väsinud. paremini. nähes jatkunud ma jõudu paluda. juures. Pluus Ta oli meeldis Ütlesin selleks, nii kahvatu nüüd mulle talle lahkudes: et töötas. ei tea kui kaua ta nii on peagi töö valmis. Kui veidi paranen siis teen veel viimaged nõelapisted. Eile ma ei suutnud enam.“ Neid viimaseid ei teinud mu armas mulle teise kleidi valmistamusta kleidi. Ma olin nii Olin kaotanud ei oleks ma koormat Anna võinud teda kergendada, oma ema. aidata kui tal Kas ja tema tööd nii pälju oli? Ma koormasin teda oma rahüulolematusega ja nurisemisega. See kõik aitas šelleks kaasa, et mul teda etiam ei ole. . Tädi silmis olid suured pisarad. - Ta tõusis üles ja kutsus mind enesega kõrvaltüppa. Avades üht kohvrit ta tõstis sealt üles kirju pluuse ,mille voltidesse oli peidetud nõel. See oli roos- tetanud täiesti. Tahtsin seda sealt välja tõmmata. / Tädi keelas mind ja ütles: Las ta olla, ehki on roostetanud, siiski aitab see nõel mind alati, et võitu saada oma vigadest ja nurisemisest.“ Tütarlaps vaatas nüüd tädile tänulikult silma. Talle oli $ee hea õpetus. Ruttu jooksis ta ema juure ja põimides oma käed ta kaela ümber - sosistas: »Ema, andeks!“ armas Armsad Taeva Isa ema, palun anna noored, meie tahame nõuande järele: ,, Austa mulle teha oma isa ja ema, see -on esimene käsusõna tõotusega, et sinu käsi võiks hästi käia ja sa kaua elaks maa peal.“ Meie tahame oma vanemate töökoormat kergendada, siis võivad nad kaua meile elus nõuandjaks ja avitajaks olla. Kui meie seda teeme, täitub Jumala tõotus meie juures. ,Su käsi käib hästi ja sa elad kaua maa peal.“ Ainetel — V. Nõmmik. küll Järgmisel hommikul oli ema nii nõrk, et ei suutnud tõusta voodist. Ta kutsus mind enda juure ja sõnas: ,,Maie, mul nõelapisteid õnnetu. pidi ühe pandi ära. ,,Küll on jälle oma tööd ja mured.“ Nii jäi ema minu rahulolematuse pärast ennast Ma Kuusik ma — iialgi. Pluus ja kõik läheb lõpuks hästi, armas ema!“ Ta naeratas veidi. Märkasin ,et ema vaevas suur väsimus. ,,Kas sa ei saa panna tööd nüüd käest ja teha seda valmis homme?“ ,Ei mu laps, homme vaevama. enäm ema MEIE pasvätusvahendid 0% Hommikvalve 0 Piibliaasta 6 Lugemiskursus "Meie noortele peaks olema Jumala sõna hinge ja vaimu roaks ja Kristuse rist meie kasvatuse teadus, ° tuste uurimiste keskus.“ kõigi äpe- E. 6. Wnite 79 JMVA Prohvet Eliase 37, Kes prohvetikuulutus. oli Blias? tusekuulutuse jõe mal juures teda? Millise andis ta Kui juure? Elias maaväringus Elias Kun. pühaliku ta Ahabile? elas? Kuidas kauaks Sareptas. 1. hoia- Millise hooldas jäi ta 1. Kun. Kus oli Bliase teine kohtas Elias Sarepta 17, Ju- Kriti 17, jõe 8- -24. pelupaik? Keda linna väravais? ne Kuidas sai ta poeg tida teadis naine*siis? Elias pöördub tagasi 1. Kun. 18, 15-19. Kui Elias Obadja? mitme tagasi Iisraeli maale. aasta pärast Saamariasse? pöördus Kes oli BEliase Karmeli kartis tulekust? mäel. 1. Kun. 18, 20- Mida Kellele käskis Elias teha Karmeli mäel? anti eesõigus esimesena ohver- Kuidas palvetas dada? Kui kaua hüüdsid Paali prohvetid oma jumala poole? Kuidas Elias pilkas neid? Millise altari ehitas Elias? tema palvele? rahvas? Vihm. Mitu rast? na? Elias? 