0 anna 2 Moorte Sõber »Jllõtle oma Looja pääle omas noores põles.“ Kog. 12, 1. Tartus 1920. »Kuulutada = tahan ma; rääfida Hr. 4. tahan ia t jt 1. aastakäik. ma; Firjutada tahan ma; fuid wäewõimuga fundida ja Päskida ei taha mina mitte feda- Fid. . . Ühtegi ei pea juuffijt figifistama ega eemale mweetama, waid lastagu jõna mabalt Puulutada ja mõjuda — — ilma meie lifjandufeta lus ta peab ja tahab. Seft mina ei faa kedagi taemasfe kihutada, ega fa taewaft fel: legi eeft finni panna.” Martin ; S V EN Suther. — 6, a Siklilult ja nähtamalt Jaab ta jälle tulema. taeva räejultadega Kõikide filmad Jaawad ihiklifult ilmuma teda nägema. naša Tis peab inimeje Poja täht taevas nähja tama, ja fis peab Bulguma fõif rahwa fugu Kii kui Kristufe efimene tulemine iREIE nähtav oli, nõnda faab fa tema teine tulemine olema. See ei Jaa rwoajt tujagil ärapeidetud maaz nutgas, ega ta mitte mõnes nistegijat ei näe. maa peal, ja peawad nägema roat taewa piloete pääl juure toas fündima, waid (Matt. inimefe Poja tule: mäe ja auuga.“ 24; 30. Kk fuguharud, teras maa: terroe8 maailmas. , Meie Jumal tuleb ja ep silmas, tes tema tulekut oodanud ei ole, peatvad ole wait, tulufe põletab tema eel ära, ja tema jfuuve ja mägema Jõfanda ilmumijel, wmarjuotfi ümber täib wäga fange tuul.“ Raul 50, 3 10eš, Dirmu päralt bulguma. , aata, tema tuleb »Sejt offetui wält tõujeb Pommiku poolt ja pais: (pilvoetega, ja tõik ilmad peavad teda nägema, tab õhtu poole, nõnda peab ka inimeje Poja ta need, fes teda läbi on piftnud, ja kik maa tulemine olema!“ Matt. 24, 27. ,Sult nii kui juguharud tema päralt Julguma; jah, aamen.” voält terroet taemaft ralgustab, nõnda faab fa lm. 1, 7. legi need rahwad, kes ristilöömije päeval tarjufimad: ,öö risti, (öö risti” ja need tes tema ristilöömije juures Eaastegelafed olirad, gustatud olema. Ja nii kuidas wälgutiir ini litule jilmale näbhtaro on, nõnda faab fa Jsjanda jaawad teda ta tulekul nägema ja on funnitud ilmumine Eõitidele inimestele nähtam tunnistama, et tema feefjama on, teda nad kord wäljanaernud, = pilganud, teotanud oja risti olema. tülge naelutanud oliwad. Tõešte, fis peavad Kristuje taemaminelu juures teadustafimad tõit feeled tunnistama, et ,Jeefus Kristus on inglid, et Jeejus fawnafel tombel jäle tulema öõland, Jumala, Ija auks.“ Wilip. 2, 9—11. faab, kui jüngrid teda on näinud ülesfe mine Aga jiis Jaab paljudele fee igaveste hilja olema; mat. ,Ja tui ta feda fai ütelnud, tõsteti teda nende nähes üles, ja pilrve roõttis teda üles nende neile tõikidele, fes ennalt ei ole laffnud Sumalaga ära lepitada. Täna on veel armuaeg, täna = filma eeft ära. Ja tui nemad ükjifilmi taema lab meel Jsjanda püüd kõigile, ke3 feda tahamad: poole mwaatafid, tui-tema ära (äts, vaata, fis feifid nende juures kats meeft malgid riidvis, kes wtulge minu juure kõik, kes teie waematud ja toovmatud olete, ja mina tahan teile Bingamife Kristuje jähetulemijel terve Fa ütlefid: Kalilea maa ja waatade maailma mehed, üles taewasje? mis täius teie = Seefinang TeB teilt on üles wõetud taemasfe, Toi feifate Feefuš, fee peab tu-! lema feljamal Eombel, žui teie teda olete näinud taewašfe ära minevat.“ Ap. t. 1. 9—11. Gi läinud ta mitte teifele poole mäge alla, faata. nõnda Tui jee tänapäev mitmete ufuteadiaste poolt Einnitatud faab, maid ta läis jüngride filmade ees roalge pilme pääl taewašfe. Gi olnud fee fa Matt. Mis 11, 28. on tema tulemife põhjus? Sristus tuleb fellefs, et teda ootajad ja igat: jewad rahwalt koguda. Kõil need, kes ujus Zeejufe Kristufe fisfe pattude andefsandmift on faa= nud ja on püüdnud Jumala armu läbi fiin maa pääl roiimjel ajal üht õiget eht elada, on Ju= faaroad fiis, fui nende mitte jüngrite mõttelujutus, raid nemad nägi» Kõjand ja Õpetaja tuleb, nende feas olema, keda toad teda tegelikult, ififlilult taemasje minevat. ühte Fogutafje ja Jumala inglite poolt Jõjandale Kui oleks Kristus teifele poole mäge alla läinud, vastu roitafje. ,Koguge mulle mu magad, kes nii ui nüüd öelpaffe, fiis olefs ju jüngrid temaga tingimata Eaafa läinud, felleajemel et tae: mu feadbufe järele teemad ohrori juures.“ Gaul 50, 5. ,,ja tema lätitab oma inglid Juure pa: wa poole waadata. Ka inglid ei olels mitte öelnud : ,Seefinane Jeefus, keB teilt on üles mõe- funa Bealega, ja nemad pearoad Eokfu Eoguma tena tud taerasje, Jee peal. tulema felfamal fombel, ärarvalitfetud neljalt tuuleft, teijeft taeva otfalt teiz fe.” Matt. 24, 31. Ta tuleb felležs, et oma rahale Tui teie teda olete näinud taewasje ära minemat,“ maid Seefinane Jeefus, kes teifele poole mäge valta maista. , Waata, Jõjand Jehoorva tuleb rä: gerva astu, ja tema kähirmard roalitfeb ; maata tema alla läts .. . Sumala inglid ei ole millasgi pall on temaga ja tema töö taju tema ees. Ta voalet rääkinud, nõnda on ka fiin nende kõne tõji. mala wõtab fägtufid pidanud, Eui farjane oma karja Boiba ja oma käe: »Oeft et Jõjand ije tahab maha tulla tae: warrega piimatalled koguda, ja neid omas füles wait fõjafijendamife, peaingli heale ning Jumala tanda, ja imetajaid lambaid pifi juhatada.“ Sef. pajunaga, ja tes Kristufe fees Jurnud, need peaz 40, 10. 11. ,ga fee faab fündima, et inimefe mad üles tõusma esmalt.” 01 Tefd. 4, 16. “Poeg tuleb oma Sja auu jees oma inglitega, ja Kindlaste ei õi Jõjakija mitte kuulda, kui fõjaz fis tajub tema igaühe kätte tema töö järele.” väge mitte näha ei ole. FJuft nõnda ei mõi fa matt. 16, 17. , Ja waata, ma tulen nobedaste, Kristufe jälletuleknl fõjatija fis kuulda, tui Ön- ja mu palt on minuga, igaühe tätte tajuda, õi röömu ja mõidurita näoga oma oodatule maštu, fes neid anulitfujega ehik. Urmas noor lugeja, letulemifel igaühele palta andma faab. Iende misjuguje faatuje ja tee valid fina enefele? Kas :| tahad oma elu mitte parandades furistiitu tor: fõnade alujel tektib tahtmata igaühe Ji DAS faab minu palt olema, tui4AOmnistegija mata, wõi Jumala noomimist kuulda mõttes ülesje Bnneradadele rännata? Kas tahad Önnistegija ilmub 24 Giis faab niju umbrohuft lahutatud ja tae: ilmumist, oma õnnels, rõõmuga oodato, õi piltad ja fele üle? Mõtle jävele! Zeel on Fel: toajesje aita Kogutud, funa umbrohi, delad, 10 lets aeg. Aga tea, et me Tudesje jeotakje ja lõputs tulle Peidetatje Bratt , 29. 30. 37—43. Siis ütleb kuningas oma jälletulemife päev on ligi! julastele: ,Tulge tänna, minu Jja õnnistatud, mis teile on valmistatud maaz; värige luningi Siis | ilma afutamijet.” Matt. 25, 31—34. Jaawad (ÕIE Žiged omas Jafandas, au fees arva: lituts. Sui $ristu3, meie elu, amalituts jaab, fiis peate fa teie temaga auu fee arvalifufs jaama.“ sol. 3, 4 » aata, ma tulen mohedaste . . Kristus mõtab fis oma rahma eneje Juure, lm. 22, 12. naa kui ma faan tõutuje järele, fui ta ütles: läinud, ja teile ajeme walmistanud, fis tulen Sinu Ömistegija tuleb! Ujud fa feda? —— mina jälle, ja tahan teid eneje juute õtta, et Ma tuulen kuidas mulle üls valju , Jah” astu teie ta olete, fus mina olen.“ oh. 14, 1 aulus maatas tulewiifu, maatas felle aja pääle tõlab. Sa ufud, et Fõfanda ilmumije päev väga Sõber, fas oled poolega jelle üle ja lootis et ta ta oma palga fätte Jaab. ,, Mina ligi on?— järele mõtelnud? i olen Pead võitlemift mõidelnud, ma olen oma Kas ja tead ta, mis tähendab: Onnistegija elutorva lõpetanud, ma olen ustu finni pidanud. Giri ütleb julle, et tulev kuningas Mis muud meel, õiguje froon on mulle talli le tuleb? — mala ladtele palta tooma faab. Sina oled pandud, mis - mulle efand, õige tohtu mi fs Jumala laps! Mõnda ütled Ja eneje fohtatulemije päeval tahab anda, aga mitte ülfipäinis — Giga kas ütlewad kaasinimejed ta feda mulle, aid fa töifile, tes tema tulemift armaš: tavad.“ 2. Tim. 4. 7. 8. Kui tahame fa meic jinu kohta? Ga kui fa fee oled, mifs rõõmus: Kristuje jäletulemijel ühes Paulufega kroonitud tad ja nii mähe palga üle? WMits on ful nii faada, fiis peab juba nüüd Kristuje ilmumine mähe igatjuft ja tungi tõfife ifamaa järele, tut ja fiin ainult üts majaline ja wõõras oled? mieile armas olema. Edafi ütleb kiri et Jeefuje Kristuje ilmumine Tema tulemine on Jumala rahwa õnnis lootu3. on fa tohtuts fõigi ujimattade üle. Kui palju maša ootama õnnijt lootujt, ja juure Jumala [inu fõpvadeft ja tuttarvateft ei ole veel tõde ja meie Ömistegija Jejufe Kristuje aun ilmu: mafsmats tunnistanud ega teda mastumõtnud?... 0,Kes ujub ja keda ristitakte, Jee mit,” Ti. 2, 13. ,Kõnda on Kristus üls Gõjand ütleb: peab õndjafs faama, aga keö ei uju jee peab...“ Ford ohverdatud mitme " pattujib äva wõtma; teijt Forda peab teda patuta nähtama neijt, tes teda Sa tunned neid kohutavaid fõnu, — , hulka Kad oled Ja fellega nõus et nii ootavad Innistufekö.“ Ebt. 9, 28. Ta tahab mõistetama“? Kas wõid fa jeva neile Fõikidele: õnnistujels ilmuda feš tema järele paljud kaduma lähevad? Heg on kallis, aeg 1 igatferoad. Muidugi peab inimefel enne teadmine hulitult päält waadata? ii mõnigi olema tema teifeft ja peatjeft ilmumifeft, ootaja tab tiireste oma Fäiku edaji. Pea on nii Seda kõike ujud ja2 Sa tead õnnistujeks. Sellepäralt läheb ka tänapäev üts hiljaks jäänud. tuulutus läbi maailma, tus nõu antafje ja far: ta kindlate, et paljud maha jäävad? Miispäz nalt rahwaft tema tulefu tarroid ettemalmistatatfe, rait räägid fa jiis nii mähe Jelle üle? Ole Poole Goiata tõik! Täida kaasinimeste mastu tes võõmuga talle astu ruttab, öeldes: nAaata jam! oma ohus ära! Kas on fee finu pää püüd fee on meie Jimal, keba meie oleme oodanud... Seh. 25, 9. Ja tuna fiig Põelad mägede ja tal: et rahraid Poiatada? Ma märkan, minu küfimistejt on jule liig. jude toaštu Pittarmad: ,Langege meie peale, ja nnistegija tuleb? pange meid varjule jelle "palge eeft, tes aujärje Kas tead nüüd, mis tähend: — Baö ujud ja iifa Jelle f . Ülva waöta peal istub, ja Talle miha celt (S(m. 6, 15 —17), enam nit tiiregte ,Sah,“ maid tunnista, lähemad Rõigetõrgema Läpfed, tes ennait Sumala Waimujt juhatada on lajEnud, tes aegade märz tui Jeda tindlaste ufud, oma teguÜihid on tähelepannud, kes prohroetliklu jõna on dega! $S Beier. Boolega uurinud, ja teda oma teejudits võtnud, nõnda kui tema tegu on.