Meie Aeg 2017-12

Detsember 2017 2 € ISSN - 1736-7158 MINE. AS Re ete (jõulu)Velus Armastavad Kitsas oma piirid südames Kui varastatakse identiteet MEIE AEG Nr 198 detsember 2017 UUDISED 4. 5 6 8 9 Tallinnas kõlas Rein Kalmuse looming ,Mehed ja Jumal“ Divisjoni aastalõpukoosolekul keskenduti hoidmisele, ühtsusele ja misjonile Põltsamaal olid koos hingamispäevakooli õpetajad Jõulutervitus FOOKUS 10 12 14 Te olete maailma valgus Jõulud Filipiinidel Ellen White jõulude tähistamisest RUBRIIGID 16 18 21 24. 26 28 31 32 36 40 42 44. 47 ESIKAAS: Kogudus: Kaks Ellen Whitei. Kumba sina tunned? Kirjakoht: Nimed. Jeesus Intervjuu: Genri Tron: Soovin inimestele rohkem rõõmu südamesse, ja rahu MEIE AEG meie ajast: Kui varastatakse identiteet Vana Testamendi kaanon: Hesekiel Ajalugu: Nõukogude võimu haardes Noore pere tee: Olge koos! Perekond: Armastavad piirid Tervis: Aktiivsus Kogemuste kotike: Kitsas oma südames Silmatera: Väikese poisi jõuluootus Järjejutt: Džungli-Mary III osa Epiloog: Muutused GRAPHICSTOCK.COM TAGAKAAS: AJAKIRJA VALLO PÕLDARU ILLUSTRATSIOONID: GRAPHICSTOCK.COM Järgmine Meie Aeg ilmub 13. jaanuaril Tühi leht Väljaandja: Seitsmenda Päeva Adventistide Koguduste Eesti Liit Mere pst 3, 10111, Tallinn Vastutav toimetaja: Averonika Beekmann, abeekmann gmail.com Toimetuse kolleegium: Averonika Beekmann Jaanus-Janari Kogerman Vallo Põldaru Andres Ploompuu Mervi Kalmus Kaile Tuvi Kujundus Kaile Tuvi Trükikoda: OÜ Vali Press Rubriigid: Ajalugu Helis Rosin Vana Testament Andres Ploompuu Kogemuste kotike Eha Lobjakas Meie Aeg meie ajast: Andres Ploompuu, Mervi Kalmus ja Indrek Ploompuu Noore pere tee Aleksandr Tsugai Silmatera, Perekond ja Tervis Allan Randlepp Epiloog Ly Kaasik TELLIMINE internetist pood.advent.ee Meie Aja üksiknumber 2 eurot 3 kuud 6 eurot 6 kuud 12 eurot 12 kuud 20 eurot Vana ja Uue Testamendi vahel uurbritannia kuninganna Victoria aja - ja ilmselt terve selle riigi ajaloo — üks kõneosavamaid peaministreid, Wil- liam Gladstone on end ajalukku kirjutanud mehena, kes teadis, mida sõnaga peale hakata. Kui tänapäeva inglane ütleb teisele: rääkis gladstonelikult, teavad mõlemad, millisest kõnepruugist on jutt. Järjekordsel enesehaletsuse või hoopis -ülenduse hetkel teatas peaminister Gladstone kuningannale: ,, Ma olen tühi leht Vana ja Uue Testamendi vahel.” Ei ole teada, kas Gladstone pidas Vanaks ja Uueks Testamendiks Benjamin Disraelit, kellega nad kordamööda kuninganna ees peaministrivolitusi saamas käisid ja kellega nad peaaegu kogu aeg vaenujalal olid, või mõlkus tema meeles miskit muud, ent teada on, et kunin- gannale ei avaldanud valitsusjuhi sõna- ning metafoorirohked kirjad ja kõned muljet. Kui ma end möödunud suvel Victoria-aega sisse lugesin ja kohtusin kirjasõna vahendusel Gladstoneiga, pani tema tühja lehekülje metafoor mind väga mõtlema. Me oleme harjunud pidama piiblilugu üheks tervikuks, kus kõik detailid on omavahel läbi põimunud - Pii- bel on jutustus ühest paigast kaks korda: paradiisist paradiisi. Nende vahel on sadu täiskirjutatud lehekülgi ja — üks tühi leht. See tühi leht on otsekui fermaat, hingetõmbepaus enne hetke, mil lugu saavutab ühe oma kolmest haripunktist: sugupuu üleslugemine, ettekuulutused ja nimejuhised inglilt, Joosepi uned ja kahtlused — lugedes seda lühikest, vaid 24 salmist koosnevat aruannet pärast tühja lehekülge ja enne Jeesuse sündi, võib kuulda, kuidas viiulid mängivad aina pineva- maid ja kõrgemaid noote. Matteuse evangeeliumi esimese peatüki 25. salm on Vana Testamendi kõigi tekstide summa. On kristlasi, kes arutlevad või isegi vaidlevad küsimuse üle, kumb oli olulisem: Jeesuse sündimine inimesena või Tema ülestõusmine surnuist. Selge on, et ilma esimeseta ei oleks piibliloo teine kõrghetk saanud teoks saada; ja kolmas, mille ootuses meie nüüd elame, annab igaühele tõesti oma tühja lehe, ent see leht ei saa tühjaks jääda, sest aeg - see voolab peatust küsimata edasi. Nõnda nagu jõulueelne advendiaeg eeldab, teinekord lausa nõuab eesmärgipärast otsustamist ning tegutsemist, ei ole lood kuidagi teistsugused ka meie igapäevase advendiajaga: mida sellega peale hakata? — sellele küsimusele leiab oma vastused igaüks ise. Õnnist ja tegusat advendiaega! — mõlemas tähenduses Averonika Beekmann toimetaja 2017 detsember MEIEAEG 3 UUDISED Tallinnas kõlas Rein Kalmuse looming HELIS ROSIN 5. novembri õhtul toimus Tallinna adventkirikus Rein Kalmuse autorikontsert. Esitusele tuli niiinstrumentaal- kui ka vokaalmuusikat: oreliprelüüde võlus orelist välja autor ise, soololaule laulis Aita Kaaver, viiu- lisoolo mängis Raeli Florea ja koorilaulule esitas kammerkoor Ootus. Kõlas nii vanemaid ja tuttavamaid seadeid kui ka uuemat originaalloomingut. Ettekannete vahel tutvustasid autorit ja tema muusikat Kristjan Kalmus, Rein Kalmus, Helerin Lehtla ning Mervi Kalmus, kes sidus auto- rikontserdi Eesti adventkoguduse 120. aastapäevaga ja kutsus igaüht kasutama kõiki oma oskusi koguduse heaks. Kontserdijärgselt tõdes Rein Kalmus, et jäi muusikute esitustega rahule. ,, Mulle see kontsert meeldis. Õhkkond oli väga hea. Oli rõõm, et nii palju inimesi tuli kuulama. Saalis oli nii vanu sõpru ja tuttavaid kui ka uusi.“ Samuti oli ta väga rõõmus, et ka tema õpetajad Ene Üleoja ja Andres Uibo olid kohal. , Minu jaoks läks see õhtu korda,“ võttis ta esma- sed muljed kokku. Kontserdijärgselt käisid paljud kuulajaist Rein Kalmust tänamas ja temaga mõtteid vahetamas. ,,See on selliste kohtumiste osa, et pärast on pikalt suhtlemist,“ tõdes ta. Nimetatud autorikontsert oli Rein Kalmuse jaoks teine, esimene toimus üheksa aastat tagasi Tartus. »Tänavu tähistasime Eesti adventkiriku 120. aastapäeva, see oli sõna- ja misjonikeskne üritus, suurt kont- serti ei olnud. Seetõttu saingi kevadel pakkumise teha autorikontsert. Andsin nõusoleku, kuna kogudus on 4 MEIE AEG detsember 2017 FOTOD: KRISTJAN KALMUS mulle tähtis ja armas. Kui saan omalt poolt kuidagi kogudusetöös kaasa aidata ja seda rikastada, siis sembril Tartu Pauluse kirikus. Värske laulik sisaldab ka kolme Rein Uudisloomingut võib kuulda ka detsembris Kirikumuusika Liit korraldas. Osale- teen hea meelega,“ ütles ta. Pastor Rein Kalmus tõdes, et heli- loojana ta väga produktiivne ei ole. »On olnud aastaid, mil ma pole midagi kirjutanud. Käesoleval aastal olen avalikkuse ette toonud vähemalt neli muusikapala. Seda ei ole palju, sest need ei ole väga suured teosed.“ Käesoleval autorikontserdil kõlas esmaettekandena koorile kirjutatud jõululaul ,,Hõiska, taevas ja maa“, mille sõnade autor on Anne Vahtramäe. Tänavusest loomingust kõige kaalukamaks palaks peab Kalmus adventkoguduse 120. aastapäeva pidustusel ettekandele tulnud koorilaulu. Lähinädalatel võib Rein Kalmuse loomingut kuulda veelgi nii Tallinnas kui ka Tartus. Nimelt toimub EELK Kirikumuusika Liidu jõululaulude noodi esitlus 3. detsembril Tallinna Jaani kirikus ja 10. det- Kalmuse lugu. ,,Eelnevalt toimus üks jõululaulude konkurss, mida EELK sin seal kahe asjaga ja tulin sealt ka kahe auhinnalise kohaga tagasi,“ selgitas ta. Nimetatud konkursi võitjaks pärjati seekord Evelin Kõrvits. »Mind vahel sellised konkursid tiivustavad, armastan konkureerida ja võistelda,“ tunnistas Kalmus kon- kursside positiivset mõju heliloomele. ,,Kõige rohkem rõõmu toob see, kui looming, mida kirjutan, ka inimestele korda läheb. Kirikumuusika puhul on oluline ka see, et Jumal saaks austatud, sest kõik hea tuleb Jumalalt. Kui see toob Jumalale au, siis see on ka põhjus, miks Jumal selle anni on andnud,“ tõdes ta. Kõnealust autorikontserti saab peagi järelvaadata advent.ee galeriist UUDISED »Mehed ja Jumal“ HELIS ROSIN Foto: Jüri Vahtramäe artu adventkirikus toimus 18. novembri õhtul kontsert-jumalateenistus pealkir- jaga » Mehed ja Jumal“, kus kristlase teekon- nast mõtisklesid ning laulsid Joosep Tuvi ja Toomas Lukk. Kontsert-jumalateenistuse peal- kiri oli inspireeritud laulust ,,Mees ja Jumal“, mis oli üks ettekantud lauludest. Inspiratsioon pealkirja valimisel tuligi sellest laulust pluss asjaolust, et meie koosseis oli ka peamiselt mehine,” kirjeldas Toomas Lukk. Samas tõstis ta esile, et peal- kirjast olulisem on teema: kristlase teekond selles maailmas, mille ühest osast - küsimustest ja kõhklustest ka eelnimetatud laul räägib. Meesduo juures võib eriliseks pidada asjaolu, et nad suudavad oma laule suurepäraselt täiendada akustilise kitarri ja suupilliga. Lisaks Joosepile ja Toomasele võis seekord näha-kuulda ka Sander Kalmust basskitarri mängimas ja Joosepi tütart Miiat laulmas. ,Nii et päriselt ainult mehed ei olnud. Aitäh peab ütlema ka Heitile, kes meie heli seadis,“ lisas Toomas Lukk. Milline on muusikute kogemus kristlase teekonnast? Mehed möön- sid, et sellele küsimusele on lühidalt raske vastata. ,,Kristlase elus on palju tahke, millest ka meie laulud rääkisid: Jumala leidmine, väärtuste valikud, rööm, kurbus ja lohutus, nõrkus ja vägi, ettepoole ja tagasi vaatamine... Eelkõige vast iseloomustab seda rahu teadmisest, et Jumal oma armuga suudab meid kõigest läbi viia,“ kirjeldas Toomas Lukk. Ehkki eestlane on tagasiside andmisega üldiselt tagasihoidlik, siis selle kontsert-jumalateenistuse ajal kogetut vaka alla ei jäetud. ,Oli hea meel kuulda, et see õhtu läks mitme- tele südamesse. Samas oli tagasiside ka hirmutav... saime mitmeid küllakutseid erinevatesse kogudustesse janüüd peame mõtlema, mis edasi saab,“ sõnasid mehed. 2017 detsember MEIEAEG 5 AAA) Divisjoni aastalõpukoosolekul keskenduti hoidmisele, ühtsusele ja misjonile TEDNews gle Miliüniene on kirglik oma usus. Pärast kahteteist aastat välismaal on ta just naasnud tagasi oma kodumaale Leetu oma abikaasa Robertase ja nende kolme lapsega. Mis on nende eesmärk? Olla tunnistuseks oma kogukonnas. Robertas töötab vabatahtiku piiblitöölisena ning Egle õpetab muusikat, kasutades seda kui iista, et rääkida Jeesu- sest. Hiljuti valiti ta Leedu liidu nõukokku ning ta on üks üheteistkümnest Trans-Euroopa Divisjoni (TED) nõukogus olevast lihtliikmest. Tatunnistas, et kuna see oli ta esimene kord TEDi aastalõpu kokkusaamisel, oli ta veidi närviline. Samas ütles ta: ,,Oli väga huvitav kuulata igasuguseid ettekandeid erinevatest osakondadest,. Kuid see ei olnud vaid passiivne kuulamine ja märkmete tegemine. Selle nädala kohtumistel Bežidis Montenegros, mis toimus 13.-19. novembril, oli Egle kaasatud mitmetesse diskus- oleks olnud rohkem aega palvetami- immigrantide varjupaigas. ADRA mõjukeskus asub ainult 5 kilomeetri kaugusel Belgradi kesklin- nast, pakkudes nii sotsiaalselt kui mentaalselt arendavat keskkonda, näiteks mängualasid lastele, käsi- tööd, keeleõpet ja nõustamist. Neil on ka oma transporditeenus, et põgenike lapsed saaksid koolis käia. Väike, ainult 92-liikmeline seks. ,Ma loodan, et järgmisel aastal Küprose misjonipöld jagas oma See ei olnud kriitika, vaid teretulnud soovitus, mida kaaluda lisaks kontakti kogukonnaga. Olles kohali- on meil kavas rohkem palveaega. kindlaksmääratud palveaegadele ning mitmetele mitteametlikele varahommikustele palvejalutuskäikudele ja vaimulikele aruteludele Montenegro rannikul. Palveid siiski jagus, näiteks hetkedeks kui delegaadid kuulasid või vaatasid videoettekandeid 22. TEDi liikmesriigist. Misjoniaruanded Trans-Euroopa divisjoni presi- dent Raafat Kamal julgustas uniooni juhte jagama lugusid misjonist ja lootusest. Igaühe ettekanne kestis 7 minutit. Esimene ettekandja, pastor Pordija Trajkovski Kagu-Eu- Toopa unioonist jagas videot, mis tõi paljudele pisarad silma. Video näitas, kuidas ADRA ja kohalik kogudus Belgradis toetavad kodutuid lapsi ja perekondi, kes on kohalikus raportis, kuidas nad kasutasid reformatsiooni 500. aastapäeva, et luua kus meedias reklaami teinud leidsid nad isegi mehe, kellel oli kreeka- ja ladinakeelne Piibel 1590. aastast, mis on tõenäoliselt isegi vanim Piibel sel saarel. Taani, Ungari ja paljud teised jagasid samuti, et reformatsiooni aastapäev on andnud hea võimaluse tunnistamiseks. Ka divisjon ise löi loova videoseeria reformat- sioonist, mis kogub tuntust isegi väljaspool Euroopat. Poolas oli tulemusrikas Desmond Dossi elust rääkimine viie erineva linna tänavatel ning samuti Krakowi rahvusvahelisel raamatumessil. Nüüd on nad korranud samasugust ettevõtmist Martin Lutheri loo rääkimiseks. Mitmed unioonid rääkisid lugusid, kuidas kõigi liikmete kaasatus on toonud muutusi koguduse töösse. sioonidesse. Ta rääkis kaasa arutle- des probleemide ja võimaluste üle, kaaludes erinevaid variante, et edendada tema koguduse vaimulikkustja evangelismimeetodeid. Ta leidis ennast töötamas koostöös teiste lihtliikmetega, arutledes TED-i edasiliikumist. Viimaks esitasid nad kolm sammu, mis nende arvates tooks kasu arutelule ühtu- sest ülemaailmses koguduses. Samuti leidis ta võimaluse laulda oma enda loomingut hingamispäevaõhtusel jumalateenistusel ning julgustas juhte palvetama. Ta ütles: »See oli väga meeldejääv kogemus ning iga päev tõi midagi uut.“ Ning lisas, et ta ootas, et koosolekute ajal 6 MEIE AEG detsember 2017 Arutelugrupid räägivad hoolitsemisestja hoidmisest. Hoolitsemine ja hoidmine Sellegipoolest on divisjon täis väljakutseid. Mõnes unioonis vananeb tööjõud, mõnes on probleemiks väljaränne, teises sisseränne. Kõik see tekitab raskusi juhtimises ja tööjõu leidmises. Paljude mõtted keskendusid adventnoorte hoidmisele üha sekulaarsemaks muutuvas ühiskonnas. Hoolitsemine ja hoidmine oli kohtumise kahe esimese päeva keskpunktis olev teema, tuues kokku murelikud juhid, et arutleda edasiste plaanide ja strateegiate üle. Täiskogu koosolekute ja rühmatööde tulemusena jõuti seitsme soovituseni ja loodi , ideede pank“, mille abil unioonid, liidud ja kohalikud kogudused saavad oma kultuurilistele ja geograafilistele iseärasustele vastavalt välja töötada paremaid strateegiaid. Osalejad rõhutasid, et hoolitse- mise ja hoidmise teema peaks olema tähelepanu all igal suuremal üritusel ja kokkusaamisel. Edasine uurimine kohalikul tasandil peaks aitama teadvustada probleemi olemasolu. Eriliselt tähtsustati noorte kuulamist ja neile turvatunde loomist, lisaks vajadust paremaks arvepidamiseks ja ,armulikuks“ auditeerimiseks, mis võiks aidata liikmetel paremini suhtestuda nendega, kes mingil põhjusel kirikust eemale on jäänud. Lihtliikmete esindajate vastus lepituse ja ühtsuse teemalisele arutelule Aastalõpukoosolekud on aeg majanduslikuks aruandluseks, eel- arve paikapanemiseks ja misjonitöö arengute vaatlemiseks erinevates divisjoni osakondades. Ühine arutelu on vajalik, et näha ja hinnata kiriku missiooni edu Euroopas. sel aastal viidi suhtlus täiesti uuele tasemele, kuna lihtliikmete esindajad võtsid initsiatiivi, et kokku saada. Selle tulemusena esitati divisjoni juhatusele kolm ettepanekut lepituse ja ühtsuse protsessiks, mis aitaksid paremini Mälestused suhtestuda ülemaailmse kogudusega. Peakonverentsi (GC) aasta- koosolekul aruteluks olnud teema järgselt on nende ettepanek pakkuda positiivset ja ülesehitavat tegevuste raamistikku. Kuigi eelnevad divisjoni tegevusplaanid koguduse ühtsuse parandamiseks on pigem tehtud juhtkonna ja valitud delegaatide koostöös, siis seekord oli see täielik , rohujuure“ tasandi algatus. GC asepresident Geoffrey Mbwana hindas kõrgelt positiivset meeleolu ja vaimsust. ,,Te olete olnud väga helded väljendades oma muret 2. lepitusdokumendi üle. Teie suhtumine on olnud tõeliselt südamlik.“ Ta lisas: ,, Tänan teid kristlike väärtuste hoidmise eest isegi selles keerulises olukorras, mida me püüame kirikuna käsitleda.“ Pärast detailset arutelu esitasid lihtliikmed kolm ettepanekut. Kokkuvõtlikult ütleb ettepanek: arvestades seda, et inglise keel ei ole enamike delegaatide emakeel, siis peaks kõik hääletusele tulevad dokumendid olema kättesaadavad enne aastakoosoleku toimumist. Kõik dokumendid peavad olema hoolikalt ja reeglitepäraselt kinnitatud ning ei tohiks vastuollu minna demokraatlike teguviisidega. Kõigil osapooltel tuleks võtta paus, aeg järgimõtlemiseks, et võimaldada palvemeelset arutelu leidmaks selliseid lahendusi ühtsuseks, millega nõustuvad ja mida toetavad nii peakonverentsi juhtkond kui seotud koguduse organisatsioonid. Rõhutati ka vajadust hoiduda selliste pauside ajal tegevustest, mis võiksid arutelu ohustada. Arutelu käigus rõhutas Briti uniooni liidu esindaja Michael Mbui, et kogudusena on meil vaja olla kaasavad. Meil on vaja otsida Missugused mälestused inimesed endaga koju viivad? Raafat Kamali jaoks olid nendeks avatus ja ausus terve nädala kestnud arutelude juures, leidmaks teed positiivseks edasiliikumiseks. Seda väljendas ta ka oma ettekandes, juhtides tähele- panu juhtkonna väljakutsetele, sealhulgas erinevatele eemaldumistele, kuid samas pakkudes ka lahendusi. Lahenduste hulgas oli näiteks kahe jüngerluse kootsi kaasamine Kesk-Euroopa ja Skandinaavia riikide töösse ning uue laekuri abi ametikoha loomine, kelle peamiseks ülesandeks on juhatuse koolitamine. Igaühele jäi midagi meelde. Olgu selleks suhtlus ja tutvumine, tuline arutelu, Daniel Duda juhitud inspireeriv hingamispäevakool või inspireeriv muusika Tihomir Lazici hingamispäevaks kokku pandud koorist. Teised nautisid varajasi, hiliseid ja hingamispäeva pärastlõunaseid jalutuskäike mööda mereäärt. Pastor Mbwana ütles oma kokkuvõttes, et ta nägi, et ,üle kõige kõlavad divisjoni südamelöögid misjonitöö jaoks ja need on elusad ja tugevad“. Ja Egle? Tavaliikmest misjonitööli- sena Leetu naastes ütleb ta lihtsalt: »Siin oli nii hea olla. Aitäh kõigi nae- ratuste eest!