Nr. | ne õhtupoolik on muutunud oma- | päraselt heledaks. Sajad-sajad | helbed püüavad katta trööstitut halli maapinda ja otsekui liigõhukeselt riides puid. Nad langevad üksteise kõrvale, üksteise peale, ent ikkagi kaovad, nagu poleks neid olnudki. Pori määrib ja sulatab nad enda sarnaseks. Kui aga lumesadu on kestnud tunde, on pilt sootuks teine. Lombid on peidetud valge puhta lina alla, puuokstele on ilmunud toredad lumemütsakad ja pihlakobarad saanud pähe suure pehme mütsi. Maailm on omandanud Küllap sellepärast, et Jumala Poja sünd on läbi paljude aastasadade julgustanud argu ja lohutanud kurbi. Küllap sellepärast, et lugu sõimes sündinud Tõotatud Lapsest on andnud lootust, et kord võidab hea kurja lõplikult. Küllap sellegi pärast, et see rahu ja valguse püha keset talve toob meid üksteisele lähemale, annab võimaluseoma armastust välJendada ja rõõmu jagada. Kas me seda suurepärast võimalust ka kasutame? Või on pea PUBLISACM Kust| mida saada, osta, võtta? Mida kodus keeta, küpsetada, hautada? Mida endale kingiks soovida? Aga anda? Jagada? Kinkida? Oled sa ka sellele mõelnud? Just andmine ja jagamine toovad meile tõelise jõulurahu. Nad täidavad südame erilise valgusega — sellisega, mis silmadest teistelegi särab ja neid soojendab. Proovi järele! Kui uuesti õue vaatan, on lume- sadu lakanud. Teel on vaid väikesed jalajäljed, millest üle on lohisenud kelgupõhi. Eemal näen koolipoissi pisi-õde lasteaiast kelguga koju vedamas. Aeg-ajalt heidab mehehakatis hoolitseva pilgu tagasi — kas õekesega on kõik korras. Ja tasuks saab ta rõõmsa naeru. Need on jõulud enne jõule. tädi ANNE ANNA MULLE RÕÕMUSTUS SINU PÄÄSTEST. LAUL 51,44 KA: ajab lund. Räitsakad keer| Ss keerukas tantsus enne j kui pori-mustale maapin| nale langevad. Sügisene sombu- muremõtteid: EA | hoopis 1992 E mese südamesse. täis 9. iu uue ilme. Jõuluilme. Millegipärast seostuvad minu mõtetes alati lumi ja jõulud. Ka siis, kui maa oli must ja sünge, sadas jõuluõhtul minu kujutlusis imeliselt pehmet lund, tuues kaasa valguse, puhtuse, lootuse. Küllap sellepärast, et jõulusõnum loob valgust ja rõõmu iga ini- 19. Väikeses majakeses Naatsareti külas elas neiu, kelle nimi oli Maarja. Õigupoolest pidanuks ta elama kuningalossis, sest ta oli printsess, kaua aega tagasi valitsenud kuningas Taaveti järeltulija. Mitte keegi terves Naatsaretis ja Naatsareti ümbruses ei teadnud seda. Maarja naabruses elas puusepp Joosep. Mitte keegi ei teadnud, et ka Joosep põlvneb kuningas Taavetist. Joosep elas vaeselt, sama vaeselt kui Maarja. Joosep pidi palju töötama, et oma peret ära elatada. Joosepil ja Maarjal oli plaanis abielluda, aga nad kuningalossi elama minna, koduks pidi saama ei kavatsenudki nende ühiseks Jeruusalemma lossis elas võõra võimu esindaja kuningas Herodes. Ta oli väga julm mees. Tema sõdurid vägivallatsesid kogu maal. elati rahutul ajal, elati ometi lootuses. Jumal lubas, et sünnib laps, kes suureks sirgudes saab kuningaks — niisuguseks kuningaks, kes vabastab ja teeb