“ Dejt Jõnadejt paistab felgeste, Zlm. 22, 12. Hen- et Kristus oma jäl: t 4 Di 7 i i naeturväärilijem aji nende meelejt. Kuid ,häda patuje rahroale, rahvale mis ülefohtuga Eoot= jmatud, tigedale foole, latele, fes pahaste teemad, (jätavad Jehorvat maha, laivawad Jõraeli püha «Jumalat, pööravad endid ära,” ütleb Jumal prohweti läbi. Jef. 1, 4. Walmista end, oma Jumalale uastuminekuks. D Kristus [203 ütleb: , Seepärast olge teiegi roalmis, | 99 tui inimeje Poeg tuleb jel tunnil, millal mõtle.“ me5 Mis Kristus tuleb pea, õige pea, teiit Forda ja tõeste Suta teie 12, 40. ütled jina, Jelle tirjatoha armas kohta? lugeja, omas Kas mõid on jiig neil, E ja tes EGE tema tulemit põlgamad PÄETUA OIAANEUTDE ala ei pole fül felegil, pääle Sumala, teada, fuid aja: märtidejt jüda: ja enefe lugedes, mida Ataut La te ije oma tuletu eel 24), gi Stage selel meil a elu pääle raadates, ütelda: ,ma olen Šatmia | minu ED olen Eelpool oleme lugenud et Kristus pea ilmub j i pontu eo jel a pr AB IO istnittaga tartuje ja fis Lõitidele palka tooma faab, nende tegude ji [E öil kae ; rele. Kellel f teod Jumala jeadmiste järele, jelle k 234 tema teije tulemije el rida get Liba Ja NDLE eee märistujega.“ Kalmistiress mastu. nlib Jätame pall on Õnnistus, auukroon, uus maa ja igaroene| päi j palt on ja Noored ütlmad et kui roanals elu; tellel 4 aga "Jumala feadmiste x ja 2 maštu,A Mõtle 1ed teod on jul Jamali end. järele, fede || Paljud 22: enbijeb pahad arrvarvad mistugui palju, Loait roalmistan, Je ag iugujedž Lõutuled, Ota a aa ; omas elud ai Fombeb et maha, küll, Fellets õppigem on aega hääd. roeel fis fui tõik elurõõmud si fiis mait$= Suured igaastajed rahmapühad, — jõulud tud on. Uju, noor Ping, is on Bilja! Tule on meil ukje ee8. Hteed on pühad, mis pearvad | täng, moalmista nüüd ennakt, fiis wõid õnnelikuks Kristufe eiimeft tulemift meele tuletama. DO, kui: jaada. Üra uju feda, tui öeldakje et Kristuje Bas juba malmistatakfe jelle püha maõtu. Kõigil tulek tühine on. Seda Pofistab jaadan fulle kõrvu. on kiire tegerous. Käjiööline rühib, ijegi öid Tema fatjub meid tõe mastu fahtlujesje panna appi roõttes, et oma telimiti, miö jõuluts ju mal: | ja laidab meie ettevalmistavat elu. Pöövatem mis peavad jaama, õigetš ajats lõpetada; jaadanale jelg, juhtigem eneste pilt Jumala poole, mees Poolitfeb aegjaste felle eeit, et pühade taup| , fet Jumala arm, mis õnnistuft faadab, on il: rittalitus mäljamalitus käepärajt olets ; rahamees | munud kõigile inimestele ja juhatab meid, et meie jagab oma teenritele tästujid, mis kõit pühade peame ära jalgama jumalatartmata elu ja ilma: savis, millal Juured pidustujed olema jaaroad, | [itud himud, ja peame mõistlikult ja õieti ja ju= walmitada tuleb; ijegi roaene ferjus teab, et jõu: | malatartlitult elama jesfinatjes maailmas, ja 00: tube ajal ta temalegi andeid ritfalifumalt jaga=| tama õnnift lootujt, ja juure Jumala, ja meie tatje tui harilikult. Perenacjad puhastamad maja, |. nnistegija Jeefuje Kristuje auu ilmumijt.” walmistarvad aegfaste roogafid, Boolitjewad mai tus 2, 11—13. Ärgem ustugem, kui öelbatie uõte eeit mis pühade ajal Anblaste tarvilikud et fiin pole tarvis eitea fui pühaste elada, fui olema näemad. öeldatje et nii ei jaagi elada, maid ilma Fjelz Mis on kõige Jelle walmistamife põhjus? letagi pärite taeariigi. See on faatanlit wale. Kas jee, et Jelega pühalikult meele tuletada, | Meie elu peab juba fit alates jumalatartlil olema et ford Kristus on maa pääl käinud, on jiinis rõime uut maad pärida, fis mõime julgelt rabroalt õpetanud et jöömijes ja joomijes ei olene | Kristujele wastu minna. Siin peame püha ife= jloomu, alandutt, armastult, puhtujt omandama. Jumala riit, waid et tema meelejärele elamijes Walmistagem end, Jõjandva tulemije päema võib õnnistuft pärida? Kas tuletatalje Jelega meelde, | et Kristus on fündinud ja meie patumõlgade mastu! sait kannatanud, jurnud, tuid fucma rvõites ül Aga Jõjanda päero tuleb kui mwaras ööje, tõusnud, taemašje läinud ja tõotanud, et jälle milal taemad ratjumifega =peawad Bufta mine teiit Forda tulema jaab? DO, juur enamus ei) ma ja ilmalitud asjad ära põlema ja lõppema, mõtlegi fele pääle! Jõulud on neile aga pi ja maa ja teud, mis feal fees on peawad ära voadets, millal nõnda elatalfe, kuidas weel fellegii põlema.“ Häda fellele, kelle pääle Jöjanda päero füda igatjeb. Joomine, föömine, tantjupõrandal | ootamata tuleb! Kirjatoht ütles, et maa teod fäimine on enamuje jõulu mõtte, aga mitte Kriš= | pearoad ära põlema. Kuidas rõib tegufid põle tuje jündimije mäletamine. Kas ta üleüldfe ole: tada? Wastatu armas lugeja feda eneje jüda= mas on olmudgi, ehk tui oli, jüs polnud temasti | me8 ife ja roaadatu misjugujed teod on jääl fees. midagi tõrgemat fui meis, mille päraft tema | — Teadfu aga, et enne jeda fui uus maa luus mälestujets püha pidama peats, ütleb enamus. akfe, roana eelt ära peab kaduma ja ühes temaga Ja et ta weel pea jälletulema jaab, jee on kõige ta need, fellel roana maa omadujed küljes on. 53 » Et nüüd fee kõik peab ära lõppema, misluguted teie jiig peate olema fõiges elus ja jumalatat: tufes, oodates ja tõtates Jumala tulemife päeva maapääljes eht ajalitus elus. Jninene, fe oma fõnade üle walitjeba wõib, Garjutab ta jee läbi oma ijeloomu paremuje poole. Kui Paulus Westuje ette oli toodud roastuit pema, ja ilmalitud asjad ära põlema ja ära fu: andma, wastas ta lühidalt, aga kindlalt ja taba= lama? Aga meie ootame uufi taevaid ja uut walt tema üteluje pääle: Wa räägin tõjifid ja maad tema tõutufe järele, fus õigus jees elab. kmõiftlituji Jõnn. 7 Up. teg. 26, 24. 25. Kes kord Jelle apofili kirju õige foolega läbi Seepärajt, mu armjad, et teie Jeba votate,! jiig tatfuge hästi, et teid temajt ilma twigata jaurrib, leiab et Paulus kindlas teadmijes Jelle ja laitmata rahu feejt feitatfe! 2. Beetr 3, üle oli, mida ta Westufe ees ütles. See tõrge 10—14. Armas lugeja, ärgu olgu finu ette apostel oli üta läbifatjuro ja kindla ifeloomuga poole, millal valmistus duste Kristuje ning taeroad tule läbi peamad jiin faduma pühade teije tuletuts ära lõp= asjade ja inimlikkude jeaz! encje tarmiš, maid walmista end nii ette, et Ta find võita roigata ja ilmlaitmata eeft leidva. Üra põlga õpez tujt mida julle piibel pakub, maid . . . ,paran: dage meelt ja pöövale ümber, et teie patud 108 Td Jaada Üra ära kustutatud. . .“ Up. teg. 3, 19. Peida mitte pilkajate tilda, tes omas ümber: vöövmatas jübames ja fõrtujes Kristuje teije tuz lemife üle naevamad. Goia niijugustet eemale, feš oma ilmliku teadujega fuurustelemad, Kris: tuit ja fa terwet tema õpetuit, f. o. piibelt tühje jats tunnistades, 0, jeit mägede Sehovale tuleb üls päero kõige kõrtibe ja fuureliste wastu, ja fõige uhkete wastu, et nemad peawad alandatud jaama.“ Zef. 2, 12. See päev jõuab pea. Seida pilt oma mineviffu ja. maata tas oled ja jeletö end ette malmistannd. Kui mitte, fis tee feda ujinaste. teroiftiurnamate Ära maata lõbustuste enam ilmlikkude pää Üra ja tõrgu enam futfete maštu, mis finule pääfeteed näitamad waid maata waimus eelolema juure ja auulife jündmuje pääle. Sumal ütleb: , Waadafe minu voole, ja laste endid ära peagta, Fõit maailma vtfa rahvas, jeft mina olen Jumal ja ei ütsti 3. tem endid Sumnalale ees. ära rgem enant tõrtugem, päästa ja malmistagem = maštumineluls: fejt tema maid end vu Ed. Mägi. üle teadis, millal ja us tis, oli ta nnigtus ja mailt fõne täis õpetatud mees, fes alati jumalatartult, mile rääkida, ja jiis kui ta vä findlat faasinimestele fohe rväljapais ta sätis ainult tõjfeid ja mõifelikfa Jõnn. , uba elutool nõuab, et meie tõigis omas imifes üht täielijt eeötuju näitaifime ja järe: (emõttelitud oletfime. Näga fJagedaste tabatalje ennaft mõttelodervufe juurelt, mille läbi roõib kerz geõte mõijtmatasje kõnesje fattuda, ja mille mõju Jeltštonna pääle Palbu tagajärgi jaawutama faab. Dpetuje Põnades 10, 32 on öeldud: ,Dige | tnimteje = Duuled = teamwad, mis meele = pärafi on”. Kui Paulus Beõtuie ja Agrippa ees tõhi= feid mõ ta tuk Ngrippa jõnu rääkis, et olmud fee mitte ilma õnnistusritta mõjuta. = Agrippa omastas temale: ,,Gi puudu palju, fa meelitad mind, er ma ristiinimejefs faan.“ Üp. teg. 26, 28, Gt mikasti Erijtlafels ci Jaanud, oli püsti nendel apoltli fõnadel teatud tagajärjed. Reed olirvad kuninga juures Paulufe üle žindla füütavufe ilmfiis toonud. Salm 31. Kanajõna ükleb: ,Näägi mähe, aga tõtt.“ — võgal piibliufõliful, kes aegade tõfidult ära- tunnub on, fes maailma lõpu üle kindlas tead: mijes on, kes Onnistegija jälletuletut ootab, [a3= peats igal ajal, roanadufe erandita, juur tagamara oma tõjfeid ja mõijtlikta jõnu olema, et tavitaval ontje filmapilgul neid enefe ja faasinimeje õnnistu= fets amwaldada.“ Salomon awaldab oma õpetufe Jõnaded ette: vaatamaittule tõnes. Räägi hi äia woalitfemijes õu.) Ta tama] fuuft tama, et ta tagajärgi, ütleb: wälja — ,, Mõni ajab, -ettewaatamijels on, tui kes peas meie [ettemaata- mõõgaga pifima; aga tarkade keel faadab ohtu.“ Op. (õn. 12, 18. Olgu noores cas eht ta kõrges manadufes, iga kriftlane peab fees end Barju= Eindlaste tõfijeib ja mõiftlitta Jõnu alati rääkida mõits. Kristus ütleb: ,,Jnimejed Üleüldijelt ei roõeta feda, mis väägitatje, mitte peavad aru tegema [andma] fohtu päeval igaft: alati nii täpipääljelt. Wäga palju Parjutamift ühelt tühjatt fõnaft, mis nemad on rääfinud. tatwitab eneje üle malitfemije fätte Jaamine, feni Seit finu fõnuit peab find õigets aratama, ja tui nii faugele jõutatfe, et Jõnu mis üle Puulte finu fõnu/t peab find pufta mõistetama.“ Bratt. tulewad, Fovvalitult ja mõijtlitult avaldada wõib 12, 36, 37. Sellepäraft ,räägi tõjifeid ja mõijt= ja enne feda jävele mõtlemijels aega jätkub, mida liita jõnt!? : ütelda. See enefe üle walitjemije Parjutus ei A. 9. Janert. ole ta fugugi fafuta ega õnnistujeta ijegi fin 54 el | lapfe põlvoejt.” 1 Mof. 8, 21. Kuid fee kirj toht ei lõpeta mwoorujfi inimestelaste Feaft, tema nootufe8 — fee oletö ju mäga kurastaw. Noorufel on rooorult, ja meie wõime ema: triitlajed, i Aukartus Jumala Jõna ees. Väga mõõrastam on, kui nooved fes auupaklikud noored inimejed umala maailma ees žergemec/fetena olema peakfiwad, ilmutarvad. Wõib Jõna |a8. ja lat tänada fee elada. Õnn Jellele, tes meel rooovuje fisfe ujub, jee ei ole meel tadunud! — Woorus ja Jüütaus on kõigetähtfam õnnis: ennaft mõnikord Jmeid olla oleneb felleft ära, et nad piibelt mäga hästs tunnewad, mit et felle fõnad, liig Fergestc, jündmata ajal, ile nenve huulte libijervad. Sgerahes on Jee mäga kõlbmata kui piibli; tirjatoh:: mõncjuguje feifutovra juure, oht Fõnesfe tuhu jugugi ei Jünni, mahutatažje. Rats juurt mõt pila kasvuga noort inimelt aõtujimad fuhugisfe madalasje ruumi, kus juur.s nad pahafelt Jeletuft teevad: ,a omal ajal oli juuri meht maa pääl.“ 4 Mof. 13, 33 Mehe tohta, teö pikalt oli palvetanud, öeldi ford, et ta olla ,Kõigefõrgema pühafid rasfeste maewanud.“ — Dan. 7, 25. Keegi noormees, kes Pool: jalt oma Feltfimehi Paigufe Eorral aidanud oli ife ta haigets, Temale öeldi: ,Arft, aita ife emalt.“ sirjakoht: ,Seftjamaft tunnemwad kõik, et teie minu jüngrid olete, kui teil armastus on ijetestis,“ Jai pilfawalt tellegi noorepaari kohta öeldud. Ka mõne inimefe Kohta öeldatje, tele juures midagi ifeäraliftu on ,,Ennäe inimeft!“ See kõit fõlab fuulajatele nii mäga karmilt ja toorelt, uing on wäga Juur patt. Kärgnerwad fõnad olgu manitjufets: ,Üra tavwita iial ilmliffudes tõnedes ja naljades piib: kilitfu mõtteteva ega žirjafohta. Kui ja Jumala ebf Seejuje nime wälja väägid, eht mõnda kirja: tohta ette tood, fiis tee feba autartujega iega, mitte millasti fergemeelfelt; jeft ja fee Boo: on a muidu Jumala nime furjaste tarvitamine. Kuu: leb ja tujagilt jündmatta üteluift Jumala fõna tohta, jiis katfu neid Fope unustada, jeleajemel et edafi rääkida. Kui fa aga tahad "õigel jei tohal olla, fis noomi fõna kurjaste tarwitajat, ja ära pilta ega laiba pilfajatega taafa.” , Väga õnnis on inimene, kes ei fäi Põelate nõu järel, ega feifa patuste tee peal, ega istu pilfajate tillas. Taw. laul 1. 1 SI Haarufel ri ale aurufk felle eelt, et fee nii on ja et Juma! aitab, kui meil püüdmilt on, nooommslitalt tujetee. = Mõttetargad tõendavad, et rooruft alal hoida, ei olenemat enefe jõujt ära. Teatud mõttes on jee õigus, felt igas asjas on meik Sumala abi tarvis, kuid jiisti kinnitab wooruje alal Boidmife wõimalult fee teoafi, et jee kõit meile armuannits, Juure, armastusritfa Jumala poolt antud on, mida ta loomije juures igale inimefele fübamesfe ütleb ta Koguja: ma leidnud, žaafa annab. 0, Waata, et Jumal inimeje Selles mõttes feda ükfipäinis olen loonud õiglafetš; jaga nentad ife otfiwad palju Furje äramõtlem Kog. 7, 29. Nõnda tuleb Pufatus alles fis, tui inimene ennaft ife woorufeft lahutab ja laialz Daštele maailma meelitustele ning tiufatustel ruumi nud jaga ja waba noorufel on, voli ei ole annab. rwooruft. Ainult puttaläi= Meie maailma rasfetele ja fuurtele (wõideldes mastu panna, ülesanne fiufatustele hää ja turja äratund= jmijes edafi Easvarvalt oma Jüdant puhtufes alal Boida, mida Jumal meile algufelt kui armuaunits annud on, f. t. peame wooruft omas noored eas hoidma ja Parima tuni tafumije päewani; feda matfab teha, feft tajumine Jelle eeft on juur. Woorufel on tugev alus, üls kindel munda= ment, mile pääle ta ehitatud on. Tõde on ta nimi, findel ja tõitumata on ta tui falju. Kalju: findel jellepärajt, feft et ta Jumala jõna on, fee rjälle on"Jeejus Kristus, inimeje Poeg, maailma Önnistegija. Ta annab meie püüdmistele jõudu, žui ta ütleb: ,Jätle lapfufefed, ja ärge feelafe neid mitte minu juure tulemalt, jeft niijuguste | päralt on taevariit.“ = Ja teijel juhtumijel: Lutöesti, mina ütlen teile: kui teie ei pööra ümbert, ja ei faa ui lapfufefed, fiis ci Jaa teie mitte taeariiti.“ = Matt. 19, 14, 18, 3. Mis taju olels fellejt, tui inimene elu miimfel filmapilgul, mis täis moootufeta oletut olnud on, jurma eel, Dana ääres, woorujeft rääkima pattats? Elu ei ole fiis jugugi röömustaw, kui noores Lead wooruft maha maetakje ja alles peaaegu lõpes | tatud elutäigul feda efile tuuatfe. See on ilmlit avamine ja põhimõtte, feft nemad tõendamad, et nootus pidada enne lõbutjema, pidada ju enne elu maitsma. See on üks kõige tardetamamatelt waledelt, mida faadan mäljamõelnud on, et noort: Nahwajuu ütleb: Noorufel ei ole rooovuft!! See lauje on manafõnats fJaanud, olgugi et jugu pimestada ja oma mõrkudesje palmitjeds. Kõige enama tunnistufe rooovuslife nooruje raeroalt javnait laujet leidub, millel nii olemi viel õigus on, kui fekel. Wäga tõhi on, et: Eohta amaldab Paulus oma noove ae ta temale ütleb: ,Ürgu mõnimeje Jüdame mõtlemijed oon kurjad tema Timsteoje Eohta, 55 põlatu ülsti finn noorufi!” Ta on ühels eed= tujuts kõikidele noortele maa pääl, eestuju — järeletegemijets. Jää mooruslitufs ja Garjuta enefes roooruit, tui fa veel terroes elujõus ja terroije juures oled, tee jeda jujt omas noores eaž; termis jeit fiis tui finu ergud laastatud fis et ole finu mat taju. (Loe mene rõõmus ja röömu tundma, fels muutuda, ja finu et elujõud tervis kadunud on, felle al tannatata, et Rristuje hää tutfe fõrmaldatuts ja tema auulit nimi pühitjematats jääts. 0, Jääge minu armad= tufe fisfc!“ manitjeb meid vnnistegija. Sellel armastujel ei jaa millasti ühift kombelifelt ja voaimlifelt langenud moraalfufeta toimetustega olla. Roorjugu peab waratult õigereõje ja roootude| listeaje teedeõfe juhitud jaama, tui tal Biljematel aastatel jõudu olema peab, eneje eejt jeigta, tõi: fidele Fiufatustele raätu panna ja fõite furja oma rinnaga juudats eemale tõrjuda. HNoorfool on palju jõudu tarroiš, tut pimeduje ja Jurma würft omad küüned + ta rooorufe ja Jüütauje järele mälja firutab, tirva ning filmufeid teele ette jeab, et nad tomistama ja langema peafš. Et aga nüüd noorjugu tugero olet8, felets on hääd tag: Sellepäraft on ta üende maätuz woatuft tarrvis. tuö, Felledel lapjed taõwatada on, mäga fuur. Burmatarjubes. E Ma olin hääkt perefonnaft pärit, kuid wäga ärahellitatud laps, nii et tõik oma tahtmije järele nõrgestatud, finu toimetajin. rooorufelt enam Fellegile juute: Kog. 12). Noores eas on iniz fa peab jeda olema, peab elult aga millagti ei tohi fee meeletus nii C ei lajtnud feda enefele iial unesgi Ma meele tärgata, et minult Forrafs fa üts Dulgus ehE Kui ma ühetjateijtkümne Logeleja jaada mõits. manemad Ameeritasje mu aastane olin, läffirvad ja. mina jain enejele hää teenistustoja Kiladelz voiasje. Õlu ja liiköörid oliad meie majas ini tõigetarvilifumad ained. Sarnaje olukorra juures, ning nende mõju al tundfin ma enejes mäga tavmiduft ja himu tangemate joofide järele ja mida manemats lapfi wõtfin feda Jain, enam kasroas itta himu meel endistelt jookidelt tangemate järele. Kahefümnenelja aasta manadujes kheitfin ühe Kuid ma ei mäga armja tütarlapjega abielusfe. olnud mitte hää abielumees, nii et felle järeldufel mu. naene pea rarajasje Jauda roarifes. Oma ma alati enefega joogimajadesje taaja, tus fa nemad joomijega ja tõrtjieluga Kuni fenint olin ma jeles tuttaroafs fairvad. jamas avrvamifes, kui paljud teijedgi ta eel tänapäev on, et wõin ju alloholi juua eht ta teda maha jätta fui tahan, fuid nüüd nägin, et fee fuut etfitud oli. Kui ma oma abielu algujel Eoju tulin, oli mu efimene toimetus, et Haas õlut ära juua. ja jootjul aga tagroas himu ära: Sellelt ei ole küllalt, tui Faswatajal klõigikt fuuz minus teel roaid jõudfin, žoju xed anded on, aga vooorusline faswatusanne oodata et fuutnud, millal puudub. Noored ifad, emad, kes teie elu tõiges mitmes joogifojas oma Pimu fustutades peatama tähtjama pöördepuntile olete afunud, Že8 teie joofide järele nii fuurefš, et enam pidin; muidugi teada olin fis kui rtimats koju tõige tähtjama jammu astunud olete, fe3 teie jõudfin, alati tubliste altofoli mõju all. Lõpuks andjin ma oma töökoha ära, jellepäraft, järeltulemale foole hääd õpetujt jagama peate, Sõit, roaadate ennem eneje jübamesfe, misfugujed mõt: et mul töötamijets enam tuju ei olnud, ifegi asje, pandimaj riifin puutus, 1090: näppu mis Kas on teie eneste elu lemifed fääl on. i ohroertad Lõik , ehteasjad ruslit, et teie mõite fa farnaft hääd õpetult oma naeje riided ja naeje waefe minu OB et tõik ennem Boolega ennajti miina eeft. Armas lugeja wõib edaji jagada? Mis ja laste võitlult ning walu enefele felgefte ette haritö, tui nad teiste karimijele afurvad. Sääl iät üks lastelt võeel mäga tašz kujutada. laste ütlete teie jiis, kui Onnistegija ilmub ja teie fi haigels ja paljud nädalad ohmerdad õnnetu | keste voevi teie riiete küljes nähtaval on? Sellepära on mäga tähtis kõikidel juba aegjaste enejes kuilema oma mwiimaje jõu meel lapje pääftmijels, Da haktajin | kuid lõputa tattes ta temagi jõud. ta jäveltulervas foos rwooruft kasmatada. Mõtel: ejimefel ööl ma Kui tööle. uueste jälle Wõel:. roahepääl gem feda, et rooorufes peitub elutattus. põranz naeje oma leibjin dakje aga, et rooorufes elada on wõimata, fis pooljoobnult toju tulin. roaadatem Eorvals nende tuhandete rõitlejate ja dalt lamamaft, tuna arft ja mõningad politfet Wu naene ufufangelaste pääle, fez meie eele on läinud, tes ametnifud ta juures tegervad oliwab. lapjega tjema tõigewäi ennemini end lõhtitistuda ja furmata lajifimab, oli tahtnud ennajt, oma žui et omalt rooorujeft lahtuda. Kui üls froon ažnaft, teije torra päält alla fututada, kuid üts olemas on, mis võitlemije ja fannatufe määrt jahil olem politjei ametnik oli feda, Fohale rutaz eel feljamal ööl tes roeel tatistada faanud. on, fis on fee kindlate wooruje kroon, Jüdam puhtuje ja hingeauufufe froon, Kriõtuje fee3!) üidi ta Paigemajasje, tuhu tema ta, mõne päeva Feefus Kristus meie feed, Jee on moorus õiges pävaft juti. Ppäero eht paar enne ta jurma tahtfin ma omas täieliffufes, mis tõhije armastufe tasmatab, mis alati ühejugulets, — Kristufje armastufe (haigemajasfe teba waatama minna, kuid mind ei farnafets jääb. Nooved- wõidelgem felle žrooni | lastud feepäraft mitte fisje et jälle joobnud olin. | Päraft naeje jurma müükin needgi mähejed ašjad, eefi ja mõilte! NU. KRiege. 56 mis üle oliwad roeel jäänud, äva ja jõin jelleit|ja palumijeft, Jeht mina et usfunud mitte et Jee inu pääftmijets Eaaja aitama Jaals. Kui ma jaabub raha. Eohe maha. Selle pääle panin ma vähe rõhku, mis mu kastet Jaama pidi; mu) fäält jäle ühel õhtul lahtufin et oma keldrisje tagafi minna ja et jälle paberid ja närufid forjama naeje fugulafed mõtjimad neid eneje juure. Via žaotafin ühe foha teije järele oma Boole= hattata, tuli mulle meele, et ühe Fõrtfuperemehele tuje läbi ja viimaks oligi minult üls Pulgus ja olin lubanud fe[l neli hommitul tema juures olla, logeleja Biladelmia uulitjatele juure jaanud. Ma et jääl mingifuguft fotistustööd teha, mille eelt olin nüüd KE, kõikidefi mahajäetud! Paljud ööd pudel mina tajuts määratud oli. Da haftajin hultufin uulitjatel ringi, magajin lahtiste funride | fottid taenla all, finna minema, kuid ei juutnud al tõa laudade pääl, ept fellertes. Wiimaks | kuidagi feda teha, — ma tundfin end jooma leidfin enefele pääwarju ühe põlgtud maja keldris. | pimu päraft Jaigena ja märifefin tui leht. Sääl jooffin. Mina Siin elutfejin peaaegu faks aadtad, magafin tuha: | kõlas korraga mulle Jee laul tõru, mis ,Laeštele hunniku otfas; tattefs ci olud mul muud tuil abiandmije jeltfis” lauldi: ,0G palu Onnistegijat, vanad kotid ja närud. Jalanõufid ei olnud mul]et find aitaks ta; find kinnitaks ja jaadats, Points olemasti ega ta jeljas mitte järki. Uulitfa prigi| Eaitfetg, tannats fa“ Rita ja uueste tõlas mu tastideft korjafin närufid ja paberid ja EOIE mis tõrrvus: 0,Palu, palu teda!“ Ma mõtlejin, et Jelle eeft fain ohroevdafin jälle neetud altopoli nüüd kindlaste joomahullustujes olen. Sääl pääle ära. Va liikujin alati joomaajutuste ja kuuldub jälle uueste: ,Ta Find kaitjeb, ta find Fõrtjude lähevujes, ootafin järjetindlalt et keegi faitjeb!“ See oli ööjel, umbes tella taheteistümne mule lontfuteje annafs, — felt mul ei olud ja ühe wahel. Ha hoidjin ühe maja aia äärelt wiinajt millasti küllalt ega polnud ma ta kunagi Einni ja hüüdlin: 0, Kui üks elarv Jumal olemas taine, = Pühapäevadel lontifin rahutult ringi, on, jüiö ilmuta nüüd ennajt; roõta mult fee neetud jooma Bimu päralt - wärijedes ui Daaraleht. jooma Bimu ära ja tee mind meel forvats ühels Sel päeval korjafin kõik tühjad õlle ja wiina= | mõittlituts inimejels.“ Mul oli tundmus, tui pudelid, fuft aga juhtufin Jaama, kokku ja hoidfin | tõmbaks mind keegi põlvede pääle, ja jääl lamajin neid ööfeni, kella 12zni Boolega alal, feft fis ma Geejuje jalge ees, nuttes kui väikene laps. awati jälle pääle pühapäeva vahu, uuejte Fõrtjud, Jõjand kuulis mu Pädahüüet ja päästis mind ning mina mõifin neid jinna ära anda. Jga felleft koledalt kuristituit. Kiitus ja au ta lõrgele pooletofina tühjade pudelite eeft Jain nta ühe prii nimele! Ma olin uuets Loodud, Kristuje fees. ehi Binnata lonfju; aga kui mulle kel 12 ööfel Kui põlvede päält jälle üles tõujin, näis kui olelš — £uš neetud riina igatfuje jävele enam Jurnud | Fit mu ümbrus malgemats muutunud. fui elus olin — wiinapudel fätte ulatadi, pidin Ma tundiin rweel enejes nõvtufi ja Higi moolaž tedagi ligiolejat paluma, et ta mule viina Eaaji mu keha mööda alla. Üts päste riides oõõras, walafs, jeft ma ei Juutnud Euidagi pudelit käes fc3 ta alkoholi taritaia oli, tuli mu ligi ja tüfis, hoida ja mwaemalt flaafi huultele tõsta fas ma Paige ola. , Jah!“ ütlefin mina. Sääl Ma Forjafin fa tuirvanud leiatitkfa jätiste tutjus ta mind enefega Faaja ja foorvitas mulle, temaga pangedelt Eoffu ja rõtfin neid enejega oma keldz;et ühes risje kaaja, et jääl mulle roeel meele, jõrmede mahelt ära Üpel Pommiful risje mineõtujesfe. viina füüa. Üsna felgeste tuleb) wastajin: , Ma ci taha enam tilkagi wiina juua,“ et jagebaste rottid feda mu kuid lifafin weel, ühe lähedalolea obaroa fohwinäppafimad. maja pääle näidates, juute: ,Kui teie mulle 2 jäin ma pool nälginult, felb=| centi ühe fruufi Fohroi ojtmijets annats, olekfin Kut mind jäält leiti, katjuti | felle eelt teile väga tänulik“ 0Wõõvas aga ütles: jälle alfoholiga meelemärtuje juuve tuua; fiis wiiz| ,Si, di mind natukene Paigemajasje. Kui jäält jäde | viina viimaks fohroi eejt ma ei makja, kuid mõne eeft kül.“ Siis ütlejin mina: lahtufin, anti mulle üts paat uufi Fingi jalga, | wiina ma et joo.“ tuid efimene tegerous oli, et neid fohe ära müüjin) ta läkfin jälle oma feldrisfe Eaaji 0, Gi iialgi, tagali, heitfin jilmapilguts pifali, et jõudu koguda. |mõnets ja faadud raha joomijels tarmitafin. Sagedaste tatjufin omal jõul joomift maha | Siis tõufin uueste ülesfe, et lubatud fõrtju minna itud tööd ära teha. Kui finna fisfe Kurat; ja jääl jäita, kuid Jee ei läinud mul millasti korda. 8 Fõrtjuperemees fohe flaafi viinaga astufin, pidas mind tugemaste omades köiditutes finni. Ma ei falinudrenam ifeennajtii ja foovoifin ene=| ja ütles, Ma teadjin ka, et Jarnafes oletusi fele Jurma. ja Jeifukorras mina faua enam elada ei või ega Jaagi. Sagedaste Fäijin ta ,Waestele ahiandz mije feltfis“, Eus roaestele fruus fohwi ja leiba anti, Kuid mul oli Pirm ja häbi nende Pulgas, jeft et ma Eohrifruufi märifemife päralt täeg hoida ei Juutnud. Ma Poolifin mähe nende manitjujelti et ma enne natukene jooma peafš, tui tööga algult teen. Mina mastajin et olen tul: nud lubatud tööb ära tegema ja lütfafin patu= tud joogi tagafi. Nüüd armas ta,-et mina enam felge mõistuje juures ei ole ja füps Pulumaja tarmis olla. Veel Ford pattus ta mulle feda neetud jooki, Mina lubafin jeba aga ennemini Sääl ajas ta mind maha fallata tui ära juua. — 57 õrtjijt älja ja ütles, et ma ei pidavad enam iialgi tagafi tulema. Dina aga roastafin, et kat: (Gl Kus uu Jinu [eesmine järk? D) jun Sumala abiga, tulemifus ei millasti enam! toiina juua ja et tarvitfe fa fis mitte enanti tõrtfiufedeft fisfe minna. ANäeatäva on möödas. Öö videvit täi: Mul. ei olmud nüüd ühtegi centi taskus, aga 1 dab tuba. Waitne, waikne on öö. . . Seefus oli minuga. Tegelitult olin ma maene, Baiine on Ju kammer. tuid villas Jeefuje avmastujelt; olin kmastatud Sina lamad mwoodis aga — uni ei ja pestud Feefuje Kristufe kalli mere jees. Wa tule. t tule. . . Sina oled Bl päev üklefin enejeg: 0, Mul on vasted mõitlujed ee8; läbi tööd teinud — aga uni ei tule. tuid Jõjand, fa aitad ju mind!“ Mis find waewab? eel feltamal päeval paltajin end linnaameStta ja itta feefjama mõte, feejama üts fifi= tiöje, — uulitjapühtijats. Da jutustajin tõigile, mine: Kus on nüüd finu jõud? et miilb Jumalat ufun, tema pääle loodan ja et Käerv otja oled Ja ühes teistega töötanud, uuels inimefjefs olen jaanud. Ma teenifin tüllalt päält näha ubfelt, julgelt, — teistega naljatada jellel päeval, nii et juba mõned Eorvalitud fööma= püüdes; aga nüüd ööjel, kus ükji oled, tunned ajad ära pidada võifin, ja tänu Jumalale, mul ja ennalt nii wäga viletja ja jõuetu olema. ei olnud enam himu wiina järele. Kui ma Jelle Sinu jees nagu ütleks keegi: ,Sa ci jõua edali, päeva Õhtul oma telbrisie tagafi lätfin, lauliin jimult ei Jaa iialgi röömfat ja Jüvamejt rahulikku roalju Däälega tiitufe laulufid ja tänafin Jumalat. inimeft, Ja wwõitled asjata oma “muredega, = Znimejed aga avwajimad et ma nõdrameeljets neid: on enam tui finu enefe jõud ned murda olla jäänud. jatjub!