1. Kuidas Mida Kun. 18, tunnistas 41 vastati kõik Elias Elias põgeneb 18. Millise teate Kuhu põgenes omale surma? ja Eliisa Isebeli eest. 1. Kun. 19, saatis Isebel Eliasele? Elias? Miks palus ta Kuidas ilmutas Issand oma hoolitsevat armastust Hliase vastu? Kuhu jõudis Elias neljakümne päevase rännaku järele? 1. Kun. 19, Elias Orebi mäe juures, 918. Mida küsis Jumal .Eliaselt? Mida Kas Issand oli tuules, vastas Elias? 80 Elias jäl- Saamaria. — 2. Siirias Missugune Siiria kuningas vallutas Samaaria? Kui suur oli nälg linnas? Miks tahtis kuningas tappa Eliisat? Eliisa prohvetikuulutus. 2. Kun. 7, 17982 Mida ennustas Eliisa toiduhindade suhtes? Kes ei uskunud seda ennustust? Mida ütles Eliisa temale? aruanne. 02. Kun. 7, 311. Mida tegid neli pidalitõbist, kes põgenesid Siiria leeri? Miks oli siirialased põgenenud? Mida leidsid pidalitõbised siirialaste telkides? Mida jutustasid pidalitõbised 46. korda palvetas Elias vihma päKuhu käskis Elias Ahabit min- vastas Siirialased vallutavad Kun.K6, 24. -33. Pidalitõbiste 40. Mida küsis vaik- Mida Eliisa elavaks? ta Ahabile teaKus ja kuidas kohtasid Ahab ja Elias? Kuhu käskis Elias koguda rahvast? tada Miks jälle või tules? Eliaselt? le? Milliseid kolme meest pidi Elias võidma tähtsatele ametitele? Oli Elias ainukene Iisraelis, kes oli jäänud ustavaks Jumalale? Eliisa kutsumine. 1. Kun. 19, 19. 21. Millises tegevuses oli Eliisa, kui teda kutsuti .prohveti-ametile? Mida tegi Eliisa oma künniriistadega ja veistega? Eliase taevavõtmine. 02. Kun. 2, 1. -18. Mida valmistas lesknaine BHliasele? Kui kaua jatkus õlist jajahust? Mida ütles lesknaine Eliasele, kui ta poeg ära suri? hääl ju väravavahtidele? Eliisa ennustus täitunud. 20 Kuri 12--20. Mida tehti kuninga käsul? Kui palmaksis jahu ja odrad Keda pandi värava line ennustus täitus Saamarias? ülevaatajaks? Miltema surmaga? Sunemi naine. 2. Kun. 8, 1 6. Miks käskis Bliisa Sunemi naist Iisraeli maalt ära minna? Kuidas sai ta oma põllu ja koja tagasi pöördes vilistide maalt koju? Eliisa ja Asael, 2. Kun. 8, 7- 15. Missugusesse Siiria linna läks Eliisa? Kes oli haige? Mida jutustas Eliisa Asaelile kuninga nuttis Eliisa? Eliisa Milline reg? surm. ime haiguse 2. Kun. sündis suhtes? 13, EHliisa 20 25. haua Miks juu- Laste 12. õppetükk himgamispäevakool 17. septembril Kümme 1938. dasamuti vaarao nuhtlust Kirjakoht: 2. Moos. 7, 14-=-25; 8,1—12. Meelespeetav salm: , Aga oma silmaga pead sa vaatama ja näha saama, kuidas hõelatele kätte makstakse.“ Laul 91,8. Esimene nuhtlus. Veri. Niiluse jõgi üle ujutades katab Egiptuse maad ja teeb selle viljakaks. Niilust austati kui jumalat ja varao käis iga päev teda austamas. Issand käskis Moosest, et ta järgmisel hommikul lä=heks vaarao juure jõe ääre, et temale ütelda: on Jehoova, mind sinu Heebrea juure rahva läkitanud Jumal, ja ütleb: Lase mu rahvas minna, et nemad mind teenivad kõrves, aga kui mitte, siis peab vesi vereks saama.“ Mooses ja Aaron tegid nõnda kui Issand käskinud, ja kui vaarao ei tahtnud lubada, peale Aaron vaarao ja kõik detud. ära, ja tõstis kepi üles ja lõi vee nähes ja ta sulaste nähes, vesi, mis jões, sai vereks muuJa kalad, mis jões olid, surid jõgi haises, ja Egiptuse rahvas ei võinud mitte jõest vett juua, ja veri õli kõigei Egiptuse maal.