õnnelikuks. Kord, kui Maarja oli üksi kodus, üllatas teda kellegi hääl: ,Tere, sa armuleidnu. Issand olgu sinuga!” Pead tõstes nägi Maarja inglit enda ees. Ingel Gaabriel oli riietatud hiilgav-valgesse ja ehkki ta vaatas Maarjat väga sõbralikult, tundis Maarja pisut hirmu. Ta mõtles: ,Mida need ingli sõnad tähendavad? Kas need Ingel minu kohta aga jätkas: karda, Maarja, Maarja rõõmustas väga, ta mõistis, et just sellest lapsest saab kauaoodatud Vabastaja, kes toob inimestele õnne ja rõõmu. «Ja mõtelda, temast, Maarjast saab selle lapse ema! Kui nüi, siis võib ta ennast tõepoolest lugeda kõige õnnistatumaks. »Aga lapse isa?” tõusis Maarja suhu ,Me pole veel Joosepiga Ingel vastas: ,,See ei saagi olema tavaline laps. Temal ei ole isa selle sõna igapäevases tähenduses. Tema isaks on Jumal ja seepärast peab teda nimetatama Jumala Pojaks.” Kui Maarja neid — sõnu Jumal kuulis, ise tahab kummardus olla tema lapse isa! Oi, siis tahab ta väga selle lapse ema olla. Ta ütles inglile: ,Hästi! Mingu nagu sa ütlesid.” sest nii, Ingel pöördus tagasi taevasse. Tema ülesanne oli täidetud. Ta tõi siia Naatsareti kodusse kauneima sõnumi. Kaks inimest, rada. Kohutav mees ja naine, astusid mööda väsimus tegi nende sammu aeglaseks, nad olid ära käinud väga pika maa. Need kaks olid Maarja ja Joosep. Ega nad tahtnudki rasket rännakut ette võtta, aga keisri käsk kõlas nii: igaüks pidi ennast oma esivanemate sünnikohas kirja käima?” Ära Kõigekõrgema pojaks, ja Issand Jumal annab temale ta isa Taaveti aujärje, ja ta valitseb igavesti Jaakobi soo üle ning tema kuningriik ei saa otsa. ta aupaklikult Kõiki emasid erutas üks küsimus: kelle valib Jumal? Kellest saab maailma kõige õnnelikum ema? peaksid peab hüütama ootamatu küsimus. abieluski!” Joosepi puusepamaja. Ega neid lossis ei oodatud ka — Kuigi sa oled leidnud armu Jumala juures! Ja vaata, sa tood ilmale poja ja paned temale nimeks Jeesus. Tema saab suur olema ja teda panema. Keiser tahtis teada, elab tema valitsuse all. kui palju rahvast Maarja ja Joosepi tee viis Petlemma, nende esiisa Taaveti linna. Nad ei saanud sõita rongiga, nad ei saanud sõita liinibussiga, ka autoga mitte, sest neid sõiduvahendeid ei olnud veel olemaski. Maarja ja Joosepi käsutuses ei olnud isegi mitte lihtsat sõiduvankrit, kuna nad olid väga vaesed. Väsinud Maarja silmadesse tuli rööm, kui kaugusest hakkasid paistma Petlema majad. Õhtu lähenes ja linna jõuti päikeseloojanguks. alles »Kohe, kohe!” julgustas Joosep Maarjat. »Kohe leiame mugava ööbimispaiga ja sa saad ennast ometi välja puhata.” Suures võõrastemajas ei leidunud ainsatki vaba kohta, ka kõik väiksemad olid inimesi täis tuubitud. Mida teha? Kas nad töesti peavad ööbima lageda taeva all? Väsimuse ja meeleheite viimasel piiril leidsid nad tühjalt seisva loomade varjualuse. Uluall leidus ka õlgi ja sinna oli tehtud puust harkjalg, lammaste söödasõim. Joosep kohendas õled mugavaks asemeks, et teekonnast vintsutatud Maarja võiks ennast mõnusasti tunda. Üheskoos