“ Rohkem pilte leiad TEDi Facebooki lehelt. Unioonide aruanded on üleval Youtubeis. mitte välistavaid, vaid kaasavaid lahendusi, et lubada kõigil oma osa anda. Teised tõid esile vajaduse istuda laua taha, üksteisele silma vaadata ja omavahel rääkida. Paljud väljendasid soovi pastoraalsele, lunastuslikule lahendusele. 2017 detsember MEIEAEG 7 UUDISED Põltsamaal olid koos hingamispäevakooli õpetajad ingamispäeval, 28. oktoobril toimus Põltsamaal hingamispäevakooli õpetajate koolituspäev. Koolitusel osales umbes so õpetajat - nii laste kui ka täiskasvanute hingamispäevakooli klassist — erinevatest Eesti kogudustest. Päev oli jagatud kolme temaatilisse ossa. Kõigepealt rääkis Liidu lastetöö juht Allan Randlepp klassi juhtimisest ning distsipliinist. Ta ettevalmistamise protsessist - sellest, kuidas igast õppetükist tuleks leida selle peamine mõte ning see siduda eelmistel nädalatel õpituga. Pärast ettekannet lapati gruppides õppetükivihikut ning püüti koos leida möödunud nädala õppetüki keskne mõte ja seos laiema kontekstiga. Koolituspäeva lõpetas Anne Vahtramäe, kellel on pikaaegne õpetajaja õppejõukogemus ning kes tuletas meelde erinevad õpistiilid. Ta pani osalejaile südamele, et kõik inime- tunni sujuv kulgemine, kuidas olla valmis ootamatusteks ning mida kineetilise õpistiiliga — saaksid õppetükiklassist midagi sobivat ja meeldejäävat. Õppepäevale tagasi vaadates lausus Mervi Kalmus: ,,See päev andis palju mõtteainet. Ühest küljest oli rõõm näha nii suurt hulka õpetajaid, kes soovivad jätkuvalt areneda. keskendus sellele, kuidas tagada teha, kui klassis tekib distsiplii- niprobleeme. Pärast ettekande osa said osalejad väikestes gruppides arutada võimalike olukordade ja nende lahenduste üle. Siis võttis järje üle Liidu hingamispäevakooli osakonna juht Mervi Kalmus, kes rääkis tunniks sed — nii visuaalse, kuuldelise kui ka Teisalt, arvestades sellega, kui suure võtsime, sai mulle selgeks vajadus süstemaatilisema koolituse järele. On nii oluline, et meie koguduste piibliõppeklassid, nii laste kui ka täiskasvanute omad, pakuksid head, kvaliteetset ja põnevat õpet. Jumal kutsus meie koguduse alguspäevil hingamispäevakooli ellu, prohvetikuulutamise vaim kinnitas selle olulisust ja meiegi peaksime omalt poolt kõik tegema, et piibliõpe oleks meie kogudustes au sees.“ Allan Randlepp kommenteeris päeva järgmiselt: , Rõõm oli näha nii palju lasteõpetajaid, kes tahavad lastetundide kvaliteeti tõsta. Kõige olulisem tunnis on hoolimine ja lugupidav suhtumine lastesse. Me saame lapsi juhtida ainult oma eeskuju, mitte sõnadega. Kui laps tajub, et teda pannakse tähele ja temast hoolitakse, siis on ta ka valmis õpetajat järgima ja temalt õppima.“ Koolituspäeva slaidid on kättesaadavad advent.ee materjalide rubriigis ning videosalvestist koolitusest saab vaadata Youtubeist. kiiruga me eri teemasid läbi NZ ) advent.ee Loe uudiseid, vaata pildigaleriisid ja videoülesvõtteid ning kuula jutluseid. Siit leiad ka teateid tulevaste ürituste kohta. ha, Di 8° MEIE AEG detsember 2017 JÕULUTERVITUS Igatsus läheduse järele dvendiaeg toob kaasa mõtteid kodust ja kallitest inimestest, on igat- sus armastada ja olla armastatud. On soov muuta külmal ja pimedal ajal oma kodu hubasemaks, valgusküllasemaks. On tahe sõita vanematekoju, kohtuda emaga, isaga, teiste pereliikmetega. Või siis hoopis oodata külla oma lapsi ja lapselapsi. Igatsus jagada lähedust ja tunda end vajalikuna, armastatuna. Eriline õnn on, kui meil on ini- mesi, kellega seda lähedust jagada. Ometi on meie ümber palju neid, kes on kaotanud oma lähedase või on mingil põhjusel suhted katkenud neile kallite inimestega. Sellisel juhul võib olla jõuluaeg kohati väga nukker, sest igatsus läheduse järele on ikka olemas. Kuid jõuluajal on keegi, kellele peaksime eriliselt mõtlema. See on Jeesus, kelle sündimist inimesena jõulude ajal meenutame. Kui Jeesus oli sündimas, siis suunati Ta vanemad loomalauta, sest ei olnud muud kohta majas. Kui Jeesus köndis täiskasvanud mehena siin maa peal, siis Ta tõdes, et rebastel on urud ja taeva lindudel pesad, aga Inimese Pojal ei ole, kuhu ta oma pea võiks panna (Mt 8:20). Nüüd ootab Jeesus, et annaksime oma südame Talle eluasemeks. Kui lubame Jeesuse oma ellu, kaob kurbus ja täitub Jeesuse soov pakkuda armu ja hoolt. Kuid veel olulisem on, et sinu ja minu juurdunud ja kinnitatud armastuses,et te suudaksite koos kõigi pühadega tunnetada, milline on armastuse laius ja pikkus ja sügavus ja kõrgus, ning ära tunda Kristuse armastust, mis ületab iga tunnetuse, ette oleksite täidetud Jumala kogu täiusega.“ (Ef 3:17—19) Kaunist jõuluaega koos Jeesusega! üksindus saab peletatud, täitub igatsus läheduse ja armastuse järgi. Minu elu ja minu kodu saavad rõõmu täis, nii külluslikult täis, et soovin seda jagada ka teistega: sõpTade ja võõrastega, perede ja üksikutega, röömsate ja kurbadega, kaugete ja lähedastega, suurte ja väikestega - kõigiga. Kui ma olen juba Jeesuse oma südamesse vastu võtnud, siis usun, et jõuluaeg on just õige aeg selleks, et koristada oma südamekambrid ja muuta need hubasemaks, helgemaks; visata välja kõik ülearune, mis segab minu ja Jeesuse lähedast suhet. Minu jõulusoov on Pauluse sõna- dega: ,Et Kristus usu kaudu elaks teie südameis ning te oleksite Virve Toom Seitsmenda Päeva Adventistide Koguduste Eesti Liidu peasekretär 2017 detsember MEIEAEG 9 Teie olete maailma valgus VADIM SKRYPIY »paista kõigile majasolijatele“. Just nemad koondavadki Kristust vajavate inimeste tähelepanu kogudusele. Seejuures hoiatab Jeesus kogudust: ,...aga inimesed on armastanud pimedust rohkem kui aialdaselt tuntud mäejut- luses avab Jeesus krist- laste teenistuse kahe võrdluse abil: teie olete maa sool ja teie olete maailma valgus (Mt 5:13, 14). Esimene võrdlus suunab lugeja mõtisklema misjonitöö meetodite valgust, sest nende teod on kurjad.“ (]h 3:19) Mitte iga inimene ei suhtu kogudust maailmast eristavatesse joontesse positiivselt, mõne jaoks on valgus ebameeldiv. Mis siis eristab kogudust sellest maailmast, millised koguduse jooned on võimelised muutuma ümbruskonna käitumise eeskujuks? Arvan, et need võib jagada kahte kategooriasse: 1) koguduse kui terviku eripära; 2) kogudusse kuuluvate inimeste iseloom. üle, kutsub üles mõtlema, kuidas jõuaksid kristlased Kristust vaja- vateinimeste südameni nii, nagu sool jõuab toiduni ja muudab seda. Seejuures sõnad ,,teie olete maailma valgus“ õhutavad mõtisklema kristluse sisu üle, mis on leidnud tee usklike ellu. Selles artiklis soovin vaadelda koguduse teenistuse just seda koostisosa. »Teie olete maailma valgus. Ei saa jääda märkamatuks linn, mis on mäe otsas. Ega süüdata ka lampi ja panda vaka alla, vaid lambijalale, nii et selle valgus paistab kõigile majasolijaile. Nõnda paistku teiegi valgus inimestele, et nad teie häid tegusid 99 nähes ülistaksid teie Isa, kes on tae- vas.“ (Mt 5:14-16) Huvitav, et need sõnad ei kutsu üles misjonitööle, vaid räägivad selle töö möödapääsmatusest. Seda valgust ei ole võimalik ümbritsevate eest varjata, samamoodi nagu ,,ei saa jääda märkamatuks linn, mis on mäe otsas“. Kui Jumala rahvast kujutatakse maailma kujutatakse pimedusena: »Rahvas, kes istub pimeduses, on suurt valgust näinud, ja neile, kes räägivad selletöö ( C möödapääsmatusest. jus - neile tõuseb valgus!“ (Mt 4:16) Seega esitatakse kogudust millegi sellisena, mis on maailma vastand. Jumala rahva valgus on see, mis kogudust maailmast eristab. Need eraldusjooned on ette nähtud selleks, et valgustada inimeste elu, et 2017 kondade töös, näiteks nagu see toi- mub terve inimese organismis, on koguduse kõige tähtsam ülesanne. Kui kogudusel õnnestub luua armastuse ja üksmeele õhkkond, siis võib olla kindel, et siiras inimene, kes kord on sinna sattunud, ei taha lahkuda. Iga kogudus koosneb inimestest ja mõnikord suudab ühe uskliku käitumine kutsuda esile hukkamõistu terve koguduse suhtes, või vastupidi, aidata kaasa koguduse autoriteedi kinnistamisele. Sellepärast saab iga usklik oma iseloomuga lisada jõudu Jumala rahva valgusele. Selles artiklis keskendun krist- lase kolmele eriomadusele: 1) meele uuenemine; 2) ustavus Jumala käsule; 3) tugev perekond. Kaasaegses maailmas kasvab tendents intellektuaalsete võimete tähtsuse ja niinimetatud pehmete oskuste suurenemisele. Kristlase jaoks on tähtis sellel teel mitte maha jääda, vaid muutuda protsessi liidriks, näidates teed tarkuse allikale. “Sellest tunnevad kõik, et te olete istuvad surma maal ja surma var- MEIE AEG detsember kutsu pelgalt üles misjonitööle, vaid Kogudus kui Jumala poolt ellukutsutud institutsioon erineb oluliselt teistest organisatsioonidest. Jumala koguduse aluseks on sõnad: Piiblis korduvalt valgusena, siis 10 Needsõnadei rajanevad tugevama õiguse põhimõttel. See idee leiab edasise arengu , Kristuse ihu“ olemuses. Ühtsus ja kooskõla erinevate osa- minu jüngrid, kui te üksteist armastate.“ ((h 13:35) Loov armastus kui juhtiv põhimõte koguduse organisatsiooniliste küsimuste lahendamisel on võimeline pöörama kogudusele nende inimeste tähelepanu, kellel on kogemused teistest organisatsioonidest, millest paljud »Ja ärge muganduge praeguse ajaga, vaid muutuge meele uuendamise teel, et te katsuksite läbi, mis on Jumala tahtmine, mis on hea ja mee- lepärane ja täiuslik.“ (Rm 12:2) Ustavus Jumala käsule on Jumala rahva tarkuse allikas. Selle kohta on hästi öeldud viiendas Moosese raamatus: ,, Vaata, ma olen teile õpeta- nud määrusi ja seadusi, nagu Issand, mu Jumal, mind on käskinud... pidage neid ja tehke nende järgi, siis see on teie tarkus ja teie mõistus rahvaste silmis, kes ütlevas kõiki neid seadusi kuuldes: ,,See suur rahvas on tõesti tark ja mõistlik rah- vas!“ (5Ms 4:5, 6) Statistilised andmed lahutuste kohta Eestis näitavad, et praegu on noortel abiellunutel rohkem šansse lahutada kui perekonda koos hoida. Seejuures on perekond Jumala poolt loodud tähtsaim institutsioon, kus inimene õpib tervet vastastikust koostööd, õpib armastama ja armastatud olema. Perekonnakriis on ühiskonna sügava kriisi nii tagajärg kui ka põhjus. Tervete koostööharjumuste puudumine, mida kujundatakse ja treenitakse perekonnas, ähvardab lagunemisega nii ühis- loomise protsessis, millest kõige ega soovigi luua ja säilitada tervet perekonda kui ühiskonna esmata- koguduse muutumisse, töötades mate ja keerulisemate liitude tuse olla maailma valgus, saada konna tervikut kui ka Jumala rahvast. Inimene, kes ei ole võimeline sandit, võib kogeda raskusi suure- tähtsam on Kristuse ihu. Sellepärast saab iga usklik anda oma panuse suhete tugevdamiseks oma perekonnas. Kogudusele asetab Jumal vastu- Mitte iga inimene Jumala poolt inimesele pakutava parema maailma eeskujuks. Võime vaid ette kujutada, kui eredalt pais- eristavasse elus Jumala põhimõtteid peegeldaks. Eesti keelde ümber pannud Leonora Nõmmik ei suhtu kogudust maailmast taks kogudus, milles iga usklik oma positiivselt, mõne jaoks on valgus ebameeldiv. 2017 detsember MEIE AEG 11 Joulud Filipiinidel Kas me tähistame jõule? Jah, tähistame küll. Mitte sellepärast, et me usuks, et Jeesus sündis 25. detsembril — nagu ülejäänud maailm, vaid seepärast, et Jeesus sündis. See on väärt tähistamist. Loeme, mida Ellen White kirjutas raamatus “Adventkodu““ »Kuna 25. detsembrit tähistatakse Kristuse sünni mälestuseks ja lapsi õpetatakse nii sõna kui eeskujuga, et see on tõepoolest rõõmupäev, siis leiate, et on raske sellest päevast tähelepanematult mööda minna. Seda päeva võib tõepoolest kasutada headeks eesmärkideks.“ (Ik 369) »Kiiresti lähenevad pühad oma kingituste vahetamisega ning nii vanad kui noored mõtlevad pingeliselt, mida kinkida sõpradele oma kiindumuse ning armastuse märgiks ja mälestuseks. Neilt, keda armastame, on meeldiv saada ükskõik kui väikest kingitust. See veenab meid, et meid pole unustatud, ning näib meid lähedasemalt siduvat.“ (Ik 394) »On tõepoolest õige üksteisele selliseid armastuse ja meelespidamise märke osutada, kui me sealjuures ei unusta Jumalat, oma parimat sõpra. Me peaksime tegema oma kingitused sellised, millest saajal tõeliselt kasu oleks. Soovitaksin näiteks selliseid raamatuid, millest on abi Jumala Sõna mõistmi- sel või mis kasvatavad meie armastust Jumala Sõna eeskirjade vastu. Hankige lugemisainet nendeks pikkadeks talveõhtuteks.“ (Ik 394) »Jumalale meeldiks, kui jõulude ajal oleks igas koguduses jõulupuu, mille külge riputada nii suured kui väikesed ohvriannid nende jumalateenistuse kodade jaoks. Meile on saadetud kirju küsimustega: Kas peaksime tegema jõulupuud? Kas see ei sarnaneks maailma viisidega? Vastame: te võite sarnaneda selles maailma viisidega, kui teil on selleks kalduvus, kuid te võite sel- les suhtes ka erineda maailmast nii palju kui võimalik.“ (Ik 397) Rõõm Kristuse sünnist Valentin Zywietz, Euroopa GYC algataja, on öelnud: ,,Kui see pole õige sünnikuupäev, miks seda üldse tähistada? Tõene on Kristuse sünd. Ja kuna meile pole teada antud kindlat aega, mil see sündmus aset leidis, teame sellegipoolest, et see päev on väärt tähistamist. Inglid laulsid, karjased ülistasid ja Jumal kasutas taevaid, et juhatada kõik tõelised otsijad Petlemma. (Hästi, targad ei jõudnud kohale küll Jeesuse sünniks, kuid veidi aega peale seda võrdle Mt 2:7 ja Lk 2:21—24.) Tõesti, Jumala uussünd - Tema saamine lihaks, on erakordne ja uni- kaalne pilguheit Jumala olemusse. Jeesus ,ei arvanud osaks olla Jumalaga võrdne, vaid loobus iseenese olust, võttes orja kuju“ (Fl 2:6, 7). Nagu ingel ütles karjastele: ,, Ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kogu rahvale, et teile on täna sündinud Taaveti linnas Päästja, kes on Issand Kristus.,, (Lk 2:10, 11) 12 MEIE AEG detsember 2017 Kui rõõm Kristuse sünni üle on mõeldud kõigile inimestele, siis on kohane seda tähistades meenutada. Mõned vaidlevad, et lunastusloo sei- sukohalt on Kristuse surm ja ülestõusmine tähtsamad kui Tema sündimine, kuid neid sündmusi omavahel võrrelda oleks sama mis küsida, kumba tiiba vajab lind lendamiseks rohkem. Jeesus ei oleks saanud meie eest surra ilma meie sarnaseks saamata. Uussünni valguses ilmnevad Jumala iseloomujooned, nagu piiramatu lahkus, armastus ja alandlikkus. Vastuseks kõigele, mis Tema meie heaks on teinud, on igati sobilik eraldada päev, mil kogudus meenutab ja tõstab esile seda, milline on Jumala armastus.“ Mida peaksime jõulude ajal tegema? ° Jeesuse esimene tulek oli maailma jaoks rõõmusündmus seega peaksime seda päeva meenutades olema rõõmsad. ° See on hindamatu kingitus inimkonnale - seega ei peaks olema kohatu anda hindamatuid kingitusi ka oma kaaslastele. ° Jeesuse sündimine oli kingitus neile, kes olid vaesed ja suurtes raskustes - jõuluaeg tähendab vaeste abistamist (sellegipoolest on alati oluline vaeseid aidata, mitte ainult jõulude ajal). ° Seda sündmust tunnistasid karjased ja targad - ehk on hea võimalus tunnistada ka täna. Jõulud Filipiinide moodi Me pole Eestis veel piisavalt kaua olnud, et võrrelda teie jõulutraditsioone filipiinlaste omadega. Siiski on teiste riikidega võrreldes Filipiinidel kõige pikem jõuluperiood. Jõulude tähistamisega alustatakse juba septembris, kuna kõiki kuid, mis lõppevad tähtedega ber, peetakse jõulukuudeks: septem-ber, oktoo-ber, novem-ber ja detsem-ber. Linnatänavad, majad, kaubanduskeskused, ehitised, kirikud — prakti- liselt kõik on kaetud ja kaunistatud värviliste tulede ja dekoratiivsete laternatega või filipiini keeles parols ega. Pea igasfilipiinlaste kodus on jõulupuu all palju kinke. Ühtlasi on see aeg, mil armastatud inimesed erinevatest Filipiini piirkondadest ja kaugemalt kokku tulevad, et koos perega aega veeta ning teineteisele kinke jagada. Ja siis veedame elutoas aega, laulame jõululaule ja peale seda vahetame pere keskel kingitusi. (Me vahetame isegi oma naabritega jõuluroogasid :)) Ja seejärel lõpetame õhtu pere keskel ülistades. Üks oluline tegevus on jõululaulude laulmine. Me teeme seda teiste jõululaule. Vastutasuks saavad lauljad kinke ja isegi süüa. Tegelikult võib anda põhimõtteliselt ükskõik mida. Kõik on lihtsalt nii õnnelikud! Igast filipiini kodust on kuulda laulu, naeru, armastust ja rõõmu- kaja. Igal õhtul on nii suured kui väiksed oma kitarride või ükskõik mis instrumentidega kodust väljas tänaval. Seal nad mängivad pille, laulavad või lihtsalt jutustavad ja naeravad koos oma sõprade, pereliikmete, naabrite ja isegi võõrastega, et tähistada Jeesuse sündi. Sellest tähistamisest kumab läbi filipiinlaste sõbralik, armastav ja õnnelik loomus ning kultuur. Rõõmsaid saabuvaid jõule teile kõigile! Inglise keelest tõlkinud Liina Lukk riikidega võrreldes veidi erinevalt, sest meil käib väga palju erinevaid gruppe, nii noori kui vanu, naisi ja lapsi, majast majja, ja laulavad uksel 2017 detsember MEIE AEG 13 Ellen VVhite joulude tahistamisest »Saatana soovitusi teostatakse mitmetes, mitmetes asjades. Meie aastapäevad, jõulud ja tänupühad on liiga sageli pühendatud isekale rahuldamisele, sellal kui meel peaks olema suunatud Jumala armule ja armastavale lahkusele. Jumalat pahandab, et nendel pühalikel sünd- mustel ei tuletata meelde Tema hea- dust, püsivat hoolt ja lakkamatut armastust.“ Counsels on Stewardship, Ik 295 (Allikas: sda.ee/fX]y) »Mitte ainult sünnipäevadel ei peaks vanemad ja lapsed eriliselt meelde tuletama Issanda halastusi. Ka jõulud ja uus aasta peaks olema aeg, kus iga perekond peab meeles oma Loojat ja Lunastajat. Selle asemel et kulutada inimeste peale nii rikkalikke kingitusi ja annetusi, peaks aukartus, austus ja tänumeel kuuluma Jumalale ning kingitused ja annetused peaksid voolama jumalikku allikasse. Kas Jumalale ei paku rahulolu selline Tema meenutamine? Oo, kuidas Jumal on unustatud nen- del pühadel!