“ »Ja Egiptuse kunstimehed tegid nõn- Eliisa Jeeriko vesi. Peeteli poisid. Kun. 2, pilkas Peetelist? lel 42-le Õli 02. Eliisat, Milline poisile? lesknaise 19- -22. Kun. kurb võla kui 2, ta 23- tagajärg katteks. -25. läks oli 20N läbi sel- KT 4, 1=-7, 2. Kun. 4, 8—37. Sunemi naise poeg. üles üks Sunemi näitas lahkust Millist linna dale suti naine mingit temale Eliisale? tasu Teine selle ta lahkus? Kas eest? ta Kuidas silmamoondamisega, jäi kangeks.“ Nuhtlus aga vaarao minna. ei olnud nuhtlus. ja kes- nõus Konnad. Issand saatis vaaraole selle teate: »Lase mu rahvas ära minna, et nemad mind teenivad. Ja kui sa neid keelad minemast, siis tahan ma kõik su raja konnadega nuhelda. Jõgi peab kihisema konne ja nemad peavad üles tulema ja su kotta minema ja Su magamistuppa ja su voodi peale ja su sulaste kotta ja su rahva peale ja sinu leivaahju sisse ja su leivakünade sisse.“ Konnad tulid Aaroni käskimisel. Egiptuse kunstimehed tegid järele. Viimaks kutsus vaarao Moosese ja Aaroni, ja palus neil nuhtlust kaotada, sest ta tahab lubada rahval minna. ,,Ja Moostes ki- sendas Jehoova poole konnade pärast, mis ta vaarao peale oli pannud. Ja Jehoova tegi Moosese sõnade järele ja konnad surid ära kodade seest, õuede ja väljade pealt. Ja nemad ajasid neid kokku hunniku viisi ja maa haises. Ja vaarao nägi, et.ta sai hingata, siis lõi ta oma sudame kangekš ja ei võtnud neid mitte kuulda.“ Elisa ja Siiria Mida rääkisid Jeeriko mehed Fliisale selle linna vee kohta? Millise ime tegi Eliisa? Kes süda tis ühe nädala, laskma rahval imeteod 2. oma ootas Kuidas suri en- ta- selle naise poeg? Kus oli Eliisa sel ajal? Mida vastas ta kõigile Keasi küsimustele? Keda palus ta tingimata enesega kaasa tulla? Kuidas äratati ta poeg üles? 2. Kun. 4, 38»»41. Mürgine pudru. Mida korjas üks prohvetikooli õpilane Mida tenälja ajal kogemata toiduks? gi Eliisa? 2, Kun, 4, 42-44. Odraleivad. Sõjapealiku tüdruk. 2. Kun. 5, 1—7. Kes oli Naaman? Kes olid toonud vange Iisraelist? Mida rääkis väike iisraeli tüdruk Naamani naisele? Mida kirjutas Siiria kuningas Iisraeli kuningale? Mida Siiria kuninga mõtles kirja Iisraeli kohta? Pidalitõbine Naaman. 8. 19. Mis ütles Eliisa, kui ta 2. kuningas Kun. kuulis 5, kunin- ga hirmust? Kui Naaman tuli Eliisa juure, mis kästi teda siis teha? .Miks Naaman vihastus? Kuidas mõjutasid sulased teda minema Jordani? Kui Naaman oli terveks saanud, mida ta siis tunnistas? Saamahimuline Keasi. 2. Kun. 05, 20-27. Mida tahtis Keasi omada Naamanilt? Millise valega ta esines? Mida ütles ta Bliisale? Kuidas karistati Keasit tema patu pärast? Ujuv raud. 2. Kun. 6, 1—7. 81 Kolmas Jumala käsu oma käe põrmu, nuhtlus s TÄIGI peale ,Aaron sirutas välja siis oma sai kepiga hulk ja täisid lõi maa $äi täi- inimeste veiste külge, kõik maa põrm deks kõigel Egiptuse maal.“ linnud. »Ja Iehoova ütles Mooses .