“ Giialgu jäin jellesfe ametiste edafi ja teenifin Sule näib nii, otjetui tõufets tumedad warz nädalas umbes 3 centi, Pia mõin ütelda, et jud fu ette ja ütlemad jedajama, kuid roeel Telleft päeroaft faadit, millal põlvitamalt üles juure lijades: , ui ja ta päermal naerad — tõufin, enam ühtegi puudult ega häda tunnud [meie tuleme ööfel; tuleme ja närime ünu jädant, pole. Mulon nüüd jäle hää armas Eodu olemas, ja fina- ei jõua, ei mõt meie käelt pääjeda!“ on ta friftlif naene ja Jefand on meile ta fatö ar: See turb tühjus Jinu jees wõtab jult aega mööda, malt lapfuteft finfinud. ODO tõeste, on väärt tuid jävtsjärgult, terroe ju jõu ära. dõjandad teenida! Miisfugune õnn! = OMeisjugune toahe, minewifu ja olewitu wahel! Gnnemalt õpetafin- oma lapfi wiina jooma ja vanduma,— nitüb õpetan neid aga palvetama ja jutustan neile meie Jõjanda Feejuje fuureft ja jügavalt armastujejt. Nüüd olen juba miis aastad üdjes pangas teenistufes ja õit, kes mind tunnemad, ujaldawad ja auustawad warjudeft “pääfenud. mind. Paul Ma olen furmaz de Wrenterš. Miks et maga Ja nüüd oma tehtud töö üle? Wii fulle tõik. Sind tabab teiste tõttu, elad hirm, ja ei otfatu felt ole röömus vilets näib need mõtted tulemad jälle, tulewmad uueste ööfel, kui üli oled . .. Kus on finu Jeegmine jõud? Sul ei olegi feesmift jõudu! Sa teed tööd rahutult päeralt nagu otfifs midagi, fa tunneb järele tarwiduli | Mits ja n ei maga? päewa, otfetui fina millegi OB maene, õnnetu inimene! Mul on kahju Toimetufe järelmärkus: Tänajel miinaohtral finu tutmalt ja tahutuji oletuft. Sa oled kui ajal olefš mäga foowitaw, et farnafed kogemufed tmärijew lind, fe priiufe tungil oma vää puuri meeli aroats ja eemale peletatš alfoholt eejt ning wastu toevijets on löönud, tuib mabals ei Jaa... ühijelt ta wastu mõitlujesfe õhutafs. Uitals Kas fina tõeste mabats ei Jaa? Kas ja Sumal, et meie elu mõits puhas ja püha olla. itta ja alati asjata oma nõtruste ja pattudega Sellega on ühestähendatud, et meie oma ihu talitjema, pimude magtu mõitlema peame, aikült mõitleb — pattudega, mida fina ife Fõigepare: aita afub finu fees tucbtus ja fiis mõime fiin maa pääl termed, mabad olla ja] mint tunned? Dingeahastus. Sa püüad edaji, kuid langed ta ford unel maal igavoeft auufrooni kätte Jaada tagafi. Oma jõuga püüad jübame rahu kätte Digu ta feegi lootene paljudele õiguje ja voovuje | (aada, — tuid ei faa .. teenäitajats. 8 õi Sa julud filmad: fa oled mäjtnud, mäga 2 vähinud! Nsjata näib Jule Ju wõitlus olema! — Wiin teeb pilfama, möllama; —feepäralt ütsti ehib, ei jaa targals. fange mees, joomaaeg tes feal teeb fees Tart Salomon. Sa tahad tuöem olla, aga — tus on finu feeš= mirie jõud? Su meele kerkib pilt, mida fa kord näinud oled: Bäljafirutatud -tätel, lahtel näol, Jügamate faastundlitu ilmadega feijab teegi jääl pildil. 58 roaatad Ja oma Kaua roaimufilmaga on fee mees Jääl pildil? — Kes nagtaja. feda See pilti. on Luz Kii lõpeb päe, õhtu jõuab ja ja Jammud foju poole, tuna loojaminewa päiteje tiireb meel Heed loojaz | oma Eulbarvad helti [aiali laotarvad. Eiived otjekui paistats julle lahfe= minewad päiteje tunned, nagu paneta keegi oma kara: malt, näib nagu oleta tõi, terve maailm ilujamats | tawa täe jinu malutarva jüdame pääle . . . Sa üd linnuz Sa näed ta ja avmjamatš muutunud. mõtled, ehE on keegi finu tambrisje ajunud. i le päifejele Gääv jällenäges Sa Kuid Ja ei näe kedagi. Aga finu moodi äärel teifi, tes Ioojaminewa ja neiftti tunned ja röömu. tätub keegi, kes taua, laua oma jilmadega finu mist jävele laulavadjeda kõike kni läbi udu näinud, Sa oled iga õhtu filmi on otfinud. Sa nüüd istub ta Jinu juures, vii inte Jügamalt, mail: filmadeste, fJulle taatab Sa Telt. taob, ning ja Jirutad omad ,Mils ja juba warem mind ei nät: käed järele. Kas ta find tagafi lüttab? — Ta ütleb: taugele mure kuidas nüüd tunned lahte maataja Ei iialgi... nud? Ma ootajin fu Jündimifeft jaadit finu poolt minu järele tauvitjevat pilku! Kas julged ja ma ometi oma elu firnu eek jäin? oma ja meel atu ei Juuda Dufelt, Kar ja inimeifi et neid tühiste faada eneteit, nende päeval, muredega? maid pattudelt, lihalttuft ja tutmalt igarvujeft. õhtul lähed fa rahuliku jüdamega 1900: fa teada, fa ei ole enam ütji, Kas fõnu, neid tead Natalie falaz) juureft felleft vahutusteft ja jõuetustelt, nende ja Širn, piin, tahulus disje — ja uinud peagi. tunned fa omalt nüüd alles on jult tadunud, tõjine eesmärk elu on elujt tõfit võõmu; jul mis Jumalat ja inimejelapji ühendab? | feda ei mõista, et mina maailma tulin i ära pääftma? Wa jurin, mitte felletš, | patufootma all purustada, maid et — alt wiimjel Fohtu anulit olla, termefs teha ja lunastada. Hiina olen tulnud inimeilt ära lunaatama, mitte ülji Jumala wija feit Täna jelge, Fõit fee on täna ütelnud on: , Ja waata, mina tes mis ju Cunastaja juures maailma otjani.“ teie Miks piinad olen igapäev Sa oled oma feesmije jõu leidnud. mõtelda, et mina fimule abits ei wõi fa ennafi ašjata tuid täna, röömustam. lunastama ije= meeleft, SX 3 s Bee oli kord. (7 nende) rõhumalt tühjus Wahats : Pevosion. peate teie linna Pesjina ärakävoitamije järele Jatali alla maetud warandult wälja kaevama. jaama, puhtats ja tugervats feesmife inimefe | oaremete leiti lugemata hulgal fõitjugu fallid ehtez poolelt, — minu jõu läbi, Hoiame ühte, fina ja |Säält Lasju, mis nüüd otjefui väägits kurbi mälestufi mina, jiis jaad minu jõu enefele.“ omanitkudeft. Neid weitefeid tallid asjakeifi, Ga meel palj muid auulilla aõju õpetab ta] koma , õrnuje ja mälestufe märtidets roend, mida armastuje peetud, tõgtetalfe nüüb wõõrastelt tätelt pooz niijama, kui ta faewu äärel istus ja Samaria peli ja faalutatje vastuje järele üle, et nende maa naejele une elu aas, üteldes: ,Kui Ja limatalt | wäärtult teada Jaada. Kõikjugufed tallid medal: finule. Ta räägib finuga kui Jõber, kui teata Jumala andi, ja kes fee on, kes finule ütleb: Anna mule juua; fa oletfid teda palunud jonib, armastatud ifitute piltidega on nüüd huz teiste-ehteasjadega, tuna nad ennez ja tema oletš finule elarvat vett annud, Jee roehi, | nilus ühes ät faelas ehtets oliwad., miš mina temale annan, faab tema taervulš, mis omab igaveje elusje.“ tuuled ja kaua voeel teda finuga rääkivad. ainud fa alles vahulijesfe uncafe, kuö fa newalt oma rahutooja auulijt palet näed. Öommitul likult raid nüüd jälle lifult. ja Ja malt uBfete naeste | näeme jäde mitmejugujeid Hõhbedajt fööginõufid, Mõnda Heel fe jäljed küljes on, Siis | milledel roecl tarvvitami fees 2wee| järge et ärka Ja mitte enam nii, ni Pariz ennem ärtajid. Sa ei ole enam roidunud, 1ärstus afub fu liilmetes. Pääle felle on finul üks waikne, püha Jaladus. Sa lähed oma tööle, kuid mitte enam nii kui Jaris Sul tundub, tead tes fee vühad fihmad on — nagu fäits feegi jinu tõvroal, on —- kellel ja ta ütleb: teifi, ära tee tööd teiste tõttu, ega need , “ra oma juured raata viimjel Mesfina . Kühapäerval ja võõmustati, et forraga päeval jJöödi nende jai neid Põhedajt fiis tõusti üles ja mindi ära — igaesje ajaõje minna. . . Kõik need koarandufed, mis nüüd nende oma= nilludele räärtujetats on jäänud, väägimad waljul Bäälel murtud maijelt õnnelt, mööda läinud Mida hiilgujert, möödalennanud armuajart. kohta ma mal Jinewe, Pabiloni ja Jerufale öelnud on, Jeejama on fa Bieõjina juures fõnatt täide läinud: 0, Tühi linn on maha auuls, (tud, ESE kojad on luitu pandud, waata üksnes minu pääle, mõtle et ma find tugemats tahan teha fõigele hääle tööle ja vahu lijets Jüdamerapu pooleft.” tarvitatud. waagente feelt ei lähe. Rarjumine U äinud. Mis üle TL; kõik rõõm on on ülsti et uulitjate peal riina fegatud, maa lult on jä b linna, fee on Juc ette fõna= mute fiafe pär ära ära Pämi= 59 tatud ja märarvad 10—12) 24, (gef. on fuutumaks katki pekfetud” Kurb on lõige nende ilmliffude ärahärita= tub ja toftu rvatijenub lootuste ning fooride pääle mõtelda. DO, kui palju on inimestel illa ja alati fawatjuifi ja himufid — kuid jääl. . . »Kõit liga on kui rohi ja (õit inimeje auu kui] tohu lilefene, Rohi on üva kuiwanud ja tema liletene maha langenud; aga Jõfanda jJõna jääb igaweste.“ tus See on 1. BPeetr. 1, 24. 25. oli kord!” inimejed, Warandufed kellel nende $ on alles, aga pärajt rõõm oli ja tema juures täielije andefsandmije, lawa auu, õnne leiab ülervoo= ja uue elu. Sagedaste ei Jaa meie mitte aru Jumala tee= belt ja mõtetelt. (Zeeš. 55, 8. 9) Wõib ola täid jina ükfi oma teeb — üht lootuft teife jäz tele maha mattes . , . terroe vida õitsivaid lila, mis finu mustajimad. Kas võttis füdant Ffinult nii lootufcid, üls mäga tui tõde fogemata juhtumine fu maife õnne? Kas oli Ju õnne kä tejaamatufe põhjus ettenägemata? Mitõpärajt pead fa nii palju pifaraid mwalama? Wõi on Sumal üls mali ja Palastamatta Jumal? OB ei Writte fogemata juhtumine rajafiwad? Iad] fa nutja inimene? teö oma lootufeid nende pi ei murdnud finu armatud õnne Hted katki, maid on magama läinud — on Fõit furnud — ja ci umal roõttis Jelle faduma õnne finult, et fina roõtnud nendeft warandustejt midagi faafa, ol: Enejega kaaja fiis jääbamat õnne otfima haffafs ja teda leials. gugi et jee fõit nende päralt oli. Tema nägi, et find Päda= Kende Jumal on armastus. voõtfimad nad aga andeksandmata möla. oht oota fadumas mara maitsmijes ja õnnes. vatandujed, nende luht ja rõõm felle üle, fee Za nägi, et fa Pelle läbi Jeba kaotada mõid, mis tõit olt ford, aga nende patt on alle3, fee jaazi ajalitult ja igareste finu fübamele raju tooma dab neid ta furmalt läbi kohtu ette, mis päralt) Ühe noove| peats, Waata Jumal räägib täna finuga! Tunne ülestõusmitt nende kohta olema faab. naefe tallisfiwide juureft leiti tema abieluriffuja ära Seefuft, tes finu eejt PÕIE ohroerdas, fannaz armutefe tirjad. . . Nõnda faab EõIE patt, mis taš ja tegi, et finul rahu olefš Jumalaga ja fina inimeste filmade eeft arjule jääb, minewitu fi tgaweft elu leiaffid oma Pääftja juures. frifilane mõib oma enbije elu pääle garoujeft välja tulema, fa pärajt feda, kui maa: tõhine See oli ford: ilma tadur toredus ja hiilgus ammugi ärahä: pillu tagafi Heites, fulle tunnistada: üts elu täis rahutuft, täis mõlga, faugel Sumaroitatud on. »See oli kord!“ nutarwad paljud inimefed, Taft, ilma lootufeta; aga nüüd on hoopis felle Nüüd on rahu telle fübameid nad murdmib on, paljud nutaz roastand elufihid kätte Jaadud. wad oma eluõnne rvaremete juures, mida nad ije Sumalaga, armu Hindlustus ja laiali -amatud maije õnne afemele puruls pefõnud on. Järele jääb ainult lootufeta ufs igaveje auu fisfe, ajunud. Möödas, taebtus, mis mitte enam tagafi ei tule. OY et fa fina, noor hing, feda auulift, ja möödas! . . ,See oli Ford!“ fee on ära vääs õnnelift ümbermuutmikt wõikfid tunda faada! timata turb afford, mis igal maitfel tunnil nende Ninetel Elifabeth Krefs. jübames tõlab, fe3 oma fangefaelfuje ja meele tõik feda ärariffufiwad, mida Juz murdmattujega Per mal neile andis, mida ta neile paffus. Maailmal ei ole wõimalit neile, tes nii nu: tawad, troosti ega lootuft anda. fed on murtud, füdametunnistuje roaatab füüdlane tagafi edafi ühe tühja, tumeda oma Maifeb ja fadunud tulemitu pääle. lootu: piina õnne all ja päralt ütleb Zumala fõna felefinatfe maailma laste fohta: ,,Sima lootujeta ja ilma Sumalata maailmas!“ Oh fuule, Ja faebaja noor hing. Sumalal on finu tarvis terweföfaamine, täieline andelgandmine, lootuš ja uus õnn! Kui fuur ta fimu mõlg, tui pime finu elu wõib olnud olla, Jumal lajeb julle täna ütelda: ,Hga tus patt on fuuremats olnud; futmaš, Jaanud, feal on arm palju rohfem et otfetu patt on Eui funingas walitfenud nõnda fa arm Hoorte Selle: peafs fui funingas roalitz Jema õigufe läbi igaroefels eluts Jeefufe Kristufe, meie Gõfanda, läbi. , Room. 5, 20, 21, Jumal tutjub õlaalufeid, patufeid ifele andeksandz ele, mita igaüpele Kr ti läbi palu: taffe, Aa kes ujus Keefui tuleb, leiab LU piiblitund. ers= ) | TI. GAKR ilev. Rõõmustan mäga et teie jälle tõil fiin olete ja meel fellefs, et järje» ALS tindlalt piiblid uurida. Kui mitmed: SAD on teie fealt Tanieli raamatu feitsmenz dama päätüli läbi (mgenud, nagu feda mineva fard lubafite? -— Sõit on feda läbt lugenud. M. £. OMilleft on felles päätütis jutt? Sääl tirjeldatatje ühte imelittu unmmägu mis pprohvet Tcniel olla näinud. 60 , M. mijelt. Ja, feetord on fin jutt Tanielt näges | mõistab. Tema hobufed on kermemad kui parbti= Milles eraldab ennaft "Tanieli unenägu metjalifed ja ablamad fut hundid. õhtu ajal ja Nebutadnetjari unenäojt? L.. Taniel nägi kirmjaid metšelajaid aga Hebutabnetjar nägi iluit tuju. DM. Sellejt võime meie õppida, kuidas Juz mal maailma Puningriifide pääle raatab. Tema filmis on nad tihtjate metselajate farnajed, aga inimeste filmis paistamad nad tipti midagi juurt olevat. Kes võib öelda kui mitut elajat -Taniel nägi? B. Tema nägi nelja elajat. M. Wiis nägi tema enne neid nelja elajat? $. Tema nägi nelt teema tuult puhuvat juure mere pääl. DM. Tuuled tähendavad prodhroetlijes mõttes Födafid ja potiitilifi 25, 32—34 liikumiki, lugeba mõime. nagu feda fa Šer. Aga mis tähendab voelt? Loe, ole pää Sim: 17, 15. , Bo»0a tema ütles. mulle: Bel, mis fa nägid, žu8 hoov jõtub, on vahwas, ja Pult vad: aajt ja paganad ja keeled.” ž M. Hüüd näeb propmet tuulte puhumije järelbujel mere pääl, nelja clajat mereft ülestuz lema. See näitab, fuidas felle maailma funin riigid on-tõusnud. nud ja ife ajemele Üts riik on afunud. teife ära mwõit: ,, Roajt loets teegi teie jealt tõendama tirjatoja vL, , et elajad tõeste jt maailma rüikijid tähen: darad. Herra LO. olge (ää lugege Tan. 7,:17., BR. ,Heedfinatjed fuuved elajad, mis neli on, fee on: neli tuningat (algfeel ja teijeb keeled ütlemad funingriiži) tõujemad maa feeft.“ , DM. Ses kirjeldats meile lähemalt ejimijt elajat, , mis Taniel nägi? k 2. Giinene elajas oli lõrvi Jarnane ja temal olid tiivad nagu tottal. tema rüütlid annamwad endid laiale; ja ta rüüt: lib tulewad faugelt, nemad fendamad fui Fottas, mis tõttab fööma.” M. OKeS teie jeaft võib nüüd öelda, mis tiimad tähendamad? K. Keit Jalmidefi paistab kui injutaffib nad fiiret edafiliitumikt. M See on dige mwastus. Tiirvad tähen: darvad Fiicult ja Pabel on tõeste ijeäralije kiivujega oma rägemuje võitnud. Kuid Pelfatjari aegus tuli fellele mägemale riigile lõpp. Tarius Vieda meeg fai malitfufe oma kätte. Waata Tan. 5, 30; 6, 1. Kes kirjeldab meile -läpemalt järg: Aa milt riili? B. 0, Za waata, teine elajas tema järgmine, lolt taru jarnane ja feifis ühel pool ja folm Küljez luud oli tema fuuš ta hammaste wahel ja temale öeldi : Tõuje üles, jöö wmäga palju liha.” Salm 5. M, See elajas kujutab Meva-fPerfia tuninge viiki. Need toim tüljeluud tähendamad Eolm: maakonda, millets fee riik Piljem jaotati, nimelt: Jabyloniat, Lydiat ja Ggiptuit. See riik mõitis Pabeli ära aastal 538 ja walitjes ainfama rii: gina kuni 381 aastani enne Kristuft. Kõik on nõnda tõeks läinud, kuidas feda Jumala Jõna on ette tuulutanud. Gärgnemalt on meil tegemit folmandama elajaga ; žeš tahaks jelleft jutustada? L, 0, Bärajt feda nägin teine elajas oli otfegu ma ja pardri-metfaline waata oli neli linnu tiba omas feljas; ja neli pead ja walitjus anti temale.“ DL. Misjugune maailmatitt fia järele? L. Kreckamaa. ja üls temal elajal oli Salm. 6. tuli Meda-Perz Seda näitab meile ajalugu jelgešte. ära; teba tõsteti ülesje maa päält ja temale anti M. Kui nüüd Faks tiiva, mis- lõvi feljad inimefe füda. Waata 4 falm. olid, Üirujttäjendafid, mis peols EAL neli tiiva M. Siin näeb prohvet neidjamu riikifid mis | tähendama ? R Nebutadnetjar ennem oli näinud; ja jääl ütles L. Heed peakfid fiis kahekordjet Fiicujt täjen: Kõpeks fisti tema tiimad Taniel kuningale: , Sina oled pea, mis kullalt.” Dama; jee paistab mule mäga arujaadam kui Magu jääl Babeli viit tulla, jelle Fõige fallima ima Uletfander Suure pääle mõtlen, tus tema mettalli, läbi efitati, nii Eujutataffe teda fiin umbes fahefja aasta joofful jel ajal tuntud maas Loomade kuninga, lõroi, läbi. Kuidas kirjeldab ilma oma alla alandas. See huwitas mind ife= » Kefaja feda viiki? Kugege keegi Gel. 13, 19. äranis, kui ma Jelle mehe elulugu lügefin, (ui B. ,a Pabel, tuningriitide ehe, Kaldea fuured ja kiired mõidud tema omandas. rahrva Fõrtufe ilu, peab faama nõnda, tui Jumal DEL. MIS tähendamad aga need neli pääd? Sodoma ja Komorta ümber lõi.” RL. Hleffjandr Suure furma järele fai Kreeta M. Rui Fohafelt taa feba riiti ette: riit neljats jaotatatud ja wift fül on nelja pääga fujutanud ! Mis peakfid need tiivad tähendama? feda jagamijt tähendatud. Lugege Sab. 1, 6—8. | OM. Ba, fee Jai tema ülemiindralide vahel Karl. 7, Seft roaata, ma Jaadan üles Kaldea ärajaotatud, Kaöjander Jai Matcdvonia ja Kree: mehed, ühe rahroa, tel Ebe ja ätiline meel on, kamaa; Kylimadus fat Tracia ja Ufia jaod mis te8 täib maa läbi, nii lai Fui fee on, etta jaats) Bosporufe lähedal on; . Ptolemäus fai Sydia, pärida Hooned mis ep ole tema päralt. Seejama Eaiptufe, Arabia ja Palestiina kuna Seleukud oi hirmus ja teba tuleb Farta; ta täeft tuleb Syria ja kõik ülejäänud Aletfandria maafohad jat. välja mis ta õigels arrvab ja tuida ta kohut 1 Karl loeb meile žirjeldufe järgmije elaja kohta. 61 Karl. Pärajt feda nägin ma öö nägemiste | 3a tiümnme fauwe fejt tuningriigilt on fitmume fuJees ja maata, neljas elajas oli Hirmus ja jäle Pningat fes tõujemad; ja pärajt neid tõujeb üts ja mäga tugev ja temal olid fuured raudjamz jteine, ja fee on teift voiift Eui endifed ja alandab bad; ta jõi ära ja murdis rujuls ja mis üle | folm tuningat. Ja ta mwõtab Kõigelõrgema wastu jäi, tallas ta ära oma jalgadega; ja fee oli teift "Tõnu räätida ja Kõigelõrgema pühajid rasteste voiifi fui fõit elajad, mis enne teda ja fümme [arderrateB ja tema mõte on featud aegu ja fohJarwe oli temal. Bra panin favwi tähele ja aata, | tuwwitjihid teijt roiifi Jeada ja neid antakfe ta fätte üks teine pijute jarw tõufis üles nende wahelt ja jühets ajats ja tahetš ajats ja poolets ajats.” folm endifijt Javwift Esti juureni välja jelle eelt (OM. NHüüd on füjimus miõjugune riit tuli ja vaata, jee Jarroe mefe filmad ja juu, Salmid 7 ja 8. tüljes mis olid filmad juuri Hui asju tolmandama wõi Kreeta riigi järele ? iniz räätis.“ L. Njalugu näitab et Iooma riik Rueetamaa äramõitis ja kui ainjam üleilmne mõim roalitjes M. Siin tunakje meile ette üls jäle elajas. i funi 375 aastani p. , tus tema ife viimata Brohroet ei leia ühtegi metfaelajat, tele ifeloo= j rahwasterändamije lä jaotatud fai. muga ta felle elaja ifeloomu mõits mõrrelda. | Ma näen et teie ajalooga mäga kästi M. Oma raud Pammaštega purustab ta kõil, mis [tuttam olete, Niifugufid õpilafi näets ma hää ette juhtub. Temal on fümme farwe; aga felleft meelega oma Fasfis. Kas võiks keegi teine meile ei ole weel mitte tüll, üts imelit mäitene jJarw veel midagi Hooma jaotamije Fohta ütelda? tuleb teifte feaft mälja, Felle eeft tolm endifift Misjuguste rahmuste wahel jaotati Noon 375 farroift maha langewad. Sellel jarmel on juu tuni 476 aastani ära? mis fuuri aõju räägib. Kui faua nägi prohrvet B. Gunnid, Iga-gootlafed, Lääne-gootlajed, feba? aata falmid 9. 10. Suewlafed, Vurgundid, Frangid, W]andaalid, LK. Ma nägin feda kuni anjärjed Jenna Oevuulid, Safid ja Lombardid. pandi ja Wana päivift istus maha; tuub oli (M. Müüd jääb meile roeel üks mõim uurida tui walge lumi ja ta juutjed fui puhtad wilad, jja kui meie felle oleme ülesleidnud fis on meil ta aujärg oli tuleleegid, tema rattad fui põleru | tervoe jee prohveti fuulutus findlalš tehtud. Seda tulute. Tule jõgi moolaš ja läts mälja ta juus oleme meie felgeste näinud, et need neli clajat, teht, tuhat ford tuhat teenifid teda ja tümme tuz (nelja ilmariiti ettetujutarvad, nimelt: Pabelit, hat feifib tema ees; fohus istus maha ja raa= Meda-Jerfiat, Kreefamaad ja Rooma. matud tehti lahti“ Salmid 9 ja 10. Kümme jarwe tähendamad HNooma fümnets M. Kui kaua jis pidi fee mäitene Jarrw jaotamift; Room jagunes juht fümnets ja ei mitte voalitfema? üheffats ega fa üheteifttümnefs, roaid juht nõnda £. Suni tohtu ajani. Nüüd, päälenagu prohmet oli ettefuulutanud. M. Heed on imelitud prohroeti fuulutujed jefle tui meie Fõit fiiamaalfe uurimijeaine kindja kaö ei peaks meie endid nendega tutrvustama? laste tõeasjade pääl leiame olevat, L. Ga, mina mõistan et neeb mäga tähtjad| ta tulevikus jeda roiimaft võimu asjad on; aga meie ei ole ennem niijugustelt | laks tegema millelt Jalmid 24 ja asjadelt kuulnudki. Keegi ei ole meie tähelepanu jele pääle juhtinud ja ma olen Jelle üle Taniel ife tahtis teada Jaada, meie leidma ja Eind25 räägimad. Meeil on olemas täpipääljed tundemärgid millelt meie wäga mõime äratunda, misfugult mõimu röömus et meie neid aõju ühes kood wõime Žppida. | duste M. jaame ja tujutuste mis need] — Homme Õhtul all on võtame mõeldud. nende kõik need tirjel- tundemä asjad tähendarvad ja tema läks nende juure, kes | gib nurimije alla. Sellefs palun teid, teie ije jääl feifid ja palus tõige felle fohta Feletujt. Te=| ta otjikfite ja neid tundemärta jee päätuti jeeft male öeldi et need neli elajat pidid tähendama. mis maa nelja pääle tuningriiti i tähelepanetfite, mis fee mõimu fohta on öeldud. pidid tulema. Hoortes Kende kuningriikide järele jaada Kõigetõrgema püha | Fergeste päädes aru afum faaba. Jelge mõistus mõib Meie õpime tulevikus lõiget meel tahroaš funingtiigi oma kätte mis igarvejels ajals tähtjaid ja Puwitawaid asju püha kirja felt. nende Fätte jääb, Tema oli Jelle feletufega rahul, Sellepäralt tulge pomme jälle ja võtke fa õit ainult jee oja maja arwmatud, mis neljandama | jõhbrad taafa. 6. 3. 9. elaja, felle tümne farwe ja ta jelle wäifeje arve * “e tohta öeldud, felle eeft tolm endilt Javwvift wälja | tisti. jeletus. Selle üle anti temale ebespidine täielitum E Mis ütles ingel need ajad tähendamat? = — Tuleb körtus, Lugege jalmid 23—25. B. ,Ta ütles nõnda: Helja elajas on) neljas funingtiif maa peal, mis teilt wifi on] tui tõit muud tuningriigid ja jee fööb köit maad) ära ja tallab neid ära ja murvab neid E jiis tuleb fa käbi; talandlittude juures on tartus. rufuts.| K E) aga 62 +) Gewifevnmitfus ja kafinus. E. G. White. jallaheidetud ja (Jaama. Kõigiti milt õpetatama. Kõigis asjus Sa jelejama asja päralt tandte fiis tõigividi Emad Boolt, ja näidake üles omas ujus hääd findlat olema. luba annarmad nõu, ja wägervas nõus tundmikt, ja tundmijes tajinuft, ja fafinufeš fannamnft, jumalafartult.” 2 Beetr 1v. 1, 5. 6. ja tannatuješ, Kodiine Laswatus. meelemõistus peab lapjele peab õigufele äratatud eneje üle malitfe- täielik kord ülemaks juhits ekfiwad 7äga, kui nad lastele fööma maheaegadel Jüüa. Selle (läbi faab magu rifutud ja hiljematele haigustele nurgakivi pandud. Sagedaste on lapfed felle= i päralt paha ifeloomuga ja mwihastarvad fergeste, ket neile fahjulitta voogafid Töödetatje, mis palz | waõte ergutama pääle mõjub. Cma armamife Ema jeijus on mwäga tähtis. Olgu ka kui |jävele ei ole emal aga fellets aega, et asja põh: vasted fodufed mured, mid ema pääl on, penb jult järele uurida ja oma eFfitujt ära tunda. Ka ta fiisti püüdma, et tema ifkliE mõju pevefon= ei leia ta fellefš aega, et lapje fannatamata ole: nale õnnistufets jolefs. ga ema, felle pooleks! tut mõt tija õiete maigistada. Waigistamijets «on ujaldatud lapjed fasrvatada, peab taewa Ija Jannab ta väitefele voeel foofi eht muud maiult, eeš püha kohustult täitma. See on tema eeöz tmis aga Fahju meel fuucendab. Teifed emad õigus, lastele jumalittu ijeloomu ja eesmärki aga, lapje maigistamilt rastefs tööts arwmates; ilmutada, ning nii nende pääle mõjuda, et nad on Jellepäraft roeel ropfem ärritatud ja wihasta= ennaft Fejanda poole Poiarvad. Meie ei näeks wad enam fui lapfed ije- ning" tatfuwad neid mitte feda roiletjujt, mis tänapäem. paljudes pere: fõimamijega oeht köötivega hirmutada ja mai: Xondades. malitfeb, Eni emad oleffirvad oma wasz gistada. tutujt ja fohustuft õiete Ginnanud, lapfi nii Mõned emad kaebavad oma laste õrna ter: tašmatanud, et nad Jelle elutingimifi õiete tarrvis wife üle ja otfirad arsti juureft abi, aga kui tatö ja ta tulema elu õnnistuft tundma õpiks. nad olets järelemõtelnud, fiis oleFfimad nad ära Cma peab elus edajipüüdma, et oma lapfi täie: näinud, et fee tõik Eorratumaft toidult tuleb. lifumalt fagwatada «võiks... Kuid Jaadan tatjub Ülemäärus wmalitjeb meie päevil noorjoo ja igal moel mwanemate ja laste Bingefid ära võita. laste fulgaš, mis aga enamigte fellejt tulnud on, Ka teeb nii, et emad perefonna ja lastekasmata: et nad juba algufelt pääle forratudes elufommetes mije eeft Boolitfemije fõrmale heidamad. Huu= ülesfažroatatud on. a 2 ahnus, moodud ja muud tühifed asjad röömimad Wanemad pearoad lastele tööd andma. Laise õit aja ja mõtted ära, ning lastefaswatamine tus on fõige furjuje hafatug. Kehalit töö, mis jääb Pooletufesfe. libaffeid tugeroatš teeb, äratab pääd iju föögi Kui ema toodudelt ja maailma kommetelt järele ja kes oma nooves ead tubliste tööd peab Zinni peab, jiid. ei ole tal mwõimalit feda Fohus- tegema, on iga föögiga rahul, eht Fül föögis tuft täita, mille eeft ta mwastuft andma peab. liga ja muid maitfeained, “nig ergufawale tahju Ema, kes moodi orjab, ei ole perele õnnistufefd, toovad, puudurvad. maid waervats. Tema enefe ihulit nõttus junz Seejus, Jumala Poeg, andis noortele eedz nib teba oma pevefonda unustujesje jätma ja jtuju. Need, fe8 omale igapäewaft leiwateenimift meilt jel teel palmwete ja õpetuste õnnistuft riiz alatufs pearoad, peatjivad felle pääle mõtlema, et juma. Kui aga, emad oma kõrgeste hinnatud Seejus oma rwanematele Jõnakuulelik oli. Maiuš= kohustult, feba eesõigult, mis Jumal neile annud, road puudufirvad Joofepi ja Braria laual, felt talits peakfiroad, olets neid mäga raste maa: et nad roaejed ja alama rahva Bulgajt pärit ilmaga ja täieste tühiste asjadega äva wõita ehk olimad. äraetfitada. Örn rinnalaps Gagedaste näikje mende tahtmift ei pahandavad ja saga jult paras BWaenlane püüab. võimult jaada. on ema tegervuje Wanemad hakatus. andmijes peavad oma lastele raha mäljaz eeõtujuts olema. Kii pea kui mõned kuidas wäikefed lapfed, fiis kui inimejed raja faawad, raistawad nad feda täideta, mäga ennatt felle päralt maiuste, tühije uhfufe ja ehete pääle ära; aga kijendama halfawad. Siis on tui räha otja8, puudub neil fagedaste lõigetar: aeg, Eurjavaimu mastu panna. vilifem afi. Kui neil Juur fisfetulel on, vaistaz vahetpidamata meie laõte üle wad fa wiimafe pennigi ära; on nende fisfetulek Kas lubame meie lastele jiis puuduline, fis peavad nad raha pillamife pääle tõit, mis aga nemad tahawad? Wäikejed lapfed kaenama. Kad laenarvad igalt poolt, kujt aga “ei mõista roahet teja oma tahtmiste ja fa nen: jaab, et mõeldud tavwiduifi osta. Nad ei ole Deš olema roaimu woahel; Fellepäralt on mane: mitte auujad ja tõearmastajad ning ci Jaa mate fofus, jeda ära mõista ja mõiftlitult lapfi roiimjel Fohtupäeroal taewasteft raamatuteft eneje Taswmatada. Laste õppitud miifide järele peab fohta pääb aruannet leidma. Nad rahuldavad Boolega walmama. Kurjad tahtmijed peamad järele andes oma himufid ja jääad oma järel: 63 mõtlemata teowiifi tagajärjel roaefetefs, olgugi et tama. Mees ja ija faotab Jelle läbi palju” ja nad muidu maefujt polels tunnudgi. ritub perefonna õnne ära, tui ta muret koju Pikamine ja Pimudele järeleandmine on patt, 1toob, fellepäraft wibane ja murelil on. Selle femel et muret ükfi kandes tujane ollatfe, peab mis noortel inimestel mäga meelepäraft on. Ko) astujed oma abitaajaga jagatama ja palmes Žuhoidmine ja avroepidamine oa nendele tõrmali opeawad võimalikult jemafs asjats, jellepäralt et omajuguste poolt! tergituft otfima. = tud Mis ütleb neile õnnelikult mööda Jaadetama. Kodus peab rõöm, židjipunga nime mitte faada. lahtuš ja armastus voalitjema. Satnane tunne teö hoolfujes orb aeejus, taema tuningas, on fa fiig laste pääl. Sui aga wanemad alati ja aroepidamijes eestujuts oli? göland näitab meile kui kurjad on Pimude! murelifud, äritatud ja mihafed on, on fa lapjed täitmije järeldujed. Wanemad peaffimad end jelle) niijamafugufed ja kodu faab neile fõigevastitus Siis leiimad lapfed läbi manitfeda (astma ja lastele koftuhoidmijt "mais fohafš maa pääl. Bpetama. Kes ei ole õige mäitejes asjas, Jee ei [rohfem lõbustuft 1wõõraste juurelt, furjas feltš= Selle eejt Jaa fa mitte õige olema juures aõjas. Kui ini: tonnaš ja uulitja pääl tui Eodus. mejed miite õigel roiijil ilmaliku roavaga ümber wõib aga fiis lapfi hoida kui igas aõjas tajinad ollatje. Sui iga -peretonna liige et täi, fis ci mõt nende Poolets fa taevalilt ja kaa ara ujaldada. Pange laste tegervult tähele. tjeenefe üle walitjeda fatjub, jüs oleks kodu täie: Zehfe oma maja nii avnjals, Dpetage neid Hoolfateks ja tööarmastajateks. ra: line Paradiis. tage neis õrnad tunded ellu. Laste neid teada, tui wõimalit, nii et feda lapfed tõigepavemats Teie mõju laste et Sumal feda tõit nende efimejelt elupäevalt tohafs maa “pääl peatfiwad. jaadit nõuab. Ütelge neile, et nad igal pool pääle tehtu neid pulitjaf õprade ja patupefade tajimata olefut ja äraritfumift leiawad ja et vaenlastets. Kui nii tehtatfe, on ijamaja lastele fellepärajt neil tarvis on ennaft täielitult Sõfjanz alati faitjefs ja nad ei lahfu jäält üalgi ära. dale äraanda, Felt et temas on jõud, mis aitab; Kõit, mis. roanemad teemad, näitab ennait Siis kui manemad tiufatuštele mwastu panna. Tuletage neile meele, jlaste hiljemas elus mälja. et nab oma Gimude täitmijets pole loobud, maid oma aega ja raha mälispidije uhtuje ja rikutud et nende elul palju tõrgem fiht on. Opetaae jöömahimu pääle fulutamad, Parjutarvad nad fel: neid, et nad fis fui finjatus neid maldab, palz leläbi -oma lastele uhtuft, ijeenefe avmastutt ja roetaba ostais ja et nad palves abi otfits. muud Eurjuft. . Sagedaste kurdetatfe ajapuuduje Iooz Wastujeks nende palme pääle Jaawmad js inglid jüle, mille päralt lapfi et faadamat õpetada. neid juhatama ja õigele teele tooma. Kristus palus oma jüngrite päralt, et Jumal meid Fõige furja eeft faitjefs, mis igal pool wastu tuleb. Sarnane peats fa ifade ja emade palme olema. Gmade pääl on lõige fuurem mastutus. Kõige õrnem ühendus ntaa pääl on ühendus ema ja lapje wahel. Gma peab lapfe pääle mõjuma ja ija peab talle fellets abits olema. Ülemääruje eeft föömijes ja ka töös peab hoitama. Tehatje Jagedaste fiis tööd, kui puhka | miht tarvis on. See aga ei mõida midagi. = elab laenatud rarandujelt. Ta raistab Jedi elujõudu, mida tal tulemifus tarwis on. $i (ved jübamed nõuamad aga väga Palastuft ja ar: mastutt. Kui nad feda oma manemate juureft ei leia, otfirvad fiis teiste juureft, tes aga nende meelele ja elutommetele kahju tuua roõimad. Wanemad, tes teie Eriftlafed tahate olla, wõtte oma tijt enefe pääle. Mõtelge kõigelt jävamelt felle püha fohustuje pääle, mis teil täita on. Laste endid Jumala fõnaft juhatada ja ärge elage moe, maailma Eommete ega himude järele, Teie pereionna õnn ja õige aluspõhi oleneb felles, tui te järeltulewa joo eeft Poolitjemife, nende kas= atamifes juba tätkijt pääle rõhtu panete. Wi emad peatfiwad, nii pea kui laps oma mõisti töötamife tagajärjel faob tehalit jõud ja fis fega töötada moõib, neile fuuteft loobuje vaamaituft — piüiblift õpetuifi näitama. Suurt Boolt jellega ühes ta waimujõud. WMeie ipu on Jumi Iaft nõnda loodud, ct meil elus alati oma tai veab Felle eejt fantama, et lapfe füda hää fülmaja rnane olefs, fes pääd feemet tülmab. Ra puh= soilit jõud on. Sui aga meie Jelle jõu tarwit mijes ettevaatlikud ei ole, faotame feda ja faame| tu ja torrapidamine on iga ristiinimeje fohuš, jEuid fee et pea mitte üle määra minema, nii et üästord oma ekfituft tunda. iialgi õhtul tehtama. 121 fis teifed tähtjamad asjad unustufesfe jäävad. tult tööd on tehtud, fiis on õhtu eh fa öö tö (Bärgneb.) its ifeäraline lila, mis wmäfinud žeha roeel enai s * = mäfitab. Kes mii teeb, Faotab enam, kui taju) aab. Ta ei pane feda tähelegi ega tunne fahju — Seegi ei teä meift Palbtuft nii palju, kui ära, füni tervis rifutud ja warajane paüdara= (meie ife, — ja Jelle pääle waatamata ei mõtle tijemine tätte jõudnud on. Jure teegi nii Päste, fui meie ife. Šhtud pearoad manematet perele pühentatud Päema mure ja raem peab tõrrvalda:| jaama. Be. 0. Söntjan. = 64 Pu EES Küiimiste fajt. i hatš ta mingil tingimitel otje tantju juuveft igavittu tutjutud faada. Kui tantfimijega tõlbmata ihutatte, värmide äritamine, kalpuš ja kadurmus ühendules et oleta, üiis polelš ta minul felle vastu rääkimist. Et aga ta meile meeletu tants fahju toob, nii fi forb Gerobia tütre tantš, mis tüll nit ipaldaw ja ilus oli, mid fiisti toeretöö enejega Faaja tõi, fiis olen mina ja ta on iga: tüts, 1e8 tantju pääle otfefobejelt matab, jele raätu. j Cus tanrfimine patt? Selle läiimiie pääle ühes omas raamatus mastab Nii mõnigi hing on tantju läbi mürgitatud, ära Ma ütlen mõnigi, mitte kõit, kuid taö oled Uirid)-Kerwwer| Jurmatud. peals tantji-! tindel, et ja nende mõnede hulka ei kuulu? Kas oleb kuulen ja- kindel, et tants find maimlijelt ja ihulifelt ei ritu? õpetaja järgnemalt: , Mis mije juures fis mi hädaodrhttu olema?” aedaste, ,ta on ju Üts (njulit ja tervifitoom liigutus.” Ra3 Hõnda fiis, pidada tantfimite pääle, mi tertoentara liigutuje pääle isaadatama? Seda aga mõid ja a niijama häste, eht toeel palju paremini, ühe tubii jalutud: täigu eht khtja toonje töö juureš teha. Wana. žlatidil oli mäga õigus, tui ta noortele, feš temalt tantjule minemilels luba tüfifirvad, mwagtujets andis: ,Bir, tahatfite Jäämeelega hüpata? Teate mis, küpake teie fiia faje lattva ja jäält jälle tagafi alla, jiis läheb tei! juba Bimu üheft torrafi ära ja teie ei tarwitje enam millasti tontjuleminetu luba täfida. Palun mäga“, ütled ja unešte, jo i gutufi toi tõi oled ennaft tantju oled fa roidunult järele märgrendatuna tunnud, tantjupidult koju lontiuud? tab mitmejuguste turbabe taniju järelduste all, jeebärak taitfe ennaft, hoia temaft eemale, põgene ta eejt!= Kii palju olgu nimetatud. Dlefs need read Tangeleulatatat laialilaotamift leiafš, nii et mõnigi noor Bing, Jelle juure hädaohu, mis tantfimifed peitub, äratunnelg mitte ülji tantju liigutuste päralt ei lähe mieie, igul tugte päraft.” Dina aga mõtlen, et iluliis ja felle eeht põgenels. b mäga käte, ja wweel pareminigi, mõimlemije E juures read teha. Ja kaš fis peaks neeb kiigutujed ainult felle läbi meeditvutt ja maitsmuft leidma, et ens eeeeseeeeseeeese mebega ja neiu neiuga? OGrmastatalje ta mäga häämeelega üha kirja pääle näidata, tantjule kaitjet otfide: Tõnted majt paaritesteõje jeatatje ; mits ei tantfi noormees noori Ajafohafed turid roanaš -feadrjež tantjifid ainult jellel3 alitud neiti teatud tantfe; ainult neitfib üli, ei miklasti noorte: meestega paaris. Mis tantfimijeõje jägamamalt puu: fäia wõib ja jaab. Hiijamuti on fa fel tingimijel jõni tub, fis on ta jee fõige parem tõimakus jelletš, millal mabamalt Eui millaöti ennem, oma mastasfooga läbi del mabant rooli tui karilikult. Hieäranis agarad tant: inpidubel täijad on enamiste poijilejeohtu nooredmehed ja plikad. Et noored inimejeb ütsteijega TÄbITÄIKS, 118» teift tundma õpiks, felle roadtu ei ole ju kellegil midagi, aga Jelets otštarbets on tantjujaal, mata tõige tus teob ja kõne wiijatufeft alati alawäärtuslijem, tud nii mõnigi Tuba» tegu (ubataw on, jündmatam foht. Fteib Misjugult maš: voarjulülgi maadeldes, nende järele otjustades, ei palu tantš fulle ühtegi edenemift ega faju. tuft t0öxd fa järgnerva tühimite pääle otjelobojelt jü met anda. Kas oled fa tantfimije järeldujel Bor e matš ja töötamals faanut, mõi oleb ja läifemats, üts-| Põikjemals ja tujutamats läinud? tohefelt wastanud, Kui oleb nÄüd otjes! fiis ufun, et nüüd enam tantju poo» lehoibmijt ega tema kajuts väätimikt jut ei v!e. |Pääle jelle, Ini ja nüüd ife oma jälmaga tantiu Bädeohtu näed ja teada jaannd oled, et ta finu hingepuhtufesje midagi | taaja toonud ei ole, kui ta aunjalt nende tüjimiste pääle rastad: Kas roiid mind jee lõbutjemine Juma: late ligemale wõi tõrjub ta mind temalt hoopis tan: gele? Kas on minu mõtteteramus jee läbi fõituma haktanud? Kas ei ole ühtegi Himutfervad, roojaft mõitet jee läbi ärtmele futjutub? ühtegi? mitte aimuftti?“—| tas ei-pea ja fiid ije, fui mastanud vled jeliele pää-| tütile, mis tantfuft räägib, päältirjats andma: ,Bõgene| Tee eeft?* — ,Üra mine jinna, tuju fa furra ei taha,” tirjutad eelnimetud ija oma pojale, tantfu asjuS nõu tühinud oli. fui toiimane temalt Kui Lord kerijog Karl von Fürttemberg ühel omal! Ole otjetohene| WBaata omas jäbames enejele Higlajelt! Bõtame Fjeba, mida meie fiin tantfimile lohts öelnud oleme, üleüldjelt foltu: ,Cnamujele on tantfi: mine, nii Hibas teda tänapäerv toimetatalje, nende mainute ja ihule kahjutit, enamjagu tantsjaib tannata= meie ja õpetlikud Eesti rahale jaawad peetud järgmistel Eohtadel: Tartuš, Bigiroa tän. Nr. RNarwag, BPeetri plats. 10. KRalmeres, Pikk tän. Nr. 68. Tapal, Kabala tän. Nr. 4. Pärnus, Karja tän. Rr, 3. Paides, Rüütli tän. Rr. 4. Tallinn; Gonfiori tän. Nr. 6. Kurefaareg, Garniioni tän. %Wr. 1. Walgas, Ung tän. 24, Wõrug, Jüri tärn. Nr, 6. eeeeeee 13 TRES 26. 3213 Aa 12 »ioorte Sõber“ ilmub neli forda aastas. Tellimijed palume jaata Tartu, Tähkrvere tän. nr. 1. G. Lipäberg. aas SEST 514 õuepivul toaga njunteejt Bengelid ülesõhutas Hertfogin: Wältaandja: 1895 afutatud 7 päewa Udroentis= maga üht tantju tantjima, kostis Vengel: ,Ma olen tide Eesti Liit. Tartus, Tähtroere tän. nr. 1. walmis tantjule minefuts, aga ainult fel tingimijel, tni jelletg mängitatfe taulu: ,%eš teab, (ui ligi on!”. Tant3 jäi tantjimata. lõpp mut] Sgatahes ei anna ta jina! Waštutam oma elulõpu mõtte juures tantjule enam tuba ja ei ta= toimetaja: Ed. Mäai. Ruu tän, nr. 12, fort, 12. 6. Šaafmanni teütt, Tartus. V, Kalmus Tartus,