“ Counsels on Stewardship, Ik 296 (Allikas: sda.ee/oKBJ) »Jõule pidades on isad, emad ja lapsed eemaldunud suurest eesmärgist, millele nad peaksid olema harjumuspäraselt suunatud. Nad pööravad kogu oma tähelepanu üksteisele kingituste kinkimisele ja nende meel on nii vaimselt kui ka ajalikult ära pöördunud kõigi nende õnnistuste Allikalt. Pöörates tähelepanu endale ja oma sõpradele kingituste ja austusavalduste tegemisele, »See, kes soovib jõulupuud, kaunistagu seda kingitustega puudustkannatajatele ja annetustega Jumala varakambri heaks. Lapsed õppigu unustatud. Vanemad peaksid õpetama oma lapsi austama Jeesust. mate annetuste kõrvale oma väikesed kingitused.“ The Review and ei ole Jeesus mitte austatud, vaid Lastele tuleb õpetada, kuidas Ta tuli tooma valgust maailma, et särada maailma kõlbelise pimeduse keskel. Neid peaks mõjutama tõsiasi, et “nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei saaks hukka, vaid et temal oleks igavene elu!“ []h 3:16]“ The Bible Echo 15.12.1892 (Allikas: sda.ee/HjhY) »saabuvatel jõuludel ja uuel aastal ärgem annetagem Jumalale ainult oma vahendeid, vaid andkem end kindlalt Temale elavaks ohvriks.“ The Review and Herald, 26.12.1382 (Allikas: sda.ee/RXUOA) andmise õnnistust, lisades vane- Herald, 2612.1882 (Allikas: sda.ee/ RXUA) »Ma palun teid, mu vennad ja õed, muutke saabuvad jõulud õnnistuseks endale ja teistele.“ The Review and Herald, 9.12.1884 (Allikas: sda.ee/ IGHR) »Selle asemel et meeles pidada sõpru ja sugulasi kingitustega, mida nad ei vaja, peame jõule tähistades meeles Jumalat.“ The Review and Herald, 11.12.1888 (Allikas: sda.ee/ vMRA) Tsitaadid valinud ja tõlkinud Katrin Dreiling 14 MEIE AEG detsember 2017 Jõulukoatsert 22 Eestis 1897-2017 , HÕISKA, MAA“ 17. detsembril kell 15.00 Haapsalu adventkirikus Endla tn 4 Jõulumuusikat esitavad Baltimaade noorteorkester ja kammerkoor Ootus Dirigendid Raeli Florea ja Helerin Lehtla Solistid Aita Kaaver ja Mervi Kalmus Jõulutervitus Ivo Käsk ja Marge Randlepp KA Kontsert on tasuta 2017 detsember MEIE AEG 15 Kaks Ellen VVhitei Kumba sina tunned? aatasime täna õhtul kogudusega filmi »Räägi sellest maailmale“. Pärast filmi vaatamist jagas iga- üks, mina kaasa arva- tud, oma mõtteid ja tundeid, oli ka pisaraid. Ootamatud pisarad tulid sellepä- rast, et ma tundsin end vaadates ole- vat filmi sees. See võinuksin olla mina, kes istus Joseph Batesi ja tema naisega köögilaua taga, kuna ma lugesin nende kohta oma kerosiinlambi valgel 1970. ja 1980. aastatel üles kasvades. Kui kooliõpetaja Goodloe Harper Bell puid lõhkus, viibutasin mina kirvest, nõnda et pakk kaheks pooldus. Pikad kleidid ja kübarad, mida filminaised kandsid, võinuksid kuu- luda minule, kuna minagi riietusin nii, koos oma emaga - ainult et meie kübarad olid veel suuremad. Ajalõime tunnetamine oli siiski vaid üks tõik, mis pisarad eile kutsus. Enamasti mõtlesin kahe Ellen Whitei vastandusele, ja tundele, kuidasd nad mõlemad on minu elu minevikku ja olevikku mõjutanud. Üks teine aeg, üks teine koht Esiteks oli minu lapsepõlve Ellen White, kes kirjutas punaseid raama- tuid (ja musti, koos kõigi avaldamata kirjutistega, mida minu vanemad uurisid). Tema oli põhjus, miks mind õpetati suuri kübaraid kandma. Ellen White ütles: ,, Väike kübar, mis jätab näo ja pea katmata, näitab tagasihoidlikkuse puudumist.“ Ja miks ma kandsin kleiti, mille allääre ja põranda vahele jäi vaid paari sentimeetri jagu vahet, vältides ,liiga pikka kleiti, mis lohi- seks maapinnal ja ... liiga lühikest kleiti, mis ulatuks põlveni, mida 16 MEIE AEG detsember 2017 kantakse vaid teatud inimeste hulgas“2. Kui filmi-Ellen hakkas oma imestunud abikaasale rääkima, mida ta oli söögivaliku kohta teada saanud, hakkasin iga kord, kui ta ütles , Ja on veel midagi“, naerma, sest mulle tuli meelde, mida ütles mulle lapsepõlves esitletud Ellen White. Ma olin seda kõike kogenud alates 6-aastasest saadik: kaks toidukorda päevas ja ei mingeid näksimisi ... toidukor- Olles kurguni täis topitud õpe- tusi, mida Ellen White oli öelnud, hakkasin ise tema tekste lugema, et teada saada, mis neis tegelikult kirjas on. Avastasin, et ta rääkis imelisi piiblilugusid ja Jeesuse elu üksikasju. Võtsin tema raamatu , Tee Kristuse juurde“, mis aitas mind selleni, et andsin oma elu Jeesusele. Üks deid, mida ta tegelikult ei andnud: iganädalane paast, 10-päevased minu lemmiktegevusi oli hiilida kuuvalgel ööl õue ja lugeda Jeesusest Ketsemani aias. See Ellen White mitte ainult ei pööranud minu südant Kristuse poole, vaid kutsus üles teistmoodi puhastus ja muu. see Ellen White oli põhjus, miks kas minu heade kavatsustega vanemad olid asjadest valesti aru saa- dade vahel“3; teadsin ka neid nõuan- paastumised, toortoit, jämesoole me elasime metsas, eraldatud pai- gas, ja ootasime Jeesuse tagasitulekut. Ajal, mil linnas elamine oli ebatervislik ja selgelt ebapüha, oli ta kirjutanud: ,, Minge linnadest välja.“4 See Ellen oli põhjus, miks me ei tohtinud lastena kasutada oma hääli lihtsate heliefektide tegemiseks või lindistada piiblilugude animatsioone helilindile, kuna ta oli kirjutanud, et draama on patt (tegelikult ta seda ei teinud). Tema pärast ei saanud ma minna kooli ja pidin üksinda kodukoolis õppima. Tema nõuannete tõlgendused olid põhjus, miks pitsalõigu söömine, bassiheliga muusika kuulamine või mitte põlvitamine iga palvekorra ajal oli sama halb kui pükste või ehete kandmine, hooramine ja hingamispäeva rikkumine. Inimene, mitte programm Kui olin 12-aastane, avastasin enda jaoks teistsuguse Ellen Whitei. Tema ei purustanud kõike, mida ma lapsena igatsesin; ta ei tekitanud minus süütunnet kõigi nende tuhandete käskude ja keeldude rikkumise pärast. mõtlema: ma hakkasin kahtlema, nud. Kulus aastaid, enne kui hakkasin mõistma, et nad olid tasakaalukeskme paigast nihutanud, ent seda tsitaati lugedes mõistsin, et miskit peab olema valesti: ,,Kallid noored, mis on teie elu eesmärk ja mõte? Kas teid kehutab haridus, tänu millele saate maailmas endale nime ja positsiooni? Kas teil on mõtteid, mida te ei julge väljendada, et te soovite ühel päeval seista intelligentsete inimeste kogu ees, et te soovite istuda seadusandlikes kogudes ning aidata sätestada seadusi tervele rahvale? Nendes püüetes ei ole midagi halba.“ Üks minu lemmiktegevusi oli hiilida kuuvalgel ööl õue ja lugeda Jeesusest Ketsemani aias. KOGUDUS Meie vanemad olid maailmast tagasi tõmbunud ning õpetanud oma lastele seda vältima. Ent see Ellen White ütles: , Igaüks teist võib jätta oma jälje. ... Seadke endile kõrged sihid ning ärge kartke valu, mida nende saavutamise pärast tunnete.“° Ma püüdsin endale ette kujutada, et seisan kongressi ees ja kaitsen seaduseelnõu, ilma et käik- sin koolis või oleksin kaasatud poliitikasse, kandes vaid oma kübarat ja pikka kleiti. See ei õnnestunud. Suurem nägemus Siis sosistas minu südames üks teine hääl, et Jumalal on minu jaoks suurem plaan: ,,Terve maailm on evangeeliumi ees avatud. Etioopia sirutab oma käsi Jumala poole. Meie maailma igast nurgast kostab patust vaevatute südamete hääl, kes soovi- vad tunda Jumala armastust. Miljonid ja miljonid ei ole Jumalast kuulnudki, ega Tema armastustest, mis ilmnes Kristuses. Neil on õigus teada saada. ... Meie käes on nende hüüdele vastata.“7 Need sõnad kõnetasid mind väga otse ja isiklikult. Ma tahtsin olla osa nendest, kes lähevad miljonite juurde. Aga kuidas, kui mu peas on suur kübar? Kulus aastaid, aga lõpuks suutsin ma minna sinna, kus sain õppida 33 Olles kurguni täis topitud õpetusi, mida Ellen White oli öelnud, hakkasin ise tema tekste lugema, et teada saada, mis neis tegelikult kirjas on. CC paremini Jumala armastavaid süda- kohanud. Ta jagas teistega seda, mida talle oli näidatud, nii hästi, kui ta suutis seda haarata, kuid juhatas metukseid. Mulle näib, et film »Räägi sellest maailmale“ tabab Ellen Whitei olemust, selle Ellen inimesi pidevalt Piibli juurde. Ta Whitei, kes päriselt elas. Aga ma ei mõelnud sellele, kui püüdsin oma mõtteid jagada oma kogudusega. Tean vaid seda, et ma ei suutnud pisaraid tagasi hoida. kutsus kõiki üles rääkima Jumalast ja Tema armastusest. Need kaks pilti Ellen Whiteist on minu ees. Üks on isiklike vaadete kaitserelv, autoriteeditera, mis nõuab tingimusteta kuuletumist. Teine on inimene, kes püüdis rää- kida maailmale imelistest tõdedest, mida talle endale oli näidatud, ta soovis kõiki aidata, et nad kuuleksid Rachel Williams-Smith Ajakirjast Adventist World tõlkinud Averonika Beekmann põhimõtete kohta, suurte tõdede kohta, mis ei muutu ja mille järgi saan sättida oma elu ja seda muuta. Hiljem arendasin suhtel põhineva arusaamise Jeesusest ning prohvet- likult kuulutamise vaimuannist, mis aitas mul õppida, kuidas jõuda inimesteni, kes ei jaga minu usku. Filmi saab vaadata ka eestikeelsete subtiitritega, aadressilt: sda.ee/zyuA Samal nädalal, mille lõpus ma seda filmi vaatasin, olin jaganud oma lugu sellest, kuidas olin üle saanud äärmuslusest ning saavutanud elava usu, raadiosaates, mille kuulajaskond on 60 ooo inimest. Jess! Mõtle- sin, et olen selle tee alguses, kus saan jõuda murdosani nendest miljonitest! Ja siis vaatasin täna filmi , Räägi sellest maailmale“. See Ellen White oli nagu see, keda olin juba ammu AAA 1 Ellen G. 21bid., Ik 3 Ellen G. Pub. Co., White, Tunnistused kogudusele 1kd, Ik 189. 464. White, Christian Temperance and Bible Hygiene (Battle Creek, Mich.: Good Health 1890), Ik 50. 4. Ellen G. White, Valitud sõnumid 2kd, Ik 141. 5 Ellen G.White, Kuulutus noortele, Ik 36. 6lbid. 7 Ellen G. White, Haridus, Ik 262, 263. 2017 detsember MEIE AEG 17 KIRJAKOHT Nimed. Jees U S "Jeesuse Kristuse, Aabrahami poja, Taaveti poja sugupuu: Aabrahamile k MERVI KALMUS sündis lisak, lisakile sündis Jaakob, Jaakobile sündisid Juuda ja tema vennad, Juudale sündisid Taamariga Perets ja Serah, Peretsile sündis Hesron, Hesronile sündis Aram, Aramile sündis Amminadab, Amminadabile sündis Nahson, Nahsonile sündis Salma, Salmale sündis Raahabiga Boas, Boasele sündis Rutiga Oobed, Oobedile sündis lisai, lisaile sündis kuningas Taavet. Taavetile sündis Uurija naisega Saalomon, Saalomonile sündis Rehabeam, Rehabeamile sündis Abija, Abijale sündis Aasa, Aasale sündis Joosafat, Joosafatile sündis Jooram, Jooramile sündis Ussija, Ussijale sündis Jootam, Jootamile sündis Aahas, Aahasele sündis Hiskija, Hiskijale sündis Manasse, Manassele sündis Aamon, Aamonile sündis Joosija, Joosijale sündisid Jekonja ja tema vennad Paabeli vangipõlve ajal. Pärast Paabeli vangipõlve sündis Jekonjale Sealtiel, Sealtielile sündis Serubbaabel, Serubbaabelile sündis Abihuud, Abihuudile sündis Eljakim, Eljakimile sündis Assur, Assurile sündis Saadok, Saadokile sündis Ahhim, Ahhimilesündis Elihuud, Elihuudile sündis Eleasar, Eleasarile sündis Mattan, Mattanile sündis Jaakob, Jaakobile sündis Joosep, selle Maarja mees, kellest sündis Jeesus keda nimetatakse Kristuseks. Niisiis on Aabrahamist Taavetini kokku neliteist sugupõlve ja Taavetist Paabeli vangipõlveni neliteist sugupõlve ja Paabeli vangipõlvest Kristuseni samuti neliteist sugupõlve.” Matteuse 1:1—7 18 MEIE AEG detsember 2017 t NA | A itut põlve oma esivanemaid sa tead? Ma tean kuni oma | vanavanavanema- NA “ " poole läheb lugu uba väga ähmaseks. Perekonnaloo-huvilised suudavad loomulikult palju kaugemale ajalukku minna, aga on üsnatavaline, et teame vaid 3—4 põlve esivanemaid. Miks? Sest seeinfo ei ole meie jaoks mingilgi moel eluliselt vajalik. Ent kui räägime iisraellastest, siis on hea meeles pidada, et nende jaoks oli oma perekonna põlvnemise info praktiliselt oluline. Pärast Kaanani vallutamist jagati kogu maa suguharude ja perekondade vahel. Joosua raamatu 13.-21. peatükist võime lugeda pikki nimekirju selle kohta, millisele suguvõsale ja perekonnale mingi linn ja maalapp päranduseks sai. Maa oli otseselt perekonna ja selle ajalooga seotud. Teiseks oli oma perekonna loo teadmine iisraellastele vaimulikus mõttes oluline. Keegi on kenasti öelnud, et vana- testamentlikud suguvõsaloendid olid vanade iisraellaste jaoks nagu nabanöör, mille abil olid nad ühen- duses oma suurte esiisade Aabrahami, Iisaki, Jaakobiga ja tõotustega, mis neile oli antud. Nii et me ei peaks üldse üllatunud olema, kui kohtame Vanas Testa- mendis aeg-ajalt pikki genealoogiaid. Need kätkesid iisraellaste jaoks kallihinnalist teavet. Nii ei olegi imestada, et evange- list Matteus otsustas oma jutustust Jeesusest alustada just pika perekonnaajalooga. Ometi ei ole see päris tavaline genealoogia, vaid tundub olevat ülemäära stiliseeritud. Piisab vaid sellest, et võrrelda Matteuse nimekirja Vanas Testamendis — täpsemalt 1. Ajaraamatus ja Ruti raamatus - leiduvate loetelutega, et mõista tõsiasja, et Matteus käib nende vanade väärikate nimekirjadega üsna vabalt ja loovalt ringi. Võrdleme näiteks teksti 1. Ajaraamatu 3:10-14 Matteuse evangeelimi 1. peatüki salmidega 710. »Ja Saalomoni poeg oli Rehabeam; tema poeg oli Abija; tema poeg oli Aasa; tema poeg oli Joosafat; tema poeg oli Jooram; tema poeg oli Ahasja; tema poeg oli Joas; tema poeg oli Amasja; tema poeg oli Asarja; tema poeg oli Jootam; tema poeg oli Aahas; tema poeg oli Hiskija; tema poeg oli Manasse; tema poeg oli Aamon; tema poeg oli Joosija.“ »Saalomonile sündis Rehabeam, Rehabeamile sündis Abija, Abijale sündis Aasa, Aasale sündis Joosafat, Joosafatile sündis Jooram, Joora- mile sündis Ussija, Ussijale sündis Jootam, Jootamile sündis Aahas, Aahasele sündis Hiskija, Hiskijale sündis Manasse, Manassele sündis Aamon, Aamonile sündis Joosija.“ siit kerkib üles loogiline küsimus: mida Matteus teeb? Kas tal läks midagi segamini, kas ta unustas õige järjestuse või tegi ta muudatusi teadlikult? Kas me peaksime nägema Matteuse evangeeliumi algust kui rahvastikuregistri andmebaasi või oli tema eesmärk hoopis midagi muud? Neile küsimustele ei ole vaja vastust kaugelt otsida. Matteus ise annab meile selle genealoogia mõistmise võtme: , Niisiis on Aabrahamist Taavetini kokku neliteist sugupõlve ja Taavetist Paabeli vangipõlveni neliteist sugupõlve ja Paabeli vangipõlvest Kristuseni samuti neliteist sugupõlve.“ (Mt 1:17) Matteus jagab ajaloo kolmeks võrdseks osaks, nähes selles selgelt teatavat mustrit või rütmi. Kui me asetame need neli ajaloolist isikut/hetke, mida Matteus mainib, ajajoonele, näeme aga sellist pilti (arvestades loomulikult, et osa neist aastaarvudest on umbmäärased): Aabraham - Taavet (1870 e.m.a - 1000 e.m.a, see teeb ümmarguselt 870 aasta pikkuse ajaperioodi, 14 põlvkonna peale ära jagades annab see ühe põlvkonna pikkuseks 62 aastat); Taavet - Baabüloni vangipõlv (1000 e.m.a-586 e.m.a, see ON 414 aastat ning annab ühe põlvkonna pikkuseks 29 aastat); Baabüloni vangipõlv - Jeesus (586 e.m.a — 4 e.m.a -582 aasta pikkune periood ja ühe generatsiooni pikkuseks 41 aastat). Sellest umbkaudsest arvutusest võime näha, et need ajaperioodid on oma pikkuselt niivõrd erinevad, et neid ei ole kuidagi võimalik sõnasõnaliselt võtta. On ilmselge, et Mat- teus vormib seda genealoogiat, jättes üsna vabalt välja nimesid ja vahele põlvkondi, et kõik sobituks tema rütmilise ajalookäsitlusega. Nii võime järeldada, et tegemist ei ole statistilise andmebaasiga, kus faktiline informatsioon oleks kõige olulisem, pigem on tegemist teoloogilise peegelduse ja arusaamisega Jumala tegutsemisest inimkonna ajaloos. Selles mõttes elame meie hoopis teistsuguses ja teisi väärtusi hindavas maailmas - meie jaoks on faktiline täpsus väga oluline. Veel paar tuhat aastat tagasi ei hinnatud faktilist täpsust niivõrd kõrgelt, hoopis üks teine asi oli juutide jaoks olulisem — see, missugust tähendust ja mõtet mingi asi kandis. See on üks neist (hermeneutilistest) põhimõtetest, mida peame ikka meeles pidama, kui satume Piiblis kohtade peale, kus esmapilgul näib olevat vasturääkivusi. Esimene mustriosa Milline oli siis see tähendus või muster, mida Matteus oma rahva ajaloos nägi? Esimene Iisraeli ajaloo faas viib meid Aabrahamist Taave- tini. See oli periood, mil Iisraelist sai rahvas, ja mitte lihtsalt rahvas, vaid tugev kuningriik. Aabraham seisis kunagi Jumala ees, kes tõotas talle, et temast saab suure rahva esiisa. Lisaks sellele lubas Jumal tema järeltulijatele maad. Tol hetkel ei olnud Aabrahamil midagi muud kui vaid usk ja usaldus selle vastu, et Jumal oma tõotuse mingil viisil täidab. Nüüd, Taaveti päevil, olid need ettekuulutused lõpuks täitunud. Iisrael oli suur rahvas, kellel oli oma maa ja oma kuningas. Piltlikult öeldes oli siiani kõik aina ülesmäge läinud. Taavet kehastas Iisraeli ajaloo kõrghetke ja rahva parimaid päevi. 2017 detsember MEIE AEG 19 Teine mustriosa Järgmine Matteuse etapp viib meid aga Iisraeli tipust selle kõige sügavamasse auku. Pärast Taavetit ei läinud kaua aega, kui Iisraeli rahva käsi hakkas järjest halvemini minema. Pärast Saalomoni jagunes riik kaheks — Juudaks ja Iisraeliks. Põhja kuningriik ehk Iisrael, mille moodustasid 10 suguharu, näis väga kiiresti Jumala unustavat ning neid tabas hävitav lüüasaamine assüürlastelt juba 722. aastal e.m.a. Kaks ülejäänud suguharu, kes moodustasid Juuda riigi, kordasid sama mustrit 586. aastal, mil babüloonlased kiskusid maatasa kauni Jeruu- salemma ning viisid kõik vähegi olulised inimesed küüditatutena endaga kaasa. Ka Iisraeli kuningas viidi Babülooniasse ning tema kohta käisid prohvet Jeremija otsatult kurvad sõnad: ,, Pange kirja see mees kui ehk kuus korda seitse põlvkonda on Aabrahami ajast alates möödunud, normide alla: Taamar võrgutas oma äia, Batseba oli ühe ajaloo kuulsaima kuse ja jumaliku ettenägelikkuse kehastus. See siin on Iisraeli ajaloo uus ja kõige suurem tipphetk!