— vastü: Tõuse hommiku vara üles ja astu vaarao ette, vaata, ta läheb vee juure, ja ütle vastu: Nõnda ütleb Jehoova: La- läkitan ma se mu rahvas ära minna ,et: nemad mind teenivad. Sest kui sa minu rahvast ei lase ära, minna, vaata, siis sinu peale ja su sulaste peale ja su rahva peale ja su kodade sisse kõiksugu paha lihdude seltsi . . Ja ma tahan sel päeval imeliku vahe teha Kooseni maale, ei pea kus mu paha rahvas linnu sees seltsi elab, et seal olema, et sa saad teada, et mina olen Jehoova. sinu maal.“ Ländude nuhtlus tuli Jehoova sõna järele. Ja vaarao ütles siis Moosesele, et rahvas võiks katkestada oma töö ja tuua Jumalale ohvrit aga mitte Egiptusest ära minna. Mooses ütles aga, et Jumal on käskinud kolmepäeva teekonna kõrvesse minna. Siis ütles vaarao, et kui nuhtlus kaotatakse, siis ta lubab rahvale minna. Aga kui linnud olid lah- kunud, ,,vaarao lõi oma südame kangeks ka seekord, ja ei lasknud rahvast mitte ära -— na,“ Viies Järgmisel katku, mis tuse rahva raeli rahva ainustki... ja ta ei minna.“ nuhtlus. päeval tabas tahma viskas sai surid loomadest Ja vaarao saatis ,,Ja kõik ära, ei hirmsa aga Egip- lis- surnud üht- mitte ära rahvast —- Paised. Moosesele . ja Aaronile, ,,Ja nemad võtsid ahju ja astusid vaarao seda laiali vastu paiseks, Katk. süda jäi kangeks nuhtlus. Jumal ütles mis edasi teha. — Jumal loomi. loomad lasknud Kuues JT [N nee villiks, mis "ette ja Mooses taevast ja see üles ajas ini- meste ja loojuste küljes. Ja kunstimehed ei võinud seista Moosese ees paisete pärast, küljes sest paised ja kõige olid Egiptuse kunstimeeste rahva küljes.“ Veelgi vaarao ei olnud nõus laskma rah- val minna. 82 — 24. septembril 1938. Kümme nuhtlust (Järg) ja Kunstimehed katsusid täisid = ärä ajada, kuid ei suutnud. ,,Siis kühstimehed ütlesid vaarao vastu: Seeon Jumalasõrm. Ja vaarao süda jäi kangeks ja ei võtnud neid mitte kuulda.“ Neljas huhtlus. — Pähad tema 13. õppetükk Kirjakoht: su 2. Moos. Meelespeetav peale tulla ligi saama.“ 9, 13—35; sälm: ja viga ,,Ei lasta ei Laul 91, 10. Seitsmes pea nuhtlus. 10; 11. õnnetust su — maja A Rahe: Juba kuue nuhtluse järele vaarao keel- dus lubamast. Siis ütles Jehoova: »Vaata, ma lasen homme sel ajal väga "rasket rahet sadada, mäherdust ei ole olnud Egiptuse maal sest päevast kui maailm rajatud.“ »Ja nüüd läkita ja aja oma loojused kokku ja kõik, mis sul väljal on, kõik inimesed ja loojuksed, mis väljal leitakse ja ei ole koju koristatud, kui rahe nende peale tuleb, siis surevad ära. sulaste seast Jehoovat kartis, Kes varao see ajas oma Sulased ja loomad koju. Aga kes Jehoova sõna tähele ei pannud, see jättis oma sulased ja loomad väljale.“ »Ja Mooses vastu taevast müristamist sirutas ja ja oma Jehoova käe andis välja pikse rahet, ja Iisraeli lapsed olid, kutsus Moosese tuluke käis otse maani, ja Jehoova laskis rahet sadada Egiptuse maa peale. Ja rahe lõi kõigel Egiptuse maal kõik maha, mis väljal oli, niihästi inimesed kui loojused ja rahe lõi kõik viljarohu maha ja kõik välja puud peksis ta katki. Aga Kooseni maal, kus olnud mitte rahet.“ »Ja vaarao läkitas ja ei ja Aaroni ja ütles nende vastu: Ma olen seekord pattu teinud, Jehoova on õige, aga mina ja mu rahvas oleme hõelad. Paluge Jehoovat väga set sest — küll saaks, et seda Jumala pikse müristamist enam ei oleks, küll ma siis tahan teid minna lasta ja teie ei pea mitte enam Iisraeli lapsi mitte siin seisma... Ja Mooses läks vaarao juurest linnast välja ja laotas oma käed välja Jehoova poole ja pikse müristamised ja rahe lõppesid ja vihma ei sadanud enam. Kui vaarao nägi, et rahe lõppes, siis tegi ta veel ikka pattu ja lõi oma südame kõvaks, tema ja ta su- lased, ja ei lasknud ira minna.“ Kaheksas Issand käskis nuhtlu — s. Rõhu tirtsud. Moosesel kida, et ta saadab vaaraole nuhtluseks rää- rohutirt- sud. Oma suuremas hädas lubas varao neil minna, aga ainult meestel üksi. Aga ü Mooses ütles: ,, Meie tahame minna oma noore ja vana rahvaga, oma poegade ja tütardega, oma puduloojuste ja veistega, sest meil on Jehoova püha , Ja neid aeti vaarao Silma eest ära.“ Jumala käsu peale Mooses sirutas oma käe välja ja rohutirtse tuli kui pilv ja hävitas kõik rohelise. Siis palus vaarao jälle, et tema eest palutaks ja nuhtlus kaoks. Aga kui Jumal saatis tuule ja rohutirtsud ära ajas, siis tegi vaarao jälle oma südame Üheksas »Ja nuhtlus. Mooses vastu sirutas taevast kõigel Egiptuse ei näinud asemelt kõvaks. ja oma pilkane maal teist ja ükski üles Pimedus. kolm kolm käe välja päeva. Üks pimedus ei tõusnud päeva ja oli omalt kõigil neid tagasi viia Kaanan maale. Nüüd oli tulnud selleks aeg. Ta oli saatnud üheksa nuhtlust, et varao laseks rahval minna. Viimati kuningas nõustus. Issand ütles Moosesele: Ma tahan veel ühe nuhtluse varao ja Egiptuse peale saata, siit ära vale pärast minna.“ täpsed Issand juhatused, maä ja ütles nende mis kausis pealispuu verega, on külge ja tee ei ja perekond Jumalat kuulis. Iga maja, Kim mesenuh t Iuls: poeglapsed. =” Esimesed »Ja Jehoova ütles Moosese vastu: Ma tahan veel ühe nuhtluse vaarao peale “ja Egiptuse peele saata, pärast seda laseb ta teid siit ära minna. Nõnda ütleb Jehoova: Kesk-öö ajal tahan mina välja minna Egiptusest läbi. Ja iga esimene poeglaps Egiptuse maal peab ära surema nii hästi vaarao esimene poeg kui ümmardaja poeg ja kõik esimesed isased loomad.“ »Ja kõigel Egiptuse maal peab suur kisendamine olema, millist ei ole seni olnud ega saagi olema.“ Kui see nuhtlus tuli, siis vaarao sundis kohe neid. mi- nema. VI VEERAND 1. õppetükk 1. oktoobril 1938. 2. Moos. 12, 1- -36. Meelespeetav salm: ,,Meie paasatall Kristus, on meie eest tapetud.“ 1..Kor. ST Iisraeli lapsed olid elanud Egiptuses palju aega. Osa sellest ajast oli äärmiselt raske, nii et nad igatsesid Egiptu- sest pääseda. Ja Jumal teid oma rah- võiks pää- Tisraeli vane- vastu: Minge ja kui puutuge kahe pea minema Jehoova sellega piitjala ükski oma hommikuni.“ mööda läheb ukse külge koja Egip- tuse rahvast nuhtlema ja näeb verd ukse pealispuu ja kahe piitjala küljes, siis läheb Jehoova sest uksest mööda ja ei lase mitte ära rikkujat teie kodude sissr tulla teid nuhtlema.“ Veri maja küljes oli märgiks, milline uskus ja tema mis polnud ära gitud, sääl oli esimene poeglaps sõna mär- surnud. Aga üheski majas, kus olid verega piitjalad, ei sündinud mingit õnnetust. Paasatall oli määratud igaks aastaks. See oli mälestus sellest, et Jumal neid päästis Egiptusest ja see oli ka ettetähenduseks Kristuse peale ja nüüd see, kes teda usub, see saab päästetud. Kris- tust hüütakse meie paasatalleks. Sel öösel kui Iisraeli rahvas pidi Egiptusest välja küpsetanud minema, paasatalle iga liha perekond tule peal oli ja sõi seda olles riietatud välja minekuks. Nad tegid nagu Issand:oli käskinud. »Ja see sündis kesköö ajal, et Jehova maha lõi kõik esimesed poeglapsed Egiptuse maal, niihästi vaarao esimese poja, kes tema saujärje peal istus, kui vangi esimese poja, kes vangihoones oli, ja kõik loojuste esimesed loomad. Ja vaarao tõusis üles öösel ja kõik ta sulased ja kõik Egiptuse rahvas ja suur kisen- damine oli Egiptuses, sest ei olnud ühtainust koda, kus ei olnud surnut sees.“ Paasatall Kirjakoht: »Ja välja ja Ja Mooses ütles: ei ma taha sinu Sa oled õieti rääkinud, silmi teps näha.“ andis kuidas ta võtke enestele talled oma suguvõsade järele ja tapke paasatall, ja võtke üks iisopi kimbüukehe ja kastke seda veresse, Iisraeli lastel oli valge.“ Siis ütles vaarao, et kõik rahvas võib minna, aga loomad peavad jääma. Aga Issand oli ütelnud, et nad peavad ka loomad kaasa võtma. ,Siis ütles vaarao temale: Mine minust ära! Hoia, et sa mil päeval sa surema. laseb seda hirmsast nuhtlusest. »Ja Mooses kutsus kõik uksest mu silmi enam ei näe, sest sina minu Silmi näed, pead seda oli tõotanud «Ja vaarao kutsus Moosese ja Aaroni ja ütles: Võtke kätte ja minge mu rah- va seast lapsed ja ära, minge niihästi teenige teie kui Jehovat, Iisraeli nõnda kui teie olete rääkinud. Võtke niihästi oma puduloojused kui oma veised, nõnda kui teie olete rääkinud, minge ja õnnistage mind. Ja Egiptuse rahvas käis rah- vale peale, et nemad pidid neid üsinaste sealt maalt ära saatma, sest nemad ütlesid: Me sureme kõik ära.“ Egiptlased kartsid, et kui Iisraeliidid ei lahku, siis nad kõik surevad. Seepärast, kui iisraeliidid neilt midagi küsisid, osalt ka päälegi oma töö hõberiistu palka, ja ja nad andsid kuldriistu ja rii- äeid. Teades, et Jumal mendega kaasas käib, rahvas oli kokku kogunud ja oli valmis, et saada mälevaiks jaotatud ja välja marssida. 2. õppetükk — Punasest Kirjakoht: 8. oktoobril merest 2. Moos. 1938. 37—51;: kattis 53. nende vaenlased.“ Laul 78, oli kasvanud. Oli olemas kolm teed Egiptusest Kaananisse. Kõige lühem tee läks läbi vilistide maa. Aga need oleksid neile astunud sõjaga vastu. Teine tee läks läbi pika kõrve. Nii Issand viis neid kõige kohasemat teed,läbi Punase mere. »Ja Mooses võttis Joosepi luud enesega, sest ta oli vandega Iisraeli lapsi kõvasti käskinud ja ütelnud: Jumal tuleb teid tõesti katsuma, siis peate teie mu luud siit enestega sinna üles vii"Nad läksid läbi Ramsese, Sukoti ma.“ ja Etami. »Ja Jehova käis nende eel päeva ajal pilvesambas ja *öö ajal tulesambas, neile teed juhatamas. Š teavaaraole kui läinud, Nad olid ära -“ati; tule et rahvas enam ta sulased iialgi on-ära tagasi. pöörasid ja ei põgenenud rahva ,,Ja vaarao poole ja ja ütle- sid: Mispärast oleme seda teinud, me Zisraeli rahva oleme lasknud -et ära minna, et nemad meile tegu ei tee?“ »Ja ta laskis hobused oma tõlla ette panna ja võttis võttis kuussada mad pealikud, oma rahva valitud kes enesega vankrit nende kõikide ja ja üleüle. Ja Egiptuse rahvas ajas neid taga ja sai neid kätte, kui nemad mere ääres leeris olid. Kui vaarao ligi sai, tõstis Iisraeli lapsed oma silmad üles, ja vaata, Egiptuse rahvas oli nende järele tulemas, ja »Juhised Eesti Noortele“, Liidu Vastutav vaimulik-kasvatuslik Noorsoo-Osakond. toimetaja »Kiirtrükk, Tallinn, Ed. Ney. Rüütli 4. süüdistama: ,,Oled ära toonud, jaoks rahva Egiptuses?“ vastu: Ärge mist, mis teile aga seisma ja vaadake ta sa et ei olnud meie ütles seepä- haudu .,,Ja Mooses kartke, jääge Jehova tänapäev ärapeast- saadab, sest Egiptuse rahvast, mis teie nüüd näete, ei pea teie teps näha saama ei iialgi. Küll Jehova võtab teie eest sõdida.“ nende 13, Jakobi pere või Iisraeli rahvas, lapsed, keda Egiptusse tulles oli seitsekümmend hinge, oli välja minnes ligi kuus tuhat: meest, ise väetimad lapsed. Ka varandus rast meid »Ja 17—23; 14. Meelespeetav salm: ,,Ja juhatas neid julgesti, et nemad hirmu ei tunnud, aga meri Moosest. Jumala ingel, kes Tisraeli leeri ees käis, läks ja tuli nende taha ja pilve sammas läks nende eest ära ja seisis läbiminek 12, Iisraeli lapsed kärtsid väga ja kisendasid Jehoova poole.“ Nad näisid ära unustavät kui õnnelikud nad olid, et said Egiptusest välja ja pääsesid raskest orjusest ja hakkasid taga ja tuli Egiptuse rahva leeri ja pilv oli siis pime Egiptuse rahvale kui ta valgustas ööd Iisraeli rahvale, ja teine ei saanud teise ligi kõige öö otsa.“ »Ja Mooses sirutas oma käe mere poole, ja Jehoova saatis mere ära minema kange hommiku tuule läbi kõige öö ja tegi mere kuivaks ja vesi andis ennast lõhki ühest ära. Ja Iisraeli lapsed käisid kesk merest läbi kuiva peal; ja vesi oli neile -müüriks paremat ja vasemat kätt.“ »Ja Egiptuse rahvas ajasid neid taga ja tulid nende järele kesk merd. Ja see sündis hommiku vahi ajal, et Jehova tule ja pilve sambast Egiptuse rahva leeri peale vaatas ja neid hirmutas. Ja lükkas rattad nende vankrite alt ära ja saatis neid vaevaga käima, ja nad ütlesid: Põgenegem Iisraeli eest, sest Jehova sõdib nende eest meie vastu.“ Kui Tisraeli rahvas oli üle saanud, siis käskis Jumal Moosest: ,,Siruta oma käsi välja mere poole, et vesi jälle tagasi tu- leb Egiptuse rahva peale, nende vankrite ja nende rüütlite peale. Ja Mooses sirutas oma käe välja mere poole ja meri hakkas jälle koidu ajal kangesti jooksma ja Egiptuse rahvas põgenes ta vastu ja Jehova ajas Egiptuse rahva kesk merd. Ja vesi tuli jälle tagasi, kattis vankrid ja rüütlid, kõik vaarao väe ja neist ei jäänud järele ühtainustki.“ »Ja Iisraeli lapsed olid. kuiva pealt käinud keskelt läbi ja vesi oli neile müüriks. . Nõnda peastis Jehova sel päeval Iisraeli Egiptuse rahva käest ja Iisrael nägi Egiptuse rahva surnud olevat mere ääres. Ja Iisrael nägi seda suurt kätt, mis Jehova Egiptuse rahva vastu oli üles näidanud ja rahvas kartis Jehovat ja uskus Jehovat ja tema 0 sulast Moosest.““ ajakiri, ilmub 12 n-rit aastas. Toimetus ja talitus Tegev toimetaja V. 13. sept. 1938. Väljaandja: Tallinnas, Merepuiestee 14-a. Suve. Aastakäik 1 kroon. Kaksiknumber Adv. 1ö senti.