tänati Jumalat rahuliku öömaja »Maga hästi, »Maga hästi...” eest. mu kallis!” Väljas oli juba kottpime. Taevalael vilkuma lugematud tähed. Petiem öösse. Ja mitte keegi ei aimanud, hakkasid mähkus milline üllatus on varuks just sellel ööl! Mitte keegi ei teadnud Maarjale antud lubadust — et ta saab kõikidest naistest kõige õnnistatumaks. Mitte keegi ei teadnud, miks Jumal valis just Joosepi Maarjale kaitsjaks. Mitte keegi ei aimanud, et lihtsakoelise Joosepi sees on peidus nii palju armastavat hellust, et nimelt tema sobis kõige paremini Maarja kõrvale sellel otsustaval ööl — julgustama, aitama, hellitama ja kaitsma. dust sellel vaiksel ja pimedal ööl sündis Maarjale ingli lubatud laps. Ta oli täpselt samasugune kui kõik vastsündinud enne ja pärast teda — pisike eriline, Jumala Poeg, ja teeb õnnelikuks. abitu olevus, kuid siiski Kuningas, kes vabastab Maarja oli üliõnnelik. Ta surus lapse tugevasti enda vastu ja suudles teda. , Tema nimeks saab Jeesus,” ütles ta kindlalt. Kui kummuti küünlatuli pealt loitma Piibli, avas lõi, võitis vanaisa pikkamisi ja sea- dis traatsangadega prillid ninale — pikisilmi oodatud jõuluõhtu oli siis sedakorda käes. Vaevalt sai vanaisa lõpetada, kui 5-ne Ahti endast märku andis: ,Aga vanaisa, miks sa jätsid päkapiku- ja jõuluvanakohad lugemata? Kas siis Jeesuse ema ei leidnudki sussi seest maiustusi ja kas pisi-Jeesus ei hakanudki jõuluvana kartma ja...?” Vanaisa võttis prillid eest. Tekkinud vaikuses oli kuulda, kuidas küünlaleek kahiseb. wTead sa, mis,” alustas ta viimaks, ,,Need uskumused ja tavad, mis annavad jõuludele meie jaoks nii harjumuspärase näo, ei olegi sellest raamatust, Piiblist... Arvan, et isegi suurem osa täiskasvanutest ei suuda eristada, kustmaalt lõpevad aegade jooksul segunenud ja teisenenud muinasjutud ja kustmaalt algab tõeline lunastuslugu. Vähemasti Jeesus on eht- ne... Aga nüüd loen sulle ühe jõulujutu. Selle on jutustanud Rita van Bilden ja selles on jõuludeski — nii tõtt kui fantaasiat.” KÕIGE Baltasar kuningas. PAREM KINGITUS oli erakordselt Temasarnast nagu sõbralik ja ei teatud tervel heasooviik idamaal. Sellest ajast, kui tähetark õpetas teda taevakehade liikumist jälgima, tõusis ta igal õhtul oma lossi kõige kõrgemasse torni taevatähti uurima. Taeva tumedale kangale tikitud sädelevad kirjad pidid targa sõnade kohaselt teatama, kas eelolevad aastad toovad rõõmsaid pidusid, rikkalikku saaki, sõdasid või üleujutusi. Kuidas ka Baltasar ei otsinud, ei leidnud ta ühtegi eriskummalist sõnumit. Vastupidi, tähed rändasid oma tavalisi teid — nagu nad, ikka olid rännanud. Uhel õhtul märkas Baltasar teistest heledamat tähte. Ta ei olnud seda kunagi varem näinud. Täht lõõmas tumedal taeval nagu tohutu tulekera. Teised tähed paistsid tema kõrval vaid hõõguvate kübemetena. Kuningas vaatas raamatukokku. Ta Erutatult laskus kaua ta tornist otsis tähe üles kiirgavat alla ja valgusi suundus vana lossi raamatu, mille tähetark, tema õpetaja, talle oli kinkinud. »Ilmumas on täht,” luges ta, ,suurem ja kirkam kõigist neist, mida inimsilm eales on näinud. Siis on sündinud vürst, kes valitseb taevast ja maad. Tema toob rahu kõikidele rahvastele.” Kuningas sattus vaimustusse: eks temagi armas- tanud rahu ja võidelnud vaenu ja sõja vastu. , Ma tahan seda vürsti käest, kui raske teda aidata?” on näha,” mõtles sõlmida rahu. ta. ,Tean Ehk omast saan ma Ta pani sedamaid krooni pähe, heitis kuningliku mantli ülleja kiirustas lossi õuele. Ta käskis sulastel kaamelid ja hobused pikaks rännakuks valmis seada. »Kuhu nüüd?” »Ei datud tea,” vastas suunas.” kostis imestunud Baltasar, ,me küsimusi. läheme tähe näi- Peagi said hobused saduldatud. Kaamelid, kes tukkusid — üks silm kinni või häälitsesid rahulo- lematult — said selga veeastjatest ja moonakottidest koorma. Saatesalk vinnas end sadulaisse ja teekond võis alata. Melu äratas väikese printsi Irenuse. Ta tormas trepist alla otse reisivalmis isa käte vahele. »Kuhu sa lähed, isa?” päris ta ärevalt. »Lähen vastsündinud rahuvürsti külastama. Viin talle kingituseks Baltasar. uhke kuldvaasi, mu poeg,” vastas (Järg 4. lk.) 4 (Algus 3. 1k.) »Võta mind »Ei saa, ka kaasa!” nurus pojake; kuidagi ei Irenus. saa võtta,” püüdis Kolmas öö tundus lõputult pikana. Irenuse jalad valutasid ja Jupiter lõõtsutas raskelt. Kuid täht säras endisest kirkamalt. isa selgitada. ,Ole hea laps ja mine tagasi magama.” Karavan läks liikvele. Veel mõnda aega kostis pi--medusest kaameliajajate hõikeid ja sõdurite ühetooni- lasknuj list laulu. Irenus läks tagasi tuppa ja riietus. ,Miks siis mina ei võiks vastsündinud rahuvürsti näha?” arutles ta endamisi. ,Kui täht näitab teistele teed, näitab ta minulegi. Kui minu isa kingib lapsele kullast vaasi, kingin mina talle kolm oma kõige armsamat asja.” Ta võttis kaasa palli — parima sõbra kingituse. »See on sama tis põue kena kõige kui ilusama isa vaas,” mõtles pildiraamatu kutsus enda la kinnitades tekkis pisike kõhklus kaaslase ära kinkida? — kas ikka ta lapsed pilkavad mind,” kurtis tüdrukuke hes, et]frenus poisi. Hüti Ire- üks veel noor ja terve, rän- Vana mees avas raamatu. ,Oi, siin on isegi selt- +d CO Õnne 8 A i Te hi , GG” Sšeic Ds kallihinnalise = ” ni neist.kes u-sub, ti han tada ei jao a jah A NE 7 A =ajad rõõmu anuma lõhnava == = T er- mürriga, = a vion käes. käes! = — m etr = ar mas tu s:aepi on käes! KIGE % SU peaks kord hük ki ma,vaid ven Ji ko, kui 6 de DNAD, järgmisel Ai 1 PC 4 ükat. Irenus taipasrim si -äegoii käes. : alt 5 4 lõpul ige m = = n — p sata = mr = ž T + E 2. Sest nõnda ar mh ta don Ju mal maal mw, et 0. ma ain-sa Prjaandis Ta, = et 4 Ma= si da ne Sul” a-van,mu seiPäst ja. rõõmu pa.Sal kogu 0 m+ e laannan ma Sii 6 srrii sigi s7 355 ==] sh. pt 00- purskus 13.5 Tärlu-aegon käes, = rõõmu aegon käes, x mas tu se ae on | S kuidas oskas, miks Irenus tegi lapsele sügava kummarduse js pöördus siis tema ema poole. Ta tahtis kõik ära rääkida: et kingituseks mõeldud pall jäi lohutama vaest tütarlast, pildiraamat vana meest ja koer haiget poissi. Lapse ema mõistis. Ta võttis Irenuse kaks tühja kätt enda kätesse ja suudles neid. 4557 4 Aa a kuningas t CO T A [kiusas teda A 5 JOULUAE G nä- vaasi. luule- suurepärane Jupiter agifl ei taha, hüppa: teine hõbedast viirukinõu viirukiga ja Baltasar kullast dasin terve maailma läbi. Nüüd ei suuda ma isegi lähimate naabrite juurde minna. Parem juba surra. Irenus ulatas mehele oma imelise pildiraamatu: ,Siit seest leiad terve maailma — loomi ja linde ja taimi... tusi!” rõõmustas ta. , Nüüd on mul siline, ma ei ole enam üksi.” teniaga ta peaks tegema. Ta surus /koera jalutusrihma. poisi pihku ja tormas jälja. Ta tundis, kuidas pisarad silmi tõusevad. Mähguseltsilisest lahkumine tegi hirmsat valu. E Irenus jooksis saabuvale pimedusele vastu. Ta jooksis kõigest väest — et aga saaks Jupiterist kaugemale. Ta ei vaadanud jalge ette. Ta komistas, jätkas jooksu; kukkus jälle ja jäi jõuetult lamama. Argates tundis ta end imeliselt puhanuna ja õnnelikuna. Jupiteri meenutamine ei teinud enam haiget. Ta vaatas enda ümber ja ei saanud mitte millestki aru — koht paistis täiesti-täiesti tundmatu olevat. Kuidas ta siia sai? Viimati oli ta jooksnud ja... ja siis märkas ta tähte. Täht kiirgas nagu päike küla majade kohal. Üks armetu loomade varjualune kiirgas külast tähele vastu. Irenus nägi meest ja naist õnnelikena loomade söödasõime üle kummardumas. Sõimes magas laps — vastsündinud rahuvürst. Sõime juures seisis Irenuse isa ja veel kaks kuningat. Kuningad asetasid kingitusi lapse jalge juurde: peremees istus nukralt, vaatas ainiti enda kui olin et Moiss kokkuliikeesõnal tki, u/ peale; saada. . 2 ma ja sasis hellalt koera ette ja aina ohkas sügavalt.,Kas ma saaksin sind aidata?” küsis Irenus. Vaevalt... Olen vana ja haige. Mind vaevab kohutav luuvalu. Varemalt, uutus led kõvasti nuga ja kõdi ls keele, nusele. ,Mu riided on viletsad ja lapitud, mitte keegi ei taha minuga mängida.” »Võta pall,” ütles Irenus otsustavalt. ,Olgu see sulle mängukaaslaseks.” Tüdruk ei uskunud silmi. Kas ta võib nüüd tõesti ennast nii kauni asja omanikuks lugeda? Saabus õhtu. Täht paistis jälle kirkalt taevavõlvil. Trenus läks edasi. Järgmiseks hommikuks jõudis ta pisikese hütikese juurde. . Näl i äi päris nõutuks" Ta ei ddanud midalisel- Nii varustatuna, lahkus Irenus lossist. Ta kõndis kogu öö ja täht näitas talle teed. Päi õ dis ta külasse ja otsustas puhkama lakeses sai Irenuse hea kavatsus esimese hoobi. Ta kohtas nuttu tihkuvat tüdrukukest. »Kõik aks. T: ina us püüdis, pidi le poistäheaks teha. Mänguhimuline juurde oma valge koera Jupiteri. Jupiterile rihma kaesuudab ustava |igäi vaev: väga Tas n ta. Ta pis- ja 1 käiajita Irenus aastal käite(la oma missoovist = aad- ressil EE2400 BAe Sireli 3. Tartu, = i-ga vi hea on la “ e VÄIKE SÕBER! Tellimisraha 12 krooni saada rahakaardiga samal aadressil Anne ljaandja: Vahtramäe SP Adventistide Eesti Liit ne Vahtramäe Trükitud AS , Täht” Võrus Tellimuse nr.”2223 Tiraaž: 5000 nimele. »Silmatera”" tegijad