“ tasahilju oma Raahabi nimi prostituudiga genealoogias Jeesus on seitsmes seitse, täiuslik- Esimene õppetund: aeg on Jumala oma sellise rütmi ning ajaloo tõusude ja mõõnadega tuletab Matteus meile meelde üht olulist tõde: aeg on materjal, millest Jumal vormib ime- lisi asju. Tavaliselt ei näe me elu Jumala silmadega või Tema perspektiivist, kuid Matteus annab meile väheke aimu sellest, mil viisil Jumal meie aega näeb. Kõige olulisem õppetund meie jaoks on see, et kõik, mis puudutab aega, on Jumala enda vägeva käe ja võimsa kontrolli all. Tema teab, millal on aeg üheks või teiseks sündmuseks küps, Tema lastetu, kui mees, kellel oma elupäevil ei ole õnne; sest mitte ühelgi teab, miks mingid asjad võtavad kauem aega, kui me tahaksime, või (]1 22:30) Suur kuningriik oli hävinud, riik oli vallutatud, Taaveti troon seisis tühjana, maad oli taba- ja kes juhib sündmuseid nii, et need toimuvad õigel hetkel. Isegi kõige pimedamatel ja süngematel aegadel teab Jumal tulevikku ja valmistab seda ette. Matteus kirjeldab meile Jumalat, kelle käes on kogu ajalugu ja kesise valmistas teed aegade suurimaks imeks — Messia sünniks. tema soost ei õnnestu istuda Taaveti aujärjele ja jälle valitseda Juudas.“ nud enneolematu katastroof. Kõik näis olevat lõppenud. See oli Iisraeli ajaloo kõige mustem peatükk. Kolmas mustriosa Ja kolmas etapp viib meid Babüloonia vangipõlvest Jeesuseni. Kuningriigi puu“ oli maha raiutud, aga prohvet Jesaja sõnul ei olnud kogu lootus ometi kadunud: , Aga lisai kännust tõuseb võrse ja võsu tema juurtest kannab vilja.“ (Js 11:1) Kuningriik võib olla maha raiutud, aga sellest surnud Taaveti kännust peab ühel päeval siiski üks võrse kasvama hakkama. Taaveti kuninglik sugu ei ole veel lõppenud. Matteus ütleb meile oma genealoogiaga siin selgelt: ,, Jeesusega on saabunud uus lisraeli kõrghetk! Meil on uus kuningas, meil on uusriik! Kõik ei pruugi välja näha nii, nagu inimesed tahaksid ja loodaksid, aga Taaveti kuninglik hiilgus, mis oli ammu kadunud, on mingil kombel Jeesuses taastatud. Kolm korda neliteist 20. MEIE AEG detsember tabavad meid ootamatult. Tema on see, kes arvestab oma tarkuses aega Teine õppetund: igaüks vajab päästet Teise õppetunni saame, kui vaa- tame lähemalt neid inimesi, keda Matteus loetleb. Kes nad on? Nende hulgas on mehi ja naisi, kes on meile Vana Testamendi lugudest vägagi tuttavad. On ka neid, keda me eriti ei tea, ja siis on veel rida nimesid, keda Vana Testament ei mainigi ja kelle osas Matteus pidi toetuma kas suulisele pärimusele või pühakirjavälis- tele kirjalikele allikatele. Need, keda me tunneme, on osalt kuulsad oma vooruste poolest, osalt aga kuri- kuulsad oma ebaõnnestumiste ja möödalaskmiste poolest. Ükski naine, keda Matteus mainib, ei mah- tunud - vähemalt näiliselt - ühiskondliku seksuaalse moraali 2017 armukolmnurga osa, Rutt läks õhtul isanda rehealusesse, seostus kõigil Jeeriko (kuigi Matteuse on see nimi ajalises mõttes liiga kaugel, et ta võinuks Jeeriko Raahab olla) ja Maarja sai lapse väljaspool abielu. Inimlikust, kõrvaltvaataja seisukohast mitte just kõige eeskujulikum loetelu. Ja meeste reputatsiooniga ei olnud lugu palju parem. Selles nimistus on abielurikkujaid ja mõrtsukaid, Jumalast taganenud kuningaid ja kahtlase taustaga härraseid. Ja ometi olid nad kõik osaks Jumala suurest plaanist, tänu millele tuli maailma Päästja. Iga viimane kui mees ja naine selles nimekirjas vajas päästet ja Päästjat, see on ilmselge. Ja hoolimata plekilistest mainetest ning läbikukkumistest sai ja tahtis Jumal oma mõõtmatus armus kõiki neid kasutada. See võiks midagi olulist öelda selle kohta, kui kaugele ulatu- vad Jumala plaanid ja kuidas kõik inimesed, isegi enesele teadmata, võivad olla osaks Jumala suurest loost, mida Ta maailma ajaloos kirjutab. Õppetunnid Matteuse genealoogiast on sügavad ja olulised. Viimselt on see evangeeliumi esimene peatükk Evangeelium ise — see jutustab meile kõikväelisest Jumalast, kes näeb ja kontrollib kõike ning kes on välja töötanud päästeplaani. See räägib meile Jumalast, kes võib kasutada kõige tavalisemaid inimesi, tuntud ja tundmatuid, halbu ja häid, plekitu reputatsiooniga ja neid, kelle selja taga käib alati sosistamist ja näpuga näitamist, neid, kes Teda isiklikult tunnevad, ja isegi neid, kes Teda ei tea või Tema nimele häbi teevad. Aga kõige enam räägib see peatükk ikkagi Jeesusest, kes on igas mõttes ajaloo keskpunkt ja kõrghetk. Aga mitte ainult Iisraeli ajaloo oma, meie isiklike lugude ja ajalugude oma samuti. INTERVJUU GENRI TRON: Soovin inimestele rohkem roomu südamesse, ja rahu Tallinnas tegutseb meestekoos A capella, kes on juba aastaid oma muusikaga kuulajate kõrvu paitanud. Erika Azlauskaite kutsus ühise laua äärde koori dirigendi ja muusikalise juhi Genri Troni, tenori Edgar Troni ja bassi Sergei Goidini. Räägiti nii jõuludest kui ka muusikast. Missugused sõnad või pildid tulevad teile esimesena pähe, kui öelda sõna »jõulud“? Genri: Kellukesed, jõuluvana. Edgar: Erinevad jõuluprogrammid, muusika, jõulumuusika muidugi. Sergei: Jõulukuusk, olivjee (kartulisalat). Jõulud ja muusika on kuidagi lahutamatult seotud. Missugune on teie jaoks parim jõulumuusika? Edgar: Jõulumuusika on seotud muidugi jõuludega, Jeesuse sünniga, seega laulude sõnad sellele viitavadki. Sergei: Jõulumuusika on vaimulik muusika Edgar: Nagu Sergei juba ütles, on minugi jaoks jõulumuusika eelkõige vaimulik muusika. Tõesti, varem ülistas ju kogu jõulumuusika Jeesuse sündi. nimetatakse jõulumuusikaks, kuid kus väga vähe mainitakse Jumalat, üldse ei mainita Jeesust. Esmajärgus need inglisekeelsed laulud Ameeri- kast. Kuid vene kultuuris, ma küll ei tea, kuidas on eesti kultuuris, kuid vene kultuuris on jõulumuusikas juttu ikkagi jõuludest ja Jeesuse sünnist. Missugust muusikat ja kui palju te üldse kuulate? Genri: Olen erialalt muusik, nii et muusika kuulamine on minu töö. Isiklikult armastan väga vokaalmuu- sikat, see võib olla koorimuusika või ansamblid. Põhiliselt kuulan erinevat muusikat. Ei ole sellist muusikat, mida ma ei kuulaks, aga ma ei armasta kaasaegset muusikat, näiteks räppi või midagi sarnast. Muidugi on tähtis ka tekst. Kui tekst on vastuvõetav, siis ikka kuulan. Vastu- Kas teie enda jaoks on vahet nii- võetav tekst on selline, mis räägib millestki heast, ei ole ropp ega ja jõulumuusikal? Sergei: On küll, jõulumuusika peab tikumidest või sellest, kuidas me öelda igapäevasel, tavalisel muusikal ikkagi olema vaimulik, tavaline muu- sika ei ole vaimulik. Kui see ei ole vai- sisalda ebatsensuurseid, inetuid sõnu. Näiteks kui laul räägib narkoo- politsei eest põgeneme jne. on suur tähtsus sõnadel, millest laul räägib. Edgar: Olen Sergeiga nõus: jõulumuusika räägib tavaliselt Jeesusest, kelle Maria sünnitas. Tavalises muusikas selliseid asju ei mainita. Genri: Viimasel ajal on väga palju sellist jõulumuusikat, mida 99 Õpin veel koolis vokaali erialal ja minu ametialane elu on muusikaga seotud. Kuna muusikat on minu elus palju, siis ilmselt sellepärast vabal ajal väga ei kuulagi. Vabal ajal puhkan muusikast. sergei: Kuulan kaasaegset vaimulikku muusikat. See aitab tööl ja autos mitte igavleda. Et aeg ei läheks niisama kaduma. Muusika on vabade hetkede täiteks ja aitab töötada. Nii on rõõmsam töötada või midagi oodata. Kodus alati leidub, mida teha, seepärast kodus pole aega kuulata. Mida te muusikat kuulates saate? Edgar: Vahel on soov, et aeg lendaks veidi kiiremini, vahel aga on soov lihtsalt nautida muusika ilu, unistada. Ennast välja lülitada, puhata. sergei: Ilmselt sama. Genri: Oleneb tujust, hetketujust. Vahel on tõesti soovi kuulata midagi sellist, et saaks puhata. Vahel tahan just midagi energilisemat kuulata, et üles ärgata. Nii et oleneb tujust. Kas teil on oma koori repertuaarist lemmiklaule? Miks just need? Genri: Lemmikud? Mulle ausalt olevad laulud. Ei, mulle meeldivad ikka kõik laulud. Ma valin neid tavaliselt ikka ise, nii et valin ainult selliseid, mis mulle meeldivad. Minu jaoks on muusika, laul tihtipeale nagu teine jutlus. ansamblid, vokaalmuusika, koorid... meeldivad kõik meie repertuaaris mulik muusika, siis kuidas ta saab olla jõulumuusika... Kuid siinkohal Edgar: Rohkem kuulan klassikalist muusikat, kuid viimasel ajal kuulan päris vähe muusikat. Kuid jah, Edgar: Kui aus olla, siis lemmikuid ei ole. On laulud, mida on keeruline CC esitada ja mida ei ole väga keeruline esitada. Mulle vist meeldivad rohkem need, mida ei ole raske laulda. Laulu esitamine ei ole raskuse järgi 2017 detsember MEIE AEG 21 väljakutse, vokaal ei ole päris sama mis sport. Spordis on väljakutse justkui mingit sorti eesmärk, mida tuleb saavutada. Vokaalis seda pole. Tuleb protsessi nautida. Sergei: Need, mis on harmoonilise- Mida soovite oma kontsertidega kuulajaile anda? Sergei: Soovin lauluga rääkida Jumalast. Et inimesed jääksid mõtlema. Edgar: Ma lisan Sergei vastusele: et võimalustest. Mida me saame või ei saa laulda: kui meil ei ole hetkel pia- võrd imeliselt, et isegi muusika lubab sul vajuda puhkusesse hinge ja meele jaoks. male publikule, siis püüame laulda inimesed mõtleksid, kuivõrd ilus võib muusika olla, ja mõtleksid nende asjade üle, millele tavaliselt ei mõelda: Jumal on loonud kõik nii- mad, ma ei armasta keerulisi laule. Edgar: Vahel laulame mõne kiire laulu, seda pole keeruline esitada nii saab puhata. Kas on midagi, mis kindlasti peab teie lauludes sees olema? Ilma milleta see laul teie repertuaari ei satu? Genri: Vahel valime laulu näiteks konkreetse jutluse järgi. Kui meil on teenistus seotud paasapühaga, siis õpime ka vastava teema laule. Kui jutlus on seotud lõikustänuga (vene keeles sügisandide pidu), siis õpime laule, mis on sellega seotud ning jõuludeks õpime jõululaule. Mulle meeldivad meloodilised laulud, mis haaravad inimest hingest, et tahaks lausa pisara poetada, või midagi Genri: Minu jaoks on muusika, laul, tihtipeale nagu teine jutlus. Vahel võib jutlus jääda arusaamatuks, aga sõnad muusikas ja ilus muusika puudutavad niivõrd südant, et kuulaja sees tõesti midagi muutub ja ta võtab Jeesuse oma südamesse vastu. Ja veel, mis on väga tähtis: sel- lised kontserdid võimaldavad meil kutsuda kirikusse ka mitteusklikke inimesi. Lihtsalt jutlusele on inimest keeruline kutsuda, kuid vaimuliku muusika kontserdile ikka tullakse. efektset, et lausa öeldakse ,, vau“. Sõnad on muidugi tähtsad. Tihti teen isegi teksti veidi ümber, kui mulle miski ei istu. See on hea alternatiiv. Arvan, et see on väga tore. 9 D Kust te oma laulud saate? Kas keegi koori liikmetest kirjutab ka ise sõnu või muusikat? Genri: Tihti tuleb ise kirjutada nii muusika kui ka sõnad, sageli kuulen midagi internetist, kuidas mõni kristlik grupp laulab, esineb, kohandan laulu ning siis esitame pole kedagi teist palunud. Tavaliselt on kristlikel lauludel ikkagi hea mõte. Vahel võivad olla laulus sõnad, mis ei kattu rütmiga, kuid tavaliselt on kristlikes lauludes ikkagi hea tekst. Ma ei ole kohanud selliseid kristlikke laule, kus lauldaks asjadest, millesse ma ei usu. Peamiseks kriteeriumiks on see, et tekst vastaks sellele, millesse sa usud. Me ei laula näiteks õigeusu laule neitsi Maarjast ja Jumala emast, kuna ma ise sellesse doktriini ei usu. Kuigi on olemas suur kogus ilusaid vene laule, mille tekst on sobimatu: Ave Maria - püha Maria. Me ei laula neid laule teksti tõttu. MEIE AEG detsember ei ole raskuse järgi väljakutse, vokaal ei ole päris sama mis sport. ise. Tavaliselt teen seda tööd ise, 22 Laulu esitamine mängib, siis me saame laulda laule, kus on väga keerulised klaveripartiid. Kava oleneb ka publikust. Kui me esineme kirikus teenistuse ajal, siis saame laulda praktiliselt kõiki teoseid. Kui me aga teeme kontserti laiemitte nii sügavalt ette määratletud laule. Teenistuse ajal võime laulda laulu hingamispäeva kohta. Kui me aga teeme kontserti tavalistele kuulajatele, siis me ei hakka sinna panema laulu laupäeva kohta, sest kuulama tulevad erinevad inimesed. Püüame rääkida Jumalast, kuid sellisel moel, et ei solva kedagi. See on väga tähtis. Aga ise muusikat tehes? Kui üks eesmärk on teistele anda, siis mida ise saada soovite? Sergei: Jumalat ülistada. See on osa teenistusest. Edgar: Enda jaoks ei soovi midagi. Alati ei ole soovi laulda. Vahel võivad olla mingid tegemised või oled haigeks jäänud, kuid sul tuleb ikkagi laulda, kuna inimesed tulevad kohale ja Jumalat tuleb ülistada. Eesmärk on muuta inimesi paremaks, kuidagi neid mõjutada, heas suunas mui- dugi. Muidugi on see ka kohustus. Kui sul on selline anne, siis seda C( Kui te oma kontserdikava kokku panete, kas teie sõnum on siis iga kord üks või sõltub see kontserdi ajast ja publikust, kellele kontsert on suunatud? Genri: Esmalt oleneb kontsert esi- tuleb kasutada. Genri: Olen teistega nõus. See on teenistus. Kui ma laulan, siis olen pärast väga heas tujus. See on omamoodi antidepressant kõikide elu ebameeldivuste vastu. Laulmine tegelikult lõõgastab. Jah, tõesti; nii mind ennast kui ka teisi. Peale selli- seid esinemisi, ülistamisi tunnen end vabatahtlikkuse alusel. Vahel meid paremini. Tundub, justkui oleksin rampväsinud, kuid see väsimus on meeldiv. võimalik minna. Siis oleneb lauluvalik sellest, kes saab tulla, kas me tagasiside teie lauludele, mida kuu- nejate koosseisust. Meil on kõik kutsutakse kuhugi, kuid kõigil pole saame esineda terve kollektiiviga või mitte. Teine valik oleneb kontserdi teemast. Kui on tegu jõulukontserdiga, siis püüame laulda rohkem jõululaule. Ja muidugi oleneb valik ka meie võimalustest, tehnilistest 2017 nisti, siis laulame a capella. Kui meil on olemas hea pianist, kes superhästi Missugune on olnud kõige toredam lajatelt saanud olete? Edgar: Ausalt öeldes ma isegi ei mäleta. Alati on olnud väga hea tagasiside. Alati on inimesed väga tänuli- kud olnud. Ühtegi kindlat momenti ei mäleta, mulle tavaliselt ei jää sellised asjad meelde. Tavaliselt keskendun heale esinemisele. Sergei kindlasti mäletab midagi. Sergei: Mulle alati meelde Kas olete oma kooriga käinud laulmas ka väljaspool Eestit? pärast kontserti. Kuid midagi erilist on plaanis veel sõita, tuleb ainult aplaus, inimeste tänuavaldused Genri: Soomes oleme ühe korra käinud. Zaokskis Venemaal käisime samuti. Lätis oleme esinenud. Meil küll ei mäleta. ennast kokku võtta. Genri: Minu jaoks on kõige suu- rem tänuavaldus see, kui inimesed said kontserti nautida. Nagu Edgar ja Sergei ütlesid, et inimesed tänavad, vahel isegi, pisar silmil. See on minu jaoks väga tähtis. Ükskord andsime kontserdi meie kirikus. Kontserdile tuli umbes 200 inimeste, kellest omakorda 150 olid mitteusklikud. Tavalise teenistuse ajal on ebareaalne nii palju inimesi kutsuda. Ma ei mäleta, et meil oleks kunagi nii palju inimesi teenistusel olnud. Aga tõesti, inimesed tulid ning rohkem kui pool neist, kui saali vaatasin, olid täiesti võõrad mulle. Ja nad tulid pärast minu juurde ja ütle- sid: ,,Vau, te olete väga tublid, milline muusika, ma sain nii suure elamuse.“ Sa saad aru, et nad said elamuse mitte kusagil väljaspool, vaid Jumala kojas, kirikus. See innustab mind väga ja annab tuult tiibadesse. Te olete andnud suuremaid ja väiksemaid kontserte - kas selle aasta sees on veel midagi oodata? Genri: Soovime teha 23. detsemb- ril, kui õnnestub, või 22. detsembril jõulukontserdi koos Rein Kalmusega. Ta mängiks orelil ja meie laulaksime. Me oleme juba kaks korda jõulukontserti varem teinud ja neile oli palju head tagasisidet. Inimestele meeldis. Tahame ka sel aastal midagi teha. Kui meil muidugi õnnestub ja Jumal meid õnnistab. Kuidas tulevad teie tänavused jõulud? Midate teete? Mida kindlasti ei tee? Sergei: plaanis. Tö l Mitte midagi erilist ei ole ära käia, mingid asjad eest ära saada. Mul ei ole normeeritud töögraafik. Meile, ehitajatele, tuleb piima töö kahjulikkuse eest anda (vene nali). Ma ei tea, minu jaoks ei ole jõulud eriti suur pidu. Edgar: Erilisi plaane ei ole. Vot kontsert, kui toimub - siis on plaan olemas. Genri: Samuti kontsert. Kui ausalt öelda, siis meie pere jõule eriti ei tähista. Nii on kuidagi kujunenud. Kirikus jah, Jeesuse sündi tähistame, aga kodus mitte. Kingitusi kinkida, kuuske ehtida - meil ei ole selliseid kombeid. Mida soovite inimestele jõuludeks ja uueks aastaks? Genri: Soovin inimestele rohkem röömu südamesse, ja rahu. Et oleks rohkem armastust. Et nad rohkem armastaksid üksteist ja hindaksid üksteist. Edgar: Soovin rahu, armastust, austust. Et nad külastaksid mõnda vaimulikku kontserti. Et nad mõtiskleksid selle üle, miks Jeesus sündis siia maailma, miks on jõululauludel sellised tekstid, kui keegi veel ei tea. Sergei: Jumala õnnistusi ja edu elus. M 2017 detsember MEIE AEG 23 MEIE AEG meie ajast INDREK PLOOMPUU Kui varastatakse identiteet a EESTI VA B RLOOMpug , St Š AJ PSIKL TONIA gn ISTUS INDRE , A [id lk PUBLIC OF Br . m mõnus, 05 Ms MAM TAST 97.09 1983 kokkupuudet. Karli ja Jüri puhul tähendab see, et Jüri kergendas oma rahakotti 25 400 euro võrra, rentis arvutipargi ja palkas häkkeri. Mõne päevaga oligi tal täiuslikult võltsitud digitaalse allkirjaga leping olemas. Kindlasti ei tasu sellele ID-kaardi turvariski temaatikale omistada mingit sügavamat tähendust lõpuaja märkide kontekstis. Sääraseid tehnilisi vigu elektroonilistes süsteemides on esinenud varemgi ja neid tuleb veel. ID-kaardist alguse saanud digitaalsed teenused on lihtsalt üks tore leiutis meie igapäevaelu hõlbustamiseks. Pealegi on kõik kõne all oleva turvariskiga ID-kaartide sertifikaadid nüüdseks suletud, mis tähendab, et riski enam ei ole. Riik lahendas selle probleemi meie eest ära. Kuni märtsini kestev sertifikaatide uuendusprotsess on vajalik vaid selleks, et neid kaarte jälle teenustele ligipääsuks kasutada saaks. Samas tuletab see sündmus meile 30.09.20 18 arl on edukas ettevõtja. Talle kuulub hulk kinnisvara, mille haldamisega tegeleb suures osas tema pika- aegne tuttav Jüri. Karl pole aga Jüri teenusega rahul. Ta on püüdnud juba aastaid Jüriga sellest viisakalt rääkida, kuid tulutult. Lõpuks otsustab ta partnerit vahetada. Jüri aga ei suhtu uude olukorda kergesti. Pikka aega ei vasta ta Karli telefonikõnedele. Lõpuks saab mõistva suhtumise asemel Karl inkassonõude ja Jüri juristidelt kirja kohtuähvardustega. Tuleb välja, et Karl olevat Jürile võlgu sadu tuhandeid eurosid leppetrahvidena. Karlile saadetakse ka leping, mille alusel on tal tõesti kohustus selline summa välja käia. Lepingutel on allkiri, mis kuulub ka ekspertide kinnitusel Karlile. Kindlasti oleme kuulnud suurest kriisist seoses Eesti ID-kaartides suve lõpul avastatud tõsise turvariskiga. Teadlaste grupp leidis meetodi, mille abil on teoreetiliselt võimalik dokumenti mõne isiku eest digiallkirjastada ilma üldse tema ID-kaardile ligipääsu saamata. Tehnilisi termineid kasutades seisneb turvarisk selles, et ID-kaardi digitaalse sertifikaadi avalikust võtmest on võimalik tuletada privaatne võti. Selle privaatse võtmega aga digitaalset allkirja tehaksegi. Ainsaks piduriks on asjaolu, et see protsess vajab röögatul määral arvutusvõimsust. Krüptograafiamaailma mõistes on tegemist enam-vähem kõige hullemat sorti turvariskiga. Identiteedivarguseks saab kogu vajaliku informatsiooni vabalt internetist, ohvriga pole vaja üldse meelde, kui väärtuslik, ent habras on meie identiteet. Tehnoloogia muudab meie elu küll lihtsamaks, aga ainult siis, kui me seda usaldame. Kui loeme oma sõbra postitusi Facebookis või uurime ülemuse e-kirja, siis eeldame, et digitaalse identiteedi taga on ka tegelikkuses õige isik. Need teenused oleksid ju kasutud, kui seda usaldust ei oleks. Me ei mõtle selle peale, et äkki on keegi meie sõbra konto üle võtnud ja esineb nüüd temana. Ometi seda juhtub. Ma toon paar näidet. Ameerika Ühendriikide kõrgel mereväeohvitseril ei olnud Facebooki kontot. Siis aga see konto loodi ning kiiresti lisandusid sinna tema sõbrad isiklikust elust ja ka mereväest. Konto kaudu vahetati tundlikku ja salastatud informatsiooni. Hiljem selgus, et ohvitseri nimel oli konto teinud keegi Samas teab Karl, et sellist doku- menti ta kunagi allkirjastanud ei ole. Keegi on justkui varastanud tema identiteedi ja allkirjastanud talle kahjuliku lepingu. Kuidas on see võimalik? Tere tulemast digitaalallkirjade ajastusse — võimatu on saanud võimalikuks! 24 MEIE AEG detsember 2017 33 Tehnoloogia muudab meie elu küll lihtsamaks, aga ainult siis, kui me seda usaldame. CC kuritahtlik inimene ning pahaaimamatud kolleegid polnud identiteedivargust tähele pannud. Teine näide on klassikaline e-posti konto kaaperdamine. Kurjategiad soovivad ligipääsu meie kontole, et selle kaudu omakorda pääseda ligi e-poodide ja näiteks PayPali kontole. Pärast krediitkaartide tühjaks lüpsmist saadavad nad 33 Saatan on leidnud lõputul hulgal viise, kuidas meie tõeline identiteet meilt ära varastada, asendades see väärtushinnangutega, mida me omaks ei pea. CC meie nimel laiali e-kirju, et levitada pahavara, millega ka meie sõprade e-posti kontodele ligi pääseda. Selliste rünnakute eest kaitsmiseks saame ka ise üht-teist teha. Kõige olulisem on mitte kasutada erinevates internetiteenustes ühte ja sama parooli. Kui ühe teenuse kaudu saab kurjategija kätte sinu parooli, siis vähemalt ei pääse ta sellega teistele teenustele ligi. Mõistlik oleks ka hoiduda ettearvatavatest paroolidest, nagu ,,parool“, »123456789“, »indrekploompuu“, jne. Uskuge mind, pätid kasutavad automaatseid programme, mis kat- setavad need kõik läbi. Lõpuni me ennast sellise tehnilise identiteedivarguse vastu kaitsta ei saa. Saatan on väga tark ja leiab ikka uusi viise meie ülekavaldamiseks. Peaksime arvestama võimalusega, et ühel hetkel võib keegi meie nimel hirmsaid asju korda saata. Siis ei jää meil muud üle, kui olukorra tagajärgedega tegeleda ja usaldada Jumalat. Aga, ma ütlesin ,,usaldada Jumalat“, ja mitte lihtsalt kristliku kombe pärast. Meie identiteet on ju midagi palju enamat kui meie nimi ja staatus riigi ja ühiskonna ees. Minu arvan, et saab küll, ja palju hullemate tagajärgedega. Nimetame me seda siis kuidas tahes, kas sotsiaalne surve, sõprade mõju, soov teistest mitte eristuda, lihalike vajaduste kutse — Saatan on leidnud lõputul hulgal viise, kuidas meie tõeline identiteet meilt ära varastada, asendades see väärtushinnangutega, mida me omaks ei pea. Minult tahetakse varastada ausus, et ma petaksin riiki maksudega ja vilistaksin liikluses kiiruspiirangutele. Minult tahetakse varastada hoolivus, et ma ignoree- riks oma naabreid. Minult tahetakse varastada pühenduvus, et ma logeleksin tööl. Minult tahetakse varastada alandlikkus, et ma sõidaksin oma lähedastest ja sõpradest üle, ajades taga vaid isiklikku heaolu. Minult tahetakse varastada ustavus, et ma salgaksin Jumala ja läheksin oma teed. Karli ja Jüri loos varastas Jüri Karli identiteedi ja allkirjastas tema eest lepingu. Kuid selle pettuse organiseeris Saatan eelkõige selleks, et varastada Karlilt tema tõeline identiteet — alandlikkus, heataht- likkus ja usk inimestesse. Saatan tahaks, et Karl jätaks kõik selle ja asuks räpasele vasturünnakule, vahendeid valimata, ning lubaks endale, et ei usalda enam kedagi. Kuid ei, Karlil on salajane kaitse — ta usaldab Jumalat. Jumala usalduse parooli abil saab ta kaitsta oma kristlikke väärtushinnanguid. Saa- tan ei saa neid ära varastada. Jäädes iseendaks, laseb Karl Jumala Vaimul Jüriga rääkida enda kaudu ning pingeline olukord laheneb nii, et pikaaegsete tuttavate suhe areneb hoopis uuele tasemele ja ka Jüri õpib tundma, milline on tõeline identiteet Jumalas. Oma tõelist identiteeti, suhet Jumalaga ja sellest lähtuvaid väär- tushinnanguid, saame kaitsta Jumala usalduse parooliga. Seda parooli on võimalik tundma õppida Piibli kaudu. Seda parooli ei saa mitte keegi kunagi lahti murda. identiteet on see, et ma olen Jumala laps, abikaasa, isa, poeg, vend, sõber. Aga mitte ainult. Mul on võimalus olla mitte lihtsalt laps, vaid ustav Jumala laps. Ma tahan olla alandlik abikaasa, isa, poeg, vend, sõber. Minult oodatakse, et oleksin pühen- dunud töökaaslane. Ma saan olla hoo- liv naaber, aus kodanik. See on minu identiteet. See on see, kes ma päri- selt olen. Vähemalt püüan olla. Seega on minu nimi ainult viide minu tõelisele identiteedile. Nime saab varastada ja väärkasutada, kuid seda, kes ma tegelikult olen, kaaper- dada ei saa. Või kas ikkagi saab? Ma 2017 detsember MEIE AEG 25 Vana Testamendi kaanon Hesekiel 1. osa 9 9 õpp tuleb, tuleb lõpp! See saabub sulle! Vaata, see tuleb!“ ,, Aeg tuleb, päev ligi- neb...“ (Hs 7:6,12). Need on prohvet Hesekieli sõnad Iisraeli maale ja rahvale, hoiatades tulevase lõpu eest. Iisraeli rahva, Jeruusalemma elanike armuaeg oli läbi saamas. See Hesekieli sõnum nn ajastu lõpust on tema raamatus kesksel kohal, kajades läbi aegade ning kõlades tuttavlikult ning ühtemoodi hoiatavalt veel tänapäevalgi. Kes aga oli prohvet Hesekiel? Kust ta kõneles ja miks ta nii hüüdis? Prohvet või preester? Iga prohvet Vanas Testamendis eristub millegi poolest. Nende kõigi lood on unikaalsed ja samas, ajas ja ajaloos läbipõimunud, seotud, ühendatud, sest üks ja sama Jumal on kutsunud neid kõiki. Prohvet Hesekieli lugu on kindlasti üks erakordsemaid. Preester Buusi pojana oli Hesekiel ühtaegu nii prohvet kui ka preester (1:3). Ta viidi 597 a. eKr koos Juuda kuningas Joojakiniga Babülooniasse vangi. Ilmselt oli ta siis veel noor mees. Kui vana ta täpselt oli, pole kindel, kuid Hs 1:1 viitab sellele, et oma esimese nägemuse saamise ajal võis ta olla 30-aastane (kui teksti nii tõlgendada). Hs 1:2 jutustab, et ta oli esimese nägemuse saamise ajaks võõrsil olnud juba viis aastat, millest tuleneb, et Jeruusalemmast pagendusse viimise ajal võis ta olla 25-aastane. 26 MEIE AEG detsember 2017 Pagenduses olles elas Hesekiel Tel-Abibis (Hs 3:15), Kebari jõe ääres, mis asus Eufrati jõkke suu- buva kanali ääres Paabeli linna lähedal. Teadaolevalt möödus Hesekieli kogu prohvetlik karjäär samas kohas. Samuti on teada, et Hesekiel oli abielus (Hs 24:16, 18). Hesekieli kutsumise lugu on üpris erakordne. Enne, kui Jumal Hesekielile nn ,,ametliku kutse“ esitas, sai Hesekiel võimsa nägemuse, kus , taevad avanesid“ ja Hesekiel nägi , Jumala nägemusi“ (1:1). Nähtu oli niivõrd unikaalne, et Hesekielil oli seda raske sõnadesse panna. Ka mina ei oska siin artikli veergudel seda kuidagi lühidalt kokku võtta. Seega lugegu iga vähegi uudishimulik Hesekieli esimesest nägemusest ise (Hs 1:4-28). Selle, mida ta nägi, võib aga parimal juhul kokku võtta tema enda sõnadega: »Otsekui vikerkaare paiste, mis vihmapäeval on pilvis, oli kuma paiste ümberringi. See oli Issanda auhiilguse ilmutuse paiste! Ja kui ma seda nägin, siis ma langesin silmili maha ja kuulsin häält, mis kõneles“ (s. 28). Milline võimas Jumala sisenemine. Selle peale võiks vaid öelda, et kes julgeks keelduda, kui tööpakkumist selliselt esitatakse? Kuid ilmselt alustab Hesekieli raamat selle võimsa Jumala ilmutusega ka teisel olulisel põhjusel: noorel Hesekielil oli vaja tõestada oma prohvetlikku pädevust. Mis köidaks kuulajate/ lugejate tähelepanu paremini, kui »Issanda auhiilguse ilmutuse paiste“ tema raamatu sissejuhatuses? ANDRES PLOOMPUU Võiks öelda, et pärast nägemust algas tõeline tööintervjuu koos töökirjeldusega: ,,Inimesepoeg, tõuse püsti, ma tahan sinuga rääkida!“ (2:1). See, mis järgneb, on üsna unikaalne. Esiteks nimetab Jumala Vaim Hesekielit kogu raamatu ulatuses järjepidevalt ,,inimesepojaks“. Tegemist pole siiski millegi sümboolsega, veelgi vähem viitega tulevasele sümbolile, mida Kristus iseenda kohta kasutas (Mt 10:23). Hesekieli raamatus on ,inimesepoeg”“ otse- seks sõnumiks sellest, et Hesekiel oli inimene, läbi ja lõhki, üks juut sellesama rahva seas, kellele Vaim kõneleda soovis. Tema kutsumine oli nõnda: ,,Inimesepoeg, mina läkitan sind Iisraeli laste juurde, vastu- panija rahva juurde, kes on mulle vastu pannud... ja kuulaku nad või ärgu kuulaku - nad on ju vastupanija sugu -, nad peavad siiski teadma, et nende keskel on olnud prohvet.“ (2:3,5) Kogu järgnevat kõnet võikski pidada justkui üleskutseks vastu panna ,vastupanijatele“, nagu Vaim jätkab: , Aga sina, inimesepoeg... ära ole vastupanija...“ (2:8) selliselt algas Hesekieli, noore mehe teenistus Jumala prohvetina. Raamatus saab ilmseks ka see, et Babüloonias vangistuses oleva juudi kogukonna jaoks oli Hesekiel tuntud ning lugupeetud, sest kogukonna vanemad tulid teda mitmel korral kuulama. (8:1; 14:1; 20:1) Ta oli rohkem, kui prohvet. Tema preesterlik taust väljendub selgelt tema kasutatavates väljendites ja sõnavaras ning nn , suures nägemuses“ Hesekieli raamatu lõpus (pt. 40-48), kus Hesekielile näidatakse, milline võiks olla Uus Tempel ja selles taastatud teenistus. Hesekiel oli sünnilt ja südamelt preester ning kutsumiselt prohvet. Kuidas Hesekiel Jumala sõnumit edasi andis? Pärast selget ja vaatemängulist kutsumist algas Hesekieli veelgi vaatemängulisem ja sümbolitest rikas prohvetlik amet. Hesekieli raamatus joonistub välja neli meetodit, mida Hesekiel sõnumi edasiandmiseks kasutas. Esiteks pöördus ta pagulaste poole suuliselt ja personaalselt (näiteks: 11:25; 14:4; 20:3). Nagu prohvetitega üldiselt, oli ka see Hesekieli peamine kommunikatsioonimeetod. Teise viisina kasutas prohvet nägemusi. Kuid tema näge- mused olid nii erakordsed, et need ületasid oma olemuselt kõikide pagendus-eelsete prohvetite nägemusi. Seda illustreerib hästi juba Hesekieli kutsumisele eelnev sissejuhatava nägemuse erakordsus. Hetkel pole võimalik nendest nägemustest lähemalt rääkida, kuid pöörame neile suuremat tähelepanu järgmises artiklis. Kuid Hesekieli prohvetlikud nägemused võib kokkuvõtvalt jagada kahte kategooriasse: nägemused jumalikust kohtumõistmisest ja nägemused taastamisest. Kolmandaks, Hesekiel ei piirdunud oma tegevuses vaid erakordsete nägemustega, vaid muljet avaldasid ka tema , sümboolsed tegevused“, mis oma arvukuselt ja olemuselt ületasid isegi tema kaasaegse, Jeremija, sümboolsed etteasted. Süm- boolseid tegusid olid varem kasutanud ka prohvetid Hoosea ja Jesaja, kuid Hesekiel muutis need praktiliselt prohvetlikuks kunstiks. Mõned näited: rullraamatu söömine (2:8-3:3), Jeruusalemma piiramise näitlik kujutamine (4:1-3), vasakul küljel 390 päeva magamine ja paremal küljel 40 päeva (4:4-8), toidu küpsetamine veisesõnniku peal (4:917), jne. Isegi oma naise surma puhul pidi prohvet käituma tavatult, andes selliselt edasi Jumala sõnumit (24:15-19). Need sümboolsed tegevused tunduvad kohati nii KAS TEADSID ET: ekstreemsed, et panevad imestama. selle põhjal saab vaid järeldada, et prohvet Hesekiel täitis oma rolli suure südamega ja et Jumal ei jätnud ühtegi võimalust kasutamata, et oma rahva olukorda nende jaoks näitlikustada ja arusaadavaks * - Hesekielinimitähendab tõlkes ,, Jumal teeb tugevaks“ või , Jumalast tugevdatud“ Neljandaks kasutas prohvet Hesekiel Jumala sõnumi edasiandmiseks ka nn ,prohvetlikku diskursust“ ehk * - Hesekielviidi Paabelisse * - Hesekieliprohvetlik tegevus toimus juutide 7o-aastase Paabeli vangipõlve ajal. muuta. vangi enne selle viimast piiramist ja hävitamist. arutelu, kus Hesekiel kasutab üldi- * - Hesekieli tegevus Jumala prohvetina vältas vähemalt 22 selt ajaloolis-teoloogilisi arutelusid, mis püüavad edasi anda teoloogilist õppetundi. (vaata Hs 16, 17, 19, 20, 23, 27,37) Nõnda kirjeldab näiteks Hs 16. peatükk detailselt Jeruu- aastat (592. a. eKr — 570. a. 169) * - Hesekieloliilmselt 17 aastane, kui Taaniel aastal 605 eKr Paabelisse vangi viidi. salemma truudusetust, jutustades ajaloolist lugu ja juhtides tähele- panu sellele, mis läks Jumala silmis valesti: , Nõnda ütleb Issand Jumal * - Hesekielalustas prohvetina, kui Jeremija hakkas lõpetama ja lõpetas, kui Taaniel oli juba alustanud. Jeruusalemmale: Sinu päritolu ja sinu põlvnemine on kaananlaste maalt; sinu isa oli emorlane ja sinu ema hetitar. Ja su sünd oli nõnda: ... (16:3, 4). Sellised diskursused ehk vestlused Jumala ja Tema rahva vahel on emotsionaalsed, liigutavad ja ühtlasi valusad. Nendes lugudes väljendub pettumus, igatsus ja ka lootus. Hesekiel kui vahimees Hesekieli raamatu 33. peatükk jutustab loo vahimehest ja tema kohustusest. Kui vahimees valvab ja näeb vaenlast linnale lähenevat ning puhub kõigile hoiatuseks sarve, jääb süü nende kanda, kes hoiatust kuulda ei võta. Vahimees jääb õigeks. Kui aga vahimees näeb vaenlase tulevat, kuid jätab linna hoiatamata ja , mõõk tuleb ning võtab ära nende olla. ,Vastupanija sugu“, oli Vaim öelnud Hesekielile juutide kohta. Kui raske võis olla , puhuda sarve“, kui sind kuulda ei võeta? Nagu Jeremijal, nii tuli ka Hesekielil ilmselt võidelda sisemise vastuoluga: kuidas hoiatada rahvast, kes hoiatust kuulda ei taha? Kuidas säilitada oma usku olukorras, kus kõik see, mida teiste päästmiseks teha püütakse, tundub asjatu? See oli Jeremija võitlus. See oli ka Hesekieli väljakutse. »LOpp tuleb, tuleb lõpp! See saabub sulle! Vaata, see tuleb!“, kõlas vahi- mehe hüüd! hulgast ühe hinge, siis... tema verd ma nõuan vahimehe käest.“ (33:6) Selle loo lõpetuseks ütles Jumal Hesekielile: , Ja sina, inimesepoeg, sinu olen ma pannud lisraeli soole vahimeheks.“ (33:7) Selles loos on sügav iva: hoiatus, vastutus, kuid ka kutsumine, eesõigus. Seda lugu lugedes ei saanud ma üle ega ümber mõttest, kui raske võis Hesekielil 2017 detsember MEIE AEG 27 Noukogude voimu haardes ärast II maailmasõja lõppu hakkas Eestis usuasjadel silma peal hoidma usukultusasjade nõukogu volinik. Sellised ametnikud tegutsesid kõikides liiduvabariikides. Lühidalt kutsuti neid usuasjade volinikeks. Selleks et kogudused saaksid Eestis edasi tegutseda, tuli kõik kogudused registreerida siinse usuasjade voliniku juures. Koguduse registreerimiseks oli vajalik, et koguduses oleks minimaalselt 20 liiget, et Kogudustega, mis olid usuasjade voliniku juures registreeritud, sõlmiti lepingud palvelaruumide tähtajatuks ja tasuta kasutamiseks. Sõlmitud lepinguga võtsid koguduseliikmed endale kohustuseks vastutada neile kasutada antud riigivara säilimise eest. Hiljem, kui kasutada oma huvides, ei maksnud nõuetele, mis oli kehtestatud ruu- mide kohta, milles peeti avalikke koosolekuid. Samuti tuli usuasjade voliniku juures registreerida kõik jutlustajad. Jutlustajate registreerimiseks oli vajalik esitada avaldus ning jutlustaja elulookirjeldus. Seni eksisteerinud 38 kogudusest ei vastanud suurem osa nõuetele ning need liideti lähemal olevate kogudustega. 1945.aasta lõpuks olid registreeritud järgmised kogudused, kes vastasid kõikidele nõuetele: Tallinna 1 ja III kogudus, Tartu, Pärnu, Rakvere, Haapsalu, Jõgeva, Nõmme, Kuressaare, Põltsamaa, Türi, Valga ja Antsla. Registreerimisnõuetele mittevastavad kogudused liideti järgmiselt: Valkla-Rummu, Lelle ja Käru kogudus liideti Tallinna 1 kogudusega, Ahja, Kastre, Kuuste ja Otepää kogudus Tartu kogudusega, Määri, Jõhvi, Narva ja Tapa kogudus Rakvere kogudusega, Hiiumaa, Kulla- maa ja Paadermaa kogudus Haapsalu kogudusega, Järva-Jaani, Paide, Suure-Jaani ja Viljandi kogudus Türi kogudusega, Abja kogudus Pärnu kogudusega, Tõrva kogudus Valga kogudusega, Võru kogudus Antsla kogudusega ning Karja ja Muhu kogudus Kuressaare kogudusega. Nii, kuidas suudeti lahendada MEIE AEG detsember see eesmärk saavutamata. nõukogude võimul oli vaja ruume kiriku- või palvelahoone vastaks 28 palvelaruumide nõuetele vastavuse küsimused, registreeriti liidetud kogudused hiljem eraldi kogudustena, kuid paljudes kohtades jäigi 2017 tähtajatult sõlmitud lepingud enam midagi. Nii võeti Tallinna III koguduselt 1950. aastal ära Pelgulinnas asuv hoone ning 1962. aastal võeti Tartu koguduselt ära Lille tänaval asuv kirikumaja. Tallinna III kogudus pöördus avaldusega ENSV ülemnõukogu presiidiumi esimehe poole, et kogudus saaks kasutada senist hoonet, kuid tulemuseta. Tartu koguduse juhatus otsustas saata viimase võimalusena pöördumise NSVL ministrite nõukogu juures asunud usukultusasjade nõukogule, kuid samuti tulemuseta. Kui Tartu koguduse palvela õnnestus pärast Eesti taasiseseisvumist tagasi saada, siis Pelgulinnas asunud palvela jäigi kogudusele tagastamata. Samuti hakati 1950ndatel osadelt kogudustelt (Rakvere, Pärnu) hoonete kasutamise eest taas üüri nõudma, kuid sellest õnnestus siiski hiljem vabaneda. Nõukogude võimu korraldusel ei tohtinud kogudustes olla enam laste- ja noortetööd, samuti oli piiratud kirjanduse väljaandmine. 1946. aastal oli usuasjade voliniku loal võimalik siiski välja anda uus lauluraamat ja õppetükid. Samuti tuli kogudustel hakata esitama usuasjade volinikule regulaarselt andmeid HELIS ROSIN liikmete arvu, valitud ametnike ning koguduse sissetulekute kohta. Keeruliseks osutus nõukogude võimu ajal ka suhtlemine läänes (eelkõige Ameerikas) elavate usukaaslastega, kuna selles nähti ohtu nõukogude võimule ja ideoloogiale. Kuna II maailmasõja ajal olid paljud adventkoguduse töölised jõudnud Ameerikasse, siis sooviti Eestis ka nendega kontakti säilitada. Ameerikas elavate endiste kolleegidega proovis aktiivselt ühendust hoida Voldemar Viirsalu, kuid sellise tege- vuse pärast tuli tal tihti tegemist teha ka usuasjade volinikuga. 1970ndatel hakkas olukord siiski leebuma ja 1978. aastal külastas Eestit ka tollane peakonverentsi president Robert Pierson (1911-1989). Ateismi propaganda 196ondatel hakkas nõukogude Eestis üha enam levima ateismi propageerimine ning kõrgkoolides sai teaduslikust ateismist kohustuslik õppeaine. Anti välja trükiseid ja raamatuid religiooni vastu võitlemiseks ja ateistliku meelsuse suurendamiseks. 1965. aastal anti Tallinnas välja raamat, mis kandis pealkirja ,,Vagaduse varjus“. Raamatu sissejuhatuse kohaselt on ,,enamik NSVL-i töötajaid vabanenud religioossetest iganditest, kuid osa inimesi on kahjuks ikka veel usuliste eelarvamuste mõju all. Selleks, et aidata neil vaba- neda väärkujutelmadest, on tarvis religioosset ideoloogiat asjatundlikult ja veenvalt kritiseerida“. Raamatus käsitleti kriitiliselt kõiki Eestis tegutsevaid või varasemalt tegutsenud kirikuid ja kogudusi ning oma osa sai ka adventkogudus. Kriitikat sai adventkogudus eelkõige seetõttu, et raamatu autori andmetel on adventkoguduse liikmed mitmel korral proovinud ennustada Kristuse tagasitulekut, kuid ebaõnnestunult. Esimese aastaarvuna oli välja toodud suur pettu- Kristuse tulekut sellel aastal kuulu- tas keegi adventist Meeta Jaakson, mus aastal 1844, kui adventkogudust kes elas Kiviõlis. Samuti oli raama- aasta kohta on välja toodud, et ega kinos käia, televiisorit vaadata, rääkimata tantsuõhtutest või muust sarnasest“. veel tegelikult ei eksisteerinud. Edasi olid loetletud aastad 1910, 1933, 1953 ja 1961, mil adventkoguduse liikmete poolt oli väidetavalt ennustatud Kristuse tagasitulekut. 1953. tus märgitud, et ,ühelgi adventistil ei soovitata mingil viisil meelt lahutada: ilukirjandust lugeda, teatris oh üha e Li ul - ps AA at * % kd “ m = e “ La au MT a ll 7 i 4 A FK 8! e y A = | A ] rm = “ T S = 5 lei r SA 1 4 +4 m Vapi L ; ] t1 a kid a 3 1 2 s t 3] - ad A m — ti f - Pelgulinna koguduse juhatuse pöördumine ENSV ülemnõukogu presiidiumi esimehele Eduard Pällile, milles paluti palvela allesjätmist kogudusele. yi A 4 1 6 5] i n ga 21 ö — ki i e = si md le “ =) 1 L ul i = 110 t 20 A mi A J.J + F A i ki ELA k 11 10] ns t 4 4 a i A i el - ka ” n li 2 4 5 t a | m 1 » A Fr m 1 v i ü + E Li an - t t n A ET “ ni õhk jõ 2 Mi ja A a m E L " 4 E t 1 i + el ra 3 m t Ki 4 3 E i PT A tidi ä kg ed = 7 Kh “ “i “ 4 ds äi dis21 s -— ja “1 M i "5 — n ile k 4 pe 2 aadi al N-i E n E 7 t| ki a lll Kui ka sinu albumis on mõni huvitav pilt ja lugu, mida tahad teistega jagada, anna teada helis.rosin(dDgmail.com! a 57 Ek LS m ; ja t JA Ti x a 4 e L 00 E " T vl täis “5 “i *) + L 1 - 2 ai 3 1 4 k £ th, - ” Sa a m TT" 4 4, a i a kl 2017 detsember MEIE AEG 29 Viktor Kärmas (1903—1984) Viktor Kärmas 1919 — ristiti adventkogudusse 1925—1933 tegutsemine kirjandusevangelistina 1928—1933 õpingud Balti Uniooni Misjoniseminaris 1933—1934 piiblitööline Järva-Jaani koguduses 1934—1935 piiblitööline Tartu koguduses 1935 — abiellus Aino Plangiga (1912—2007) 1935—1938 piiblitööline ja evangelist Kuressaare koguduses 1938—1940 evangelist Paide koguduses 1940—1944 evangelist ja jutlustaja Valga koguduses 1942 — alustas tööd ordineeritud jutlustajana 1944—1940 jutlustaja Tartu koguduses 1950—1955 jutlustaja Rakvere koguduses 1955—1956 jutlustaja Pärnu koguduses 1956—1960 Eesti liidu esimees 1960—1969 jutlustaja Pärnu koguduses 1969—1971 jutlustaja Põltsamaa koguduses 1971 — emerituur astatel 1956—1960 ja 1974-1979 juhtis Eesti adventkogudusi Viktor Kärmas. Ta oli pärit Tapa linnast ning seal omandas ka alghariduse. Kuna Viktori vanemad surid varakult, tuli tal juba noore poisina hakata endale teenima elatist karjuse ja sulasena. Adventkuulutusega puutus Viktor esimest korda kokku siis, kui ta oli 15-aastane ning juba 1919. aastal oli ta valmis kogudusega liitumiseks. 1923. aastal tuli Viktoril siirduda teenistusse Eesti kaitseväkke, kus hingamispäevadel väeteenistuses mitteosalemise pärast anti ta sõjakohtu alla. Kohus tunnistas Viktor Kärmase süüdi väeteenistusest kõrvalehoidumises ning määras talle karistuseks aastase teenistuse distsiplinaarkompaniis. Pärast sõjaväeteenistuse lõppu alustas hilisem adventkoguduse juht 1925. aasta sügisel tööd kirjandusevangelistina. 1928. aastal astus Viktor õppima Balti Uniooni Misjonikooli, mille lõpetas 1933. aastal. samal aastal suunati vastne koolilõpetaja tööle Järva-Jaani, kus ta pani aluse sealsele adventkogudusele. Edasi töötas Viktor Kärmas piiblitöölise ja evangelistina Tartu, Kuressaare, Paide ja Valga koguduste juures ning 1942. aastal alustas ta tööd ordineeritud jutlustajana. Enne Eesti liidu esimeheks 30 MEIE AEG detsember 2017 1974—1979 Eesti liidu esimees valimist 1956. aastal jõudis ta töötada Tartu, Rakvere ja Pärnu koguduste juures. 1971. aastal jäi Viktor Kärmas pensionile, kuid kolm aastat hiljem kutsuti ta tagasi tööle ja temast sai veel viieks aastaks Eesti liidu esimees. Minnes 1979. aastal lõplikult pensionile, soovis Viktor Kärmas kõikidele kogudustele ja igale liikmele ,, rohkeid Jumala õnnistusi ja rahu, et kannat- likkuses ja pikas meeles valmistada end Issanda auliseks ilmumiseks“. Viktorile ja tema abikaasa Ainole sündis kaks last: poeg Hillar ja tütar Vaike. Allikad: seitsmenda Päeva Adventistid Eestis 100” V. Viirsalu,,Loojangu eel. Hämarus laskub maale” V. Viirsalu arhiivimaterjal 1. Nelson ,Vagaduse varjus“ Eesti Rahvusarhiiv Noore pere tee OLGE KOOS! ALEKSANDR TSUGAI «Kas leidub kahe hinge jaoks veel suuremat õnne kui tunne, et nad on ühendatud kogu eluks — et anda teineteisele jõudu raskustes, toetuda teineteisele kurbuses, lohutada valus.” George Eliot eoses kuningas Saalomoniga tuleb paljudele meelde tema tarkus, jõukus, templi ehitamine, naised. Piibel ütleb, et Saalomonil oli seitsesada vürstisoost naist ja kolmsada liignaist (1Kn 11:3). Aga väga harva mainitakse, et kunagi oli Saalomon tubli ühenaisemees. ,, Saalomon ... võttis vaarao tütre ja viis selle Taaveti linna ...“ (1Kn 3:1). Kui kaua kestis õnn nende abielus, seda Pii- bel ei ütle. Aga me saame teada, et templi ja oma koja ehitamise ajal ehitab Saalomon ka oma naisele eraldi koja: ,,Ja tema koda, kus ta ise elas, teises õues, seespool saali, oli meile hea näide sellest, mida me ei peaks tegema. Koos on hea! Kas keegi vaidleks vastu? Noore pere jaoks tähendab puhkust, turvalist aega isekeskis, pere hobisid ja huvisid, vaimulikku magamist. Millegi tegemine armas- kaasat. Õppige ennast peale pikka tatud. Vahel võiks isegi küsida oma täielikult oma perele andma. Pere peaks meie jaoks olema väike paradiis maa peal. Kui tihti on teil juhtunud nii, et hommikul ärgates ühtsust, koos palvetamist, koos tatuga loob tunde, et oleme armasarmastatu käest, kas talle piisab ajast, mida te koos veedate. Pereelus võib juhtuda ja juhtubki kõike. Meie leppisime abikaasaga kokku, et isegi kui meie vahel juhtub tehtud selsamal viisil; ja ta tegi koja, samasuguse kui oli see saal, vaarao võtnud.“ (1Kn 7:8) Veel natukese aja meist ei lähe meie omavahelise konf- pärast ilmub naise isa, vaarao: ,,Vaa- rao ... olitulnud ja vallutanud Geseri, põletanud selle tulega ja tapnud kaananlased, kes linnas elasid, ja oli selle andnud kaasavaraks oskus kuulata, kuulata, rääkida ja andeks anda. Noor pere peaks kohe alguses õppima oma koos veedetud aega kaitsma. Kaitsma seda konfliktide koos olemine ühiseid lõunaid, ühist mingi arusaamatus, siis me ei lähe enne magama, kui sellest saab räägitud, konflikt saab lahendatud ja andeks antud. Teine asi, milles tütrele, kelle Saalomon oli naiseks jagamine. Armastus on suhtlemine, koos veedetud aeg, lugupidamine, kokku leppisime, on see, et kumbki likti pärast ei ema ega sõbra juurde. Armastus ei ole vaid ühise kodu eest, naljade eest, mis haavavad abi- tööpäeva ümber lülitama, ennast tunnete, et ei viitsi tööle minna? Ärge tehke sama oma abieluga! Pere peab olema kõige tähtsamal kohal peale Jumalat. Ükskõik mis elus juhtub, meil on kaks turvalist kohta: palve ja pere. Palves sa usaldad Jumalat ja räägid Talle kõigeest. Peres pead tundma ennast oodatu, armastatu, kaitstuna. Armastage tei- neteist, aga mitte ainult sõnadega! oma tütrele, Saalomoni naisele.“ (1Kn 9:16) Saalomonil ei olnud probleemi rahaga ja sellepärast on natuke ebaselge, miks vaarao muretseb oma tütre pärast, kes on juba abielus Saalomoniga, ja annab talle kaasavara. Ja veel veidi aja pärast hakkavad abikaasad elama eraldi: ,, Vaarao tütar tuli siis Taaveti linnast üles oma kotta, mille Saalomon temale oli ehi- tanud...“ (1Kn 9:24) Mis nende abielus juhtus ja miks ei kasutanud Saalomon kogu oma tarkust, et abi- elu areneks - me ei tea. Kuid see on 2017 detsember MEIEAEG 31 Armastavad piirid aste kasvatamine ja piiride seadmine tekitab ikka ja jälle vaidlusi. See on üks neist teemadest, milles pea iga inimene ennast eksperdina tunneb. Ja pahatihti on kõige targemad need, kellel lapsi pole. Aja jooksul on trendid laste kasvatamise teemal muutunud ühest äärmusest teise nagu vana seinakella pendel. Kord on soositud äärmuslik rangus ja siis lausvabadus. Küsimus, kumb on tähtsam, kas sirge seljaga A istumine või kallistamine ja kaisutamine, on tänapäeval vähemalt sama aktuaalne kui sajand tagasi. Kuidas teha nii, et kord on majas ja samal ajal oleksid kõik õnnelikud ja tunneksid ennast armastatuna? Kuidas seada armastavaid piire? Kuidas hoida need kaks äärmust tasakaalus? PA 9 C M Kuidas toetada lapse positiivset käitumist Mõnikord käituvad lapsed halvasti sellepärast, et me ei mõista mõnda nende põhivajadust. Enne kui hakkad last distsiplineerima, mõtle tema vajadustele. Targad vanemad muudavad esmalt enda käitumist. Kontrolli lapse füüsilisi vajadusi: kas ta on näljane? Kas tal on janu? Kas ta on väsinud? Kas ta on haige? Kas ta meeled on üleküllastunud? Kontrolli lapse suhtealaseid vajadusi: * Kastaigatseb sinuga kvaliteetaega? * Kastaotsib sinu andestust peale ebaõnnestumist/pahandust? » Kasta vajab sinu armastust? » Kasta vajab sinu tunnustust? Oled ehk tähelepanuta jätnud midagi erilist, mida ta teinud on? » Kasta vajab sinult kinnitust? Kas tal on vaja kinnitust, kui eriline ta sinu jaoks on? AC M a 4 » Kasta vajab sinult keskendunud, positiivset A ALLAN RANDLEPP ja armastavat tähelepanu? » Kasta vajab sinult lohutust? » Kasta vajab sinult mõningast julgustust? » Kasta vajab sinu lugupidamist? Tunneb ta end sinu poolt solvatuna või häbistatuna? » Kasta vajab abi või toetust? » Kasta vajab sinult abi tundmaks ennast turvaliselt? Kui lapsel on füüsilised või suhtealased vajadused täitmata, tuleb kõige pealt nende vajadustega tegeleda ja alles peale seda, kui peaks veel vaja olema, saab tegeleda probleemse käitumise või sõnakuulmatusega. 32 MEIE AEG detsember 2017 Käitumine = kommunikatsioon Kokkuvõtlikult võib öelda, et lapse käitumine võrdub kommunikatsiooniga. Ehk teisisõnu, enamasti ei oska laps keerukates olukordades ennast piisavalt analüüsida ja verbaalselt väljendada. Selle asemel saadab ta sõnumeid oma käitumisega. Kui laps käitub häirivalt, siis küsi endalt, mida laps püüab sulle oma käitumisega öelda. Enamasti toimub hälbiv käitumine, kui laps püüab sulle öelda ühte järgnevast: * Ma vajan sinu armastust ja tähelepanu. Palun veeda minuga aega. * Maolen mattunud keeruliste tunnete alla või saanud liiga palju stimulatsiooni. Palun aita mul rahuneda. » Olen segaduses ega tea, mida teha. Palun juhata mind. * Muuda midagi! Ma ei suuda seda enam taluda! Lapse käitumine on juhitud tema emotsioonidest ja enamasti ei oska ta neid sõnades sulle väljendada vaid käitub nii, et sinu tähelepanu saada. Pane end lapse olukorda Kui sa oled kontrollinud, et lapse füüsilised ja suhtealased vajadused on täidetud, proovi ennast panna lapse olukorda. Kui lapsel on kõht täis ja armastuse paak ajab üle, aga ta ei taha ikkagi rahulikult kirikupingis sirge seljaga istuda, siis võib olla probleem selles, et tal on igav. Proovi panna ennast tema olukorda. Istu laua peale nii, et sul on jalad õhus ja nägu seina poole. Pane käima hiinakeelne jutlus ja proovi niiviisi istuda poolteist tundi. Kui kaua sa vastu pead? Samuti tuleb endale aru anda, et last on oluli- selt lihtsam füüsiliselt ja emotsionaalselt üle koormata. See, mis sulle tundub imelihtne, on lapsele suure tõenäosusega ületamatu. Ehk siis, lihtsusta oma ja lapse elu nii palju kui võimalik. Piira lapse valikuid: mida vähem mänguasju, seda lihtsam on tal iseseisvalt tuba korras hoida. Hoia oma töögraafik kontrolli all, nii et sa saad oma lapsega kvaliteetselt aega veeta. Ja loomulikult, juhi oma eeskujuga. Lapsed on jäljendajad ja kui sinu sõnad ja teod lähevad lahku, siis jääb peale viimane. Sea selged piirid Kõik eelnev käis peamiselt selle armastava ja mõistva poole kohta. Kuid ükskõik, kui armastav sa ka oled, päris ilma reeglite ja piirideta hakkama ei saa. Kehtesta selged piirid või reeglid, millest on oluline kinni pidada või milles püsida. Näita ette, kuidas soo- vitud käitumine välja näeb. Selgita, kuidas reegel või piir lapse heaolu, turvalisuse ja õnne jaoks oluline on. Ja lõpuks kontrolli, kas laps saab aru Vanemliku kasvatuse eesmärgid Kasvatada üles distsiplineeritud lapsed, kellel on elav kogemus Jumala armastusest ja andestusest. Kasvatada üles õnnelikud, lahked, armastavad, koostöövalmid ja edukad lapsed. ja tunnustab seda piiri või reeglit — küsi näiteks, mida see reegel tema arvates tähendab. Vastutustundliku vanemana tuleb meil last reeglitest kinnipidamisel toetada. Tee reeglitest kinnipidamine võimalikult lihtsaks — tee kõik mis võimalik, et aidata reeglist kinni pidada ning hoiata, kui ta kompab piire. Aeg-ajalt tuleb reeglit või piiri õrnalt ja järjekindlalt kinnitada ja meelde tuletada. Anna lapsele sooja ja õnnelikku tähelepanu, kui ta käitub hästi. Ütle talle, kui sa märkasid, et ta allus reeglile. See on väga võimas vahend juhtimaks last positiivse käitumise poole. Väga oluline on last märgata ja korrale kutsuda siis, kui laps on tahtlikult ja mässumeelselt ületanud olulise piiri. Kui see õigel ajal tegemata jätta, saadame lapsele segadust tekitava sõnumi. Armastav, tark distsipliin Kui kõik eelnev on tehtud ja siiski on mõnda reeglit rikutud või mõni piir ületatud, siis pole hullu — juhtub ka parimates peredes. Kõik me kukume ja komistame ning lapsed eriti. Ka kõige osavamatel vanematel juhtub, et laps käitub probleemselt. Järgnevalt mõned soovitused. ° - Ennesuunamist saa temaga ühendus — näita oma lapsele soo- just, armastust ja mõistmist. mine, ilma eelnevalt suhet oma- mata viib vihase mässuni. Sinu rahulik, armastav, mõistev reakt- sioon hoiab lapse õigel rajal. * - Tihtion keeruline rahulikuks jääda ja olukorrale saalomonlik lahendus leida. Palveta ja palu reageerimiseks tarkust. Leia hea aeg ja koht, et lapsega rahulikult rääkida sellest, mis läks halvasti. * - Äraküsi,mikstanii käitus, kuna see on lapsele väga raske küsimus ja ta võib hakata vaban- dusi välja mõtlema, kuna ta ei tea ise ka, miks ta seda tegid. Lapse käitumine on keeruliste põhjuste kombinatsioon — nende negatiiv- sed emotsioonid, vastavamat vaja- dused... Küsi selle asemel, mis juhtus. * - Teekindlaks, etta saab aru, millist reeglit või piiri ta ületas, ja miks on oluline, et see enam ei korduks. Peale seda, kui laps on midagi valesti teinud, reageeri kiiresti ja näita oma soojust, armastust ja hoolimist (Ps 103:8—11). Ära lase tal tunda, et ta on üksi jäe- tud (1Ms 2:18). Lapsega kvaliteetse aja veetmine aitab paremini heale käitumisele kaasa, kui lapse üksi jätmine. Pannes last ennast hal- Rahusta ta enne tema käitumisega tegelemist maha. Ka sina ise pead vasti tundma, ei aita tal paremini ärritage oma lapsi vihale, vaid kasvatage neid juhatamise ja manitsemisega Issanda tahte järgi!“ Ef 6:4 Tõhus distsipliin -Vastatema vihastele või ärritunud emotsioonidele, enne kui tege- legipoolest on tekkinud probleem. sa oled jäänud rahulikuks ja lapsega kontakti saanud. Ta vajadusel maha rahulik olema... ,Ja teie, isad, ärge * sõna õhutab viha.“ Õp 15:1) Pea meeles, et reeglite jõuga pealesuru- led tema käitumisega (,Rahulik vastus vaigistab raevu, aga haavav käituda. Sa oled kõik endast sõltuvalt prob- leemide vältimiseks teinud, kuid sel- rahustanud ja nüüd tuleb tekkinud olukord siiski lahendada. Siinjuures tuleb kindlasti meeles pidada, et distsipliin ei tähenda karistamist — distsipliin tähendab lapse suunamist ja julgustamist positiivse käitumise poole. Positiivne distsipliin kasutab tihti loomulikke ja loogilisi tagajärgi — see seob distsipliini tihedalt ja loogiliselt ebasoovitava käitumisega. Näiteks kui laps võttis küpsist enne õhtusööki, siis ta ei saa seda siis, kui teised õhtusöögi ajal küpsist söövad. Kui ta ajab oma toa segi, tuleb tal endal see ära koristada. Kui ta ütleb kellelegi midagi inetut, tuleb tal öelda midagi lahket või kirjutada vabanduskiri jne. Aita lapsel asjad jälle korda saada nii palju kui see on võimalik, maksa lõhutud asjade eest, korista nende tehtud segadus, tee midagi toredat inimestele, kellele ta on haiget teinud. Proovi erinevaid distsiplineerimisvõtteid paar nädalat ja vaata, mis juhtub. Kui need toimivad paremini, olete sina ja su laps mõlemad õnnelikumad ja lähedasemad ja oled teinud õige valiku. Kohanda oma distsiplineerimismeetodeid vastavalt lapse kasvamisele. Füüsilise karistuse ohud Piiride seadmise ja distsiplineerimise juures ei saa mööda ka füüsilisest karistusest ja vitsast. See temaatika tekitab palju eriarvamusi ühiskonnas laiemalt, aga ka kristlaskonnas. Artikli maht ei võimalda seda teemat põhjalikult käsitleda, aga mõned soovitused siiski. 2017 detsember MEIEAEG 33 Füüsilise karistuse negatiivsed mõjud: * -— sisaldab hirmu (Täiuslik armastus ajab hirmu välja. 1]h 4:18); ° - õpetablapsele,etkuiteised ei tee seda, mida nemad tahavad, on löömine aktsepteeritav — see võib luua mustri, mis viib tulevikus vägivallani; * - tekitablapses viha, pahameelt ja mässu; * - eiõpetaotseseltlapsele positiivset käitumist ja enesevalitsust; ° - looblapsele ettekujutuse Jumalast pigem kui karistavast lapsevanemast, mitte kui armastavast ja andestavast Isast. Piibliaegadel ei kasutanud karjased oma keppi lammaste löömiseks. Nad kasutasid seda lammaste juhtimiseks kitsal rajal, peatamaks neid kaljuserval, nende august välja aitamisel, kui nad juhtusid kukkuma, ja tapmaks metsikuid loomi, kui need ohustasid lambaid. Keppi kasutati lammaste toe- Mõned abistavad põhimõtted Hapnikumaski põhimõte. Hoolitse esmalt enda eest — hinga, puhka, hangi positiivseid emotsioone. Saad teistele pakkuda ainult seda, mida sul endal on. Armastuse paagi põhimõte. Hoolitse, et lapse armastuse paak oleks täidetud kiindumuse, lahkete sõnade, positiivse tähelepanu, toetuseja rõõmuga. Peame hoolitsema nende suhtealaste vajaduste eest. Kui lapse armastuse paak on täidetud, on ka probleemset käitumist vähem. Jäämäe põhimõte. Kesta all toimub palju enam, kui välisest käitumisest välja paistab. Lapse käitumine saab alguse tema emotsioonidest. Peame aitama lapsel negatiivsete emotsioonidega toime tulla ja toitma positiivseid emotsioone. Nööri põhimõte. Kuidas nöör paremini liigub? Kas lükates või tõmmates? Loomulikult tõmmates. Samamoodi peame lapsi soovitud suunas oma isikliku eeskujuga juhtima. Kokkuvõte ning aitamaks neil õiges suunas liikuda, mitte neile haiget tegemiseks. see on hea kristliku distsipliini eesmärk. »Inimesepoeg, kuuluta prohvetli- Positiivne ja armastav piiride ja emotsionaalsete vajaduste eest. seadmine algab sellest, et sul on lap- = Oleise oma käitumise ja sõnakasusega lähedane suhe ja reeglid on sel- = tusega eeskujuks ja arvesta lapse ged ning arusaadavad. Pea meeles,et . võimete ning piiridega. Nii lihtne distsipliin ei tähenda karistamist. see ongi. Paljusid probleeme õnnestub enne- vetlikult ja ütle neile karjastele: Nõnda duste eest ja seejärel lapse füüsiliste tamiseks, päästmiseks ja kaitsmiseks kult Iisraeli karjastele, kuuluta proh- ütleb Issand Jumal: Häda Iisraeli kar- jastele, kes karjatavad iseendid! Kas karjased ei peaks karjatama lambaid? 3 Te joote piima, katate endid villaga, tapate nuumloomi, aga lambaid teei karjata. 4 Teei kinnita nõtra, ei ravi haiget, ei seo haavatut, ei too tagasi eksinut ega otsi kadunut, vaid valitsete neid valjuse ja vägivallaga. “ Hs 34:2—4 tada, hoolitsedes esmalt oma vaja- Karen Holfordi materjalide põhjal kirjutanud Allan Randlepp A STADT VITUS PAOMEA 107 Narva Tartu 23.12 kell 11.15 jõuluaja jumalateenistus 06.01.18 kell 10.00 jõuluaja jumalateenistus 23.12 kell 17.00 pidulik aastalõpupalvus ja õhtusöök Haapsalu Põltsamaa 17.12 kell 1200 lasteorkestri esinemine Rannarootsi kaubanduskeskuses 24.12 kell 17.00 jõuluõhtu jumalateenistus jumalateenistus 17.12 kell 15.00 Ootuse koori ja Baltimaade noorteorkestri ühiskontsert (tehakse nii videoülekanne kui salvestus) 24.12 kell 17.00 jõuluaja jumalateenistus No[eT317:) 23.12 kell 11.00 jõuluaja jumalateenistus 30.12 kell 11.00 vana-aasta jumalateenistus Jõhvi 23.12 kell 16.00 jõuluaja Pärnu 16.12 kell 17.00 jõulukontsert, esineb Surju naiskoor Kirekeel 24.12 kell 12.00 jõuluõhtu jumalateenistus 30.12 kell 11.00 vana-aasta jumalateenistus Rakvere 24.12 kell 16.00 jõuluõhtu jumalateenistus (korjandus vähiravifondi ,Kingitud elu” heaks) jumalateenistus 23.12 kell 11.00 jõuluaja 30.12 kell 11.15 vana-aasta jumalateenistus pühaõhtusöömaajaga Keila Tallinn I 18.12 kell 17.00 jõululaulude laulmine ja piparkookide jagamine Keila rongijaamas 24.12 kell 16.00 jõuluõhtu jumalateenistus 23.12 kell 12.00 jõuluaja jumalateenistus ja ühislõuna Kuressaare 23.12 kell 12/00 KU jumalateenistus J 30.1 ell 12.0€ 25.12 kell 10.00-12.00 laste jõuluhommik (osavõtuks vajalik (30 UA AATAL EET MK) Türi 24.12 kell 12.00 jõuluõhtu jumalateenistus Valga 23.12 kell 11.00 jõuluaja jumalateenistus Viljandi 24.12 kell 16.00 jõuluõhtu jumalateenistus 30.12 kell 10.00 vana-aasta jumalateenistus Võru 10.12 kell 12.00 jõulupidu linnalastele (linnavalitsuse kutsetega) 24.12 kell 14.00 pidulik jumalateenistus Jeesuse sünni ELS 26.12 kell 12.00 koguduse e ühine aastalõpu ine (Roosu talu vabaaja külas) Aktiivsus Vabasta oma elujõu varud 2. osa Tere, terviserubriigi lugeja! Avaldame järjekordse osa terviseseminarist ,Loomine ja tervis“. Novembrija detsembri ajakirjas on luubi all aju treenimine ning aktiivne ellusuhtumine. elmises ajakirja numbris vaatasime, MIKS kehaline aktiivsus oluline on. Selles numbris vaatame lähemalt KUIDAS olla mõõdukalt ja tervislikult aktiivne. Hea uudis on see, et aktiivne elustiil ei eelda lõputuid tunde jõusaalis või jooksurajal. Ka treenida tuleb targalt ja mõõdukalt. Rihi jõulise füüsilise aktiivsuse poole Mõõdukas aeroobne treening on tervisele kindlasti kasulik. Jõulisel ja intensiivsel aktiivsusel on lisakasu. Kui mitme nädala jooksul harjutakse regulaarse mõõduka treenimisega, võib intensiivsust tõsta, et veidi jõulisemalt tegutseda. Need 40-aastased ja vanemad, kellel on südameprobleemid või muud tõsised terviserikked, peaksid eelnevalt saama arsti kinnituse, et nad võivad hakata intensiivsemalt treenima. Jõulise ja intensiivse treenimise alla kuulub näiteks sörkimine, see kiirendab hingamist ja tõstab märkimisväärselt pulssi. Intensiivse treeningu ajal tuntakse end hingetuna. Ühes Soome uuringus jagati katsealused vastavalt treeningu intensiivsusele viide erinevasse gruppi. Teadlased leidsid, et mida intensiivsem oli regulaarse treeningu tase, seda madalam oli suremusmäär. 36 MEIE AEG detsember 2017 Pidev aeroobne tegevus on oluline osa treeningkavast, mis keskendub hea füüsilise vormi hoidmisele ja edendamisele. Veel üks viis suurema kasu saamiseks on intervalltreeningu tehnikate kasutamine. Intervalltreening on füüsilise treeningu stiil, mis koosneb kindla vältusega intervallidest, mille käigus tehakse erineva intensiivsusega harjutusi. Selle treeningu ajal vahelduvad ülimalt intensiivsed harjutused rahulikumate kombinatsioonide või puhkusega. Intervallid võib läbida ka madalama intensiivsusega. Intervalltreening on väga kasulik ning see aitab füüsilise aktiivsuse muuta huvitavamaks, nauditavamaks ja efektiivsemaks. Teadlased on väitnud, et intervalltreening on suurepärane viis aega säästes heade tulemusteni jõuda. Ühe uuringu raames jälgiti muutuseid trennivõimekuses ja skeletilihaste rakulist ning molekulaarset kohanemist madala intensiivsusega intervalltreeningu käigus, kus sprinditi, ja väga intensiivse vastupidavustreeningu käigus. Uuringus osalenud pidid 14 päeva jooksul läbima kuus treeningsessiooni. Võrreldi kahte erinevat treeningmustrit. Üks treening koosnes 4-6 kordusest, mis olid 30 sekundi pik- kused ja nende käigus tuli endast anda kõik, see kombineeriti neljaminutilise puhkepausiga. Teine rühm sõitis jalgrattaga järjest 9g0-120 minutit. Kahe nädala jooksul pühendasid sprint-intervalli läbinud treeningutele umbes kaks ja pool tundi ning vastupidavustreeningu läbijad treenisid sama perioodi jooksul umbes kümme ja pool tundi. Teadlased avastasid, et mõlemad treening- stiilid kutsusid lihaste hapnikuomastamise võimes ja üldises lihaste võimekuses esile sarnase paranemise. Teise uuringu käigus avastati, et intervallide kasutamise tulemusena paranesid tulemused ja kasvas suurim hapniku kogus, mida keha suudab minuti jooksul tarbida. Intensiivsete füüsiliste treeningute puhul on oluline olla ettevaatlik. Tõsta treeningute intensiivsust kindlasti samm-sammult, jälgi hoolikalt oma enesetunnet ja ära pinguta üle. Selline tegutsemine aitab vältida vigastusi. Paljud sportlased kasutavad konkurentsivõime tõstmiseks intervalltreeninguid osana oma treeningkavast. Pea meeles: et intervalltreening oleks efektiivne, ei pea sa pingutades endast kõike andma. Suurepärane uudis on see, et intervalltreeninguid oma füüsiliste tegevuste hulka arvates saab lõigata palju kasu. Puhkuse ja liikumise tervislik tasakaal On veel üks treenimisviis, milles kasutatakse treenimise ja puhkamise intervalli. Seda kutsutakse perioodiliseks treenimiseks (ing k intermittent training, IT). See on füüsilise aktiivsuse vorm, milles mõõdu- kad aeroobsed harjutused või anaeroobsed intervallharjutused ühendatakse aktiivse puhkamisega. Hea näide sellest on regulaarne kõndimine, mis vaheldub jooksmise või sörkimise intervallidega. Selline treeningstiil ühendab puhkamise igapäevase treeningkavaga. Aktiivsus ja puhketsüklid võivad varieeruda 30 sekundist kuue minutini. Perioodiline treenimine on kasulik mitmel moel. Teadlased on avastanud, et selline füüsilise aktiivsuse meetod liidab aeroobsete harjutuste kasud suurema kaalu- ja rasvaprotsendi langusega. Teadlased mõõtsid perioodilise ja tavalise treenimise mõjusid istuva eluviisiga naisüliõpilaste aeroobsele võimekusele, keha koostisele ja piimhappereaktsioonile. Pärast 8-nädalast treeningprogrammi langes nii tavalises kui ka perioodilises treeningus osalenute kehakaal ja rasvaprotsent märkimisväärselt, võhm ja aeroobne võimekus aga kasvasid. Samas IT-treeningus osalenutel oli märkimisväärselt madalam piimhappereaktsioon kõigis maksimaalse koormusega treeningu osades. Tavapärases treeningus osalenute piimhappereaktsioonis polnud näha mingeid muutusi. Lisauuringud, mis seda avastust toetasid, näitasid, et treeningujärgne kaloripõletus oli perioodilise treeningu puhul kõrgem võrreldes tavalise aeroobse treeningkavaga. Selline treeningujärgne ainevahetus aitab kaasa kaalukaotusele. Perioodiline treening on atraktiivne, kuna puhkus on osa trennist. Ka puhkamine läheb treeninguna kirja. See on suurepärane viis, kuidas hakata trenni tegema, kui sa pole ammu trenni teinud. Selline viis pole nii hirmutav. Paljud inimesed eelistavad seda moodust, kuna perioodiline treening parandab kehalist vormi kiiremini ja aitab tõhusamalt kaalu langetada. Lisakasu alla kuulub näiteks positiivsem suhtumine füüsilisse aktiivsusesse, väiksem aja- ja pingutuste kulu ja seega enesekindluse kasvatamine. Kõik see muudab perioodilise treenimise vägagi köitvaks! Puhkuse olulisus on märkimisväärne. Seda illustreerivad hästi maratoni-, pikamaa- ja ultramaratoni jooksjad, kes puhkavad perioodiliselt, kõndides iga mõne kilomeetri tagant isegi võistluste ajal. Olümpiasportlane ja jooksuõpetaja Jeff Galloway kirjutas jooks- KÕNDIMISPAUS Jeff Galloway väidab, et kõndimispaus: » aitab inimestel, kes muidu suudaksid joosta vaid kolm kilomeetrit, joosta viis kuni kuus kilomeetrit ning end seejärel hästi tunda; * aitab nii algajatel kui ka neil, kes tihti jooksmas käivad, oma võimekuse viia tasemeni, kus kuue kuu jooksul saavutatakse piisav võhm, et osaleda viie või kümne kilomeetri jooksul või isegi maratonil; » vähendab ületreenimise ja vigastuste tõenäosust; * taastab põhiliste jooksmisel kasutatavate lihaste elastsuse enne, kui need väsivad — just nagu saaks iga pausi ajal annuse lihaste tööd parandavat ainet; » kiirendab maratonijärgset taastumist; » aitab igas vanuses jooksjatel oma maratonitulemusi parandada 10—40 minuti võrra, kui ei joosta järjepidevalt. parandada 10, 20, 30 või isegi 40 minuti võrra, kuna nad hakkavad oluliselt parandada, kui vahepeal juba võistluse alguses tegema kõndimispause. Võib-olla mõtled, kuidas saavad kõndimis- ja puhkepausid aidata kaasa tulemuste paranemisele? Kui kohe alguses kasutada lihasgruppe erinevatelt, siis säilitavad jalalihased oma toonuse ja jõuvarud. Perioodiline treening mõjutab maratoonoreid ka psühholoogiliselt: teadmine, mini, on suutnud oma tulemusi trenni tehakse füüsiliste võimete piiril. See annab vabaduse kiiremini ja suurema pingutusega joosta, misest raamatu, milles kirjeldab, kuidas maratonide ajal ja maratonideks treenides saab oma tulemusi kõndida. Paljud kogenud maratoonorid, kelle eesmärk on joosta veelgi kiire- et varsti on paus, motiveerib, kui 2017 detsember MEIE AEG 37 Tõendid viitavad sellele, et füüsilisele aktiivsusele pühendatud aja hulk on olulisem kui konkreetne treenimisviis. paar kilomeetrit kiires tempos kõndida ja õhtul 15 minutit muru niita. Aja võib jagada ka kolmeks 10-minutiliseks vahemikuks. Näiteks võib kümme minutit tööle jalutada, lõunapausi ajal veel kümme minutit kõndida ja õhtul kümme minutit jalgrattaga sõita. Teadlased hindasid kahte rühma, ujuda või jalgrattal sõita. Perioodiline treening parandab seeläbi tulemusi. Puhkamist illustreerivad väga hästi ultramaratonid. Tom Osler katsetas kõndimise meetodit esmakordselt võistlustel, mis kestsid lausa kaks päeva. Ta kirjeldas seda kogemust: , Igaüks suudab oma pikima ilma pausideta joostud distantsi kahekordistada, kui hakata varakult tihti lühikesi kõndimispause tegema.“ Lühike paus tähen- dab seda, et kõnnitakse 1-2 minutit. Tihti tähendab, et seda tehakse iga paari kilomeetri tagant. Varakult tähendab, et sellega tehakse algust pärast paari esimest kilomeetrit. Ajakirja Runners World 25-aastase kogemusega toimetaja Joe Henderson on kirjutanud enam kui kümme raamatut, lugematul hulgal artikleid ja ta on osalenud üle 700 jooksuvõistlusel. Ta katsetas Tom Osleri nõuandeid ühel 160 kilomeetri jooksul. Senini oli tema pikim ilma pausideta jooksuvõistlus olnud 51 km. Henderson jagab oma kogemusi raamatus jooksmisest: , Mõnes mõttes ma kukkusin selle katse läbi 70. miilil (112. km), kuid samas olin teistel viisidel edukas. Ma kahekordistasin oma pikima ilma pausideta läbitud distantsi, jooksin keskmiselt vaid veidi aeglasemalt, kui on tava- line tempo maratoni selles staadiumis; mul oli vähem järelmõjusid kui maratonide ajal. Sellest alates olen hakanud maratonide ajal vahepeal kõndima ja see on iga kord toimi- nud. Pikem distants, mille suudan joosta, korvab täielikult kõndimisele kaotatud aja.“ Seega, võib tekkida küsimus, kui palju tuleks jooksmise ajal puhata või kõndida. Galloway soovitab 38. MEIE AEG detsember 2017 algajatel kõndimise ajal teha jooksu- pause, see tähendab, et iga viie minuti kohta, mis kõnnitakse, sörgi- takse umbes üks minut. Kui algaja saavutab parema vormi, saab ta samm-sammult kõndimise aega vähendada. Näiteks joostakse minut aega iga nelja minuti kohta, mis on veedetud kõndides. Seejärel kõnnitakse kolm minutit ja liigutakse edasi, kuni kõnnitakse ja joostakse minuti. Veidi edasijõudnumad kõnnivad kaks minutit iga 2-3 joostud minuti kohta. Keskmise taseme jooksjad jooksevad 3-8 minutit ja seejärel kõnnivad 1-2 minutit. Aktiivsuse jaotamine Tõendid viitavad sellele, et füüsili- sele aktiivsusele pühendatud aja hulk on olulisem kui konkreetne treenimisviis. Seda printsiipi mõistes muutub erinevate tegevuste harrastamine väga atraktiivseks. Kiire ajakavaga inimestele võivad üksikute pikkade treeningute asemel paremini sobida lühikesed intensiivsed füüsilise pingutuse sessioonid. Kolmekümne minuti jagamisega lühikesteks aktiivseteks sessioonideks kaasneb märkimisväärne kasu. Selliste tegevuste hulka võivad kuuluda lifti asemel treppidest käimine, teleri vaatamise ajal velotrenažööriga sõitmine või autosõidule kõndimise eelistamine. Aia harimine, kodused tööd, lehtede riisumine või aktiivne mängimine lastega võivad olla osa kolmekümneminutilisest treenimisest, kui neid tegevusi sooritatakse kiire kõndimise sarnase intensiivsusega. Üks võimalus on jagada igapäevane liikumine kaheks 15-minutiliseks perioodiks. Hommikul võib kes parandasid oma füüsilist vormi, kasutades kahte erinevat meetodit. Üks rühmoli 30 minutit järjest aktiivne, teine jagas aktiivsuse 10-minutilisteks perioodideks. Leiti, et võrreldes järjestikku füüsilise aktiivsusega tegelenud rühmaga olid teise rühma tulemused sarnased ja füüsilise vormi tase paranes märkimisväärselt mõlemal juhul. Ühes sarnases uuringus uuris teadlane Ebisu jooksmise mõju füüsilisele vormile ja verelipiididele. Ta jõudis sarnaste tulemusteni: kehaline vorm paranes mõlemal rühmal ühtemoodi, kuid ta avastas, et kõrge tihedusega lipoproteiinide ehk hea kolesterooli tase tõusis enam sellel rühmal, kes jaotas oma aktiivsuse päeva peale ära. Arnold Schwarzeneggeri tegur Jõutreeninguid on nimetatud parimaks võimalikuks vananemisvastaseks ravimiks. Millest tuleb nii jõuline väide? Miriam E. Nelsoni teadustöö kogus kuulsust üle maailma, kui tema töö tulemused avaldati prestiižses Ameerika meditsiiniühingu ajakirjas. Kui jõutreeningutega tegeleti ühe aasta jooksul kaks korda nädalas, oli naiste keha 15-20 aastat nooruslikum. Ravimite abita taastati luutiheduse tase ning see aitas ennetada osteoporoosi. Katsealused muutusid tugevamaks ning mõnel juhul isegi tugevamaks, kui oldi noorena. Paranesid ka painduvus ja tasakaalutunnetus. Toidulauda muutmata langetasid katsealused kaalu ja olid sihvakamad. Veelgi enam, uuringus osalenud naised olid nii energilised, et nad muutusid 27% aktiivsemaks. Ka meeste puhul täheldati vananemisvastaseid mõjusid. Ühes uuringus leiti, et inimesed, kes ei suutnud normaalse tempoga kõndida, tundisid, et see mõjutab nende elu teisigi valdkondi. See mõjutas näiteks pingutustnõudvaid kodutöid: auto pesemine, lehtede rehitsemine, muru niitmine ja garaaži koristamine, lisaks mõjutab see raskemate asjade tõstmist, lühikeste vahemaade kõndimist, trepist käimist, riietumist, söömist ja enda pesemist. Selle uuringu tulemusena järeldati, et kui tahta vanemas eas endiselt iseseisev olla, on ülimalt Suurem rohkem aktiivsus tähendab kasu Soovitused, mida oleme käsitlenud, on kehalise aktiivsuse miini- oluline säilitada oma lihaste jõud. Raamat Biomarkers: The 10 Determinants of Aging You Can Control illust- munmtase. Kui tahad oma kehalist vormi veelgi parandada, vähendada jõutreeningud on nooruse allikas. vislikku kaalutõusu, saad ilmselt suuremat kasu sellest, kui tegeled reerib väga ilmekalt, et Need kümme tegurit, mida saab ise kontrollida, on lihasmass, tugevus, baasainevahetuse määr, keharasva protsent, aeroobsed võimed, veresuhkru talumine, kolesterooli ja kõrge tihedusega lipoproteiinide vahekord, vererõhk, luutihedus ja keha võime reguleerida seesmist temperatuuri. Jõutreeningud mõjutavad otseselt kõiki neid tegureid. Kõige ilmsemalt mõjutatakse lihasmassi ja -tugevust, mis on kõige vahetum füüsilise aktiivsuse osa. Jõutreeningutega stimuleerime oma lihaste kasvu. Lihasmassi kaotamine võib tekitada doominoefekti. Kujuta ette, et paned ritta kümme doomi- noklotsi, millest igaüks sümboliseerib ühte vananemist mõjutavat tõenäosust, et saad mõne kroonilise haiguse, või tahad ennetada ebaterfüüsiliste tegevustega aktiivsemalt kui soovituslik miinimum. Viimaste aastate jooksul on suured uuringud, millesse on kaasatud kümneid tuhandeid katsealuseid, selgelt näidanud, et füüsilise aktiiv- suse korral väheneb kardiovaskulaarsete haiguste ja enneaegse surma tõenäosus. Need uuringud hõlmasid nii mehi kui naisi erinevatest etnilistest kogukondadest. Nende uuringute hulgas on sellised kuulsad ja rohkesti tsiteeritud uuringud nagu kolledžiõpilaste terviseuuring (College Alumni Health study), terviseprofessionaalide jätku-uuring (The Health Professionals? Follow-up Study), meditsiiniõdede terviseuuring (The Nurses* Health Study), naiste algatus (The Womens Initiative) ja naiste terviseuuring (The Womens Health Study). Kokkuvõtteks Füüsiliste tegevuste regulaarne praktiseerimine on kasulik, see tagab tervisliku elu, täis energiat ja elujõudu. Parimaid tulemusi saavutad siis, kui kombineerid mõõduka ja jõulisema tegevuse intervallilise ja perioodilise treenimisega. Ära unusta, et puhkamine ja erinevad tegevused võivad ka väga kasulikud olla. Regulaarsed jõutreeningud aitavad su ,,doominoklotse“ püsti hoida. Pea meeles, et minimaalsest soovituslikust tasemest rohkem liigutamine annab väga häid tulemusi. Füüsiline aktiivsus aitab erinevates eluolukordades vormis olla! Vali juba täna puhkuse ja füüsilise aktiivsuse tasakaalustamine! tegurit, mida saad kontrollida. Esi- mene klots on lihasmass ja kui see pikali lükata (kaotada lihasmass), kukuvad kõik klotsid ümber (neile saab osaks negatiivne mõju). Posi- tiivsem külg on see, et lihasmassi hoides või kasvatades aitad kaasa ka ülejäänud üheksa teguri säilimisele ja parajas tempos vananemisele. Kõrval on loetletud mõned hästi planeeritud jõutreeningu programmist tulenevad kasud (hea uudis on see, et sa ei pea nendest osasaamiseks välja nägema nagu Arnold Schwarzenegger ja sama kõvasti töötama nagu tema): 2017 detsember MEIE AEG 39 9 5 7 Kitsas oma e juurdleme sageli hammas-hamba-vastu-tüüpi piiblitekstide üle ja kohati on need meile mõistetavamad kui keera-teine-põsk-ette-tüüpi piibli- Rd T0 LLI O 0 nd sü dames tekstid. See tähendab, et lihalike inimestena on õiglus ja õigluse tagaajamine meile mõistetavamad ja omasemad kui alandlikkus, andestus ja arm. Kuni me mõistame, kui ebaõiglane oli kõik see, mida Jeesus oma maapealse elu kestel koges, kui ebaõiglane oli Tema surm ning kui ebaõiglane on see, et meile antakse armu, et meile antakse meie patud andeks ja Jumal võtab meid vastu tean, mida sa tunned!“ Ühest sellisest õigluse mittenõudmise kogemusest kirjutab ka Margit. a töötan hooldekodus. Ühel esmaspäeval tuli meditsiiniõde rohtusid karpidesse valmis panema ja protseduure tegema. Meil on med-toas kolmeosaline riiulitega kapp. Esimeses püstikus asuvad esimese korruse avastas ta, et kaks topsikut olid ühe toa numb- klientide rohukarbid, kus on kõik nädala portsjonid sees, teises püstikus teise korruse klientide ja ka kahe esimese korruse klientide omad. Mina olin sel korral pika vahetuse tööl. Tegin oma vajalikke toimetusi ja abistasin ka õde. Kui õde oli esimese korruse klientidega valmis saanud, otsustasin, et panen sellesse riga — see sai juhtuda seetõttu, et meil on kaks ühe nimega klienti. Mu kolleeg võttis need topsikud, torkas mulle nina alla ning küsis: ,, Mis see on?“ Ja läks kohe ära, et üle kontrollida, mis- sugusel kliendil neist kahest ühenimelisest kliendist peavad millised ravimid olema. Pisut oli veel söögini aega ja ma läksin pesuruumi, et viia eelmisel päeval saunas käinud klientide puhas pesu neile tuppa. Kui valvelauast möödusin, kutsus ülemus mind enda juurde ja ütles: ,,Ole teinekord rohtudega ette- püstikusse hommikused rohud juba valmis, et küll ma hiljem panen ka teised. Nii tegingi. Aga juhtus, et unustasin teise püstikusse rohud panemata. Hommikul tuli päevase vahetuse hooldaja ja vaatlikum!“ Ma sain aru, et töökaaslane oli toas, pannakse rohud topsidega lauale toiduportsjoni juurde ja ka mõned teise kor- püüan olla tähelepanelikum.“ Paar tundi hiljem võisin kogemuse võrra rikkamana rõõmsalt koduteele asuda. ruse kliendid söövad all. Ja mõnele esimese kor- 92 7A LOBJAKAS rakenda seda meie suhtes, vähemalt mitte seni, kuni armuaeg kestab ja meil on võimalik armu paluda ja saada. Me ei kaeba enam meid tabava ebaõigluse üle — kuna Jeesus on talunud meie patu tõttu äärmist ebaõiglust ja kõik see, mis meile iganes võib osaks saada, pole mingilgi viisil võrreldav veatu Jumala Poja poolt kogetuga. Pealegi ei pea me üheski sellises kogemuses üksi olema ja Jeesus kinnitab meile: ,, Ma Jeesuse õdede-vendadena just Jeesusele osaks langenud kohutavalt suure ebaõigluse tõttu. Selle mõistmine muudab meie suhtumise avastas, et mul on ülemise korruse rohud panemata. Meil on nii, et nendele, kes söövad söögi- n inimestesse meie ümber ja meie armusaanutena ja armualustena ei rakenda enam hammas-hamba-vastu-põhimõtet - kuna Jumal ei ruse kliendile viiakse toit tuppa. Läksimegi kahekesi üles ja panime koos need rohud ära. Aga kui mu kolleeg hakkas neid lauale panema, 40 MEIE AEG detsember 2017 jõudnud talle minust rääkida. Mul läks suu juba lahti, et öelda: ,,Aga me panime need rohud koos!“, kui korraga kuulsin enda sees üht häält palumas: ,1sa, palun aita, et ma talle samaga ei vastaks.“ See oli nii selge hääl, et ma ei saanud seda eirata, ning vastasin ülemusele: , Jah, ma Margit Kuu Järgnev lugu räägib muuhulgas sellest, et Jumala abi ei jää hiljaks. See mõte jääb sageli inimeste poolt saadetud kogemustes kõlama ja julgustama. Meid julgustatakse tulema julgusega armujärje ette, et me leiaksime halastust ja armu oma abiks õigeks ajaks (vt Hb 4:16). See aga räägib meile Jumalast, kes näeb kõike ning sätib oma juhtimise ja väe läbi olukordi paika ammu enne, kui meie mingit probleemi kahtlustada oskame. Küllap ei osanud ka meie esivanemad Eedenis kahtlustadagi, et miski võiks neid lahutada neid armastavast Jumalast, aga Jumal korraldas juba enne pattulangemist abi ja võimaluse patuse päästmiseks. Peetruse esimesest kirjast loeme, et ,,teid ei ole kaduvaga, hõbeda või kullaga lunastatud teie tühiseist esivanematelt päritud elu- viisidest, vaid Kristuse kui veatuma ja laitmatu talle kalli verega, kes küll oli ette määratud enne maailma rajamist, aga aegade lõpul on saanud ilmsiks teie pärast“ (1Pt 1:18, 19). Kristus oli enne maailma rajamist andnud lubaduse tulla meid lunastama meie esivanemailt pärit eluviisidest. Juba siis, kui meie esivanemaid polnud olemas, teadis Jumal, et võib tulla olukord, kus me oleme neilt pärinud tühised eluvii- sid, mida ainult veatu Kristuse veri saab lunastada. USALDA JA USU Alustan oma päeva ikka palvega. Ka sel, 1. septembri hommikul palusin enne arsti juurde minekut Taevaisa juhtimist, sest juba teist päeva ei näinud ma vasaku silmaga. Läksin silmakliinikusse. Olin seal kuuajalise vahega kaks korda sama kaebusega käinus ja silmas olid tuvastatud ealised muutused. Kuna silmaarstile aega saada ei õnnestunud, tuli pöörduda EMO-sse. Silmaarst vaatas ainult korraks silma, tegi ühe uuringu, mille vastus näitas, et vajan kohest opereerimist. Mind pandi istuma ratastooli, kuna käia ei tohtinud. Viidi silmaosakonda. Öeldi, et jääte operatsiooni ootama. Siis tuli arst minu juurde ja ütles, et tal on veel vastuvõtt ja et ta tuleb laupäeva hommikul oma vabast ajast mind opereerima! Toimingud ja uuringud toimusid kõik nii kiiresti, aga mulle anti südamesse eriline rahu. Olin üksi palatis ja sain olla palju palves. Kahjuks mul lugemist kaasas ei olnud, niisiis mõtlesin piiblisalmidele, mis peas olid. Esimesena tuli meelde: ,, Kõik tuleb heaks neile, kes Jumalat armastavad.“ Milliseid haigeid tervendas meie Taevaisa. Tema armastuse suurus on piirideta. Meenus palju lastelugusid, mida ma laupäeva hommikuti lastetunnis kasutan. Operatsiooni ootamise aeg möödus väga suure rahuga südames ja kiiresti, sest teadsin, et Tema on kogu aeg mu kõrval. Meenus Jaakobi redel! Milline eelis on meil teistega võrreldes! Laul 70:5 võime lugeda: »Olgu rõõmsad ja rõõmutsegu sinus kõik, kes otsivad sind; ja kes armas- tavad sinu päästet, need ütelgu alati: »Suur on Jumal!““ Operatsiooni hommik oli hingamispäeva hommik. Hommikul kell pool 9 seisid palati uksel arst ja operatsiooniõde, mõlemad heas tujus, sära silmis. Läksin operatsioonisaali, kus mängis rahulik viiulimuusika. Ma tundsin, et olen Mere puiestee kirikus ja mängib Raeli. Operatsioon kestis kaks tundi, arst ja õde toimetasid mu silma kallal. Minu mõtted olid Taevaisal. Milline hoolimine minust, kui kallis ma Talle olen. Seda Tema armastuse suurust ei ole võimalik mõõta! see oli ainult Taevaisa juhtimine, et ma niiviisi operatsioonile ,,sattusin“! Tema armastusega ja uue kogemusega lähen ma edasi ja loo- palju on meil kirikus praegu kõrges eas vanureid, kes käivad hoolimata vanusest ja kroonilistest haigustest kirikus, et olla osaduses teistega ning osaduses Jumalaga. Jumal oma Püha Vaimuga on ka nendega, kes on kodudes ega jaksa enam kirikusse tulla. Ta teeb imet ka nende seas. Nädal aega tagasi läksin taaskord külastama meie kauaaegset liiget Vaike Kallandit, kes on praegu g2-aastane. Tal oli palju kaebusi ning kiirabi viis ta haiglasse. Teda uuriti väga põhjalikult ja leiti, et tal ei olegi enam kõhunäärmekasvajat, mistal neli aastat tagasi diagnoositi. Vaike ristiti, kui ta oli 17-aastane! Kui pühendunud on ta elu olnud Jumalale ja milliseks eeskujuks on see mulle. Vaike tunneb põhjalikult Piiblit ja saab vaatamata kõrgele eale peaaegu kõikide toimingutega hakkama! Meile on antud elutöö siin maa peal: valmistuda igaveseks eluks. Jumala Sõna ütleb: ,,Või kas te ei tea, et teieihu on teis oleva Püha Vaimu tempel, kelle te olete saanud Juma- lalt , ning teie ei ole iseenese päralt!“ (1Kr 6:19) Kui me seda elutööd »teeme“ nii, nagu Jumal on meile kavandanud, siis võib iga kiusatus töötada meie kasuks. Me jõuame Talle lähemale, täisea mõõduni Kristuses! Johannes kirjutab: , Armas, soovin sulle, et sul läheks hästi ja sa oleksid terve, nõnda nagu läheb hästi su hingel.“ (3/h 1:2) Sama tõotus kehtib ka praegu. Ainult koos Jumalaga oled sa terve ja õnnelik. Usu, usalda ja palu. dan, et see on ka minu lähedastele Õnnistusi ja tervist kõigile. Liia Miller tunnistuseks. Rm 8:37 on kirjas: ,, Kuid selles kõiges saame täieliku võidu tema läbi, kes meid on armastanud.“ Ma olen täiesti taastunud, ma näen paremini kui enne! Hommikvalveraamatus õppisime tervisereformi tähtsusest. E. White õpetab meile, et nii vaimsest kui ka füüsilisest tasakaalust peab kinni pidama juba nooruses, selle tasa- kaalu viljad valmivad vanas eas. Kui 2017 detsember MEIE AEG 41 Jumala rahvas ootas aastatuhandeid tõotatud Messia sündi, mis lei- dis aset siis ,,kui aeg täis sai“ (GI 4:4). Siingi tegutses Jumal täpselt õigel ajal. Kui räägitakse aja täis saamisest, on meil põhjust Piiblist otsida Jeesuse sündi puudutavat prohvetikuulutust, mida Jumala rahvas oleks võinud teada. Ometi jäi Jeesuse sünd paljude poolt mär- R kamata. Jumala Iisrael, kes oleks pidanud Päästja sünnist kõigile rahvastele kuulutama, oli enda poolt valitud teadmatuses ning kogu Jeesuse elu ei suutnud rahvast ümber veenda ja Tema äratundmisele tuua. Kuni nad Ta ristile naelutasid. Kas ka meie Jumala Iisraelina valime teadmatuse ja tallame jäärapäiselt oma rada? See on küsimus, mille mina pean endale esitama ja sina endale. Kas ma luban end juhatada? Kas ma kuuletun? Meie ümber on täna kristlikku teadmatust hulga rohkem kui Kristuse sünni aegses maailmas. Jeesuse ja Jumala nimi kajab rahva suus vaheldumisi kurjade vandesõnadega ja ehkki teatakse midagi ka Jeesus-lapse sünnist, jääb see enamasti särava kila-kola, päkapikkude, jõuluvanade ja kingikottide varju. Ja meie Jumala lastena võiksime seda teadmatust hajutada ja rääkida, millise kingituse on Jumal meile Kristuse näol teinud! Laske taJOAGSge de Ominu juurTale VÄIKESE POISI JÕULUOOTUS IC hel porisel ja vihmasel detsembrikuu õhtul jalutas pimedail linnatänavail väike külmetav ja pettunud poiss. Õigemini lonkis, sest tal ei olnud mitte kui mingit tuju ja mitte miski ka ei soosinud hea tuju tekkimist. Nimelt — ta ootas väga, et lumega saabuks ka mõnus 42 MEIE AEG detsember 2017 soe jõulutunne, aga mida polnud, oli lumi. Siis ühel hetkel tänavavalgustuslaternatega valgustatud pargirajal sammudes kuulis ta kummalist häält, juskui beebi nuttu, kuigi läheduses polnud ühtki ema lapsevankriga jalutamas näha. Ta hakkas hääle allikat otsima ja kohe meenus talle Jeesus-laps, kellest ema oli rääkinud. Poisile tundus, nagu oleks ta üksik karjane, kes otsib beebi-Jeesust. VAATAN SIIN ON SULLE ÜKS TORE JÕULUKUUSK. SEE ON TÄIESTI VÄRVITU NING KAUNISTAMATA. ON SINU VALIK, KAS SOOVID SEDA KAUNISTADA HEADE SOOVIDE NIMEKIRJAGA VÕI HOOPIS LUBADUSTE NIMEKIRJAGA VÕI NENDE KAHE KOMBINATSIOONIGA. VÕID KA KÜÜNLAID VÕI JÕULUEHTEID JOONISTADA VÕI KLEEPIDA. LASE FANTAASIAL LENNATA! Tee ise jõuluteemaline sõnarägastik Mõtle, mida tähendab sinu jaoks jõuluaeg, ja pane rägastikku kirja kõik pähe tulevad sõnad. Tee rägastik nii põnev, et sõbral oleks tore seda lahendada. Pane kõik sõnad eraldi paberile kirja, siis tead, kui palju sõnu sõber leidma peab. Kirjuta sõnu ülevalt alla, alt üles, paremalt vasakule ja vastupidi, diagonaalis igas suunas. See võib olla hea võimalus jagada sõnumit Jeesusest mõne mittekristlasest sõbraga. 2017 detsember MEIE AEG 43 Džungli-Mary veeretati sadu veini- ja õlletünne. Neid kasutati aafriklastega kaupa tehes. »Oh,“ õhkas Mary, ,terve laeva täis vägijooki, ja vaid üksainuke misjonär!“ Laev andis otsad ja suunas nina Mersey jõele ning siis Iiri merele. Sadamasillal seisvad kujud jäid aina pisemaks, kuni kadusid lõpuks silmist. Mary vaatas pisut ringi ja märkas jahmatusega, et tema on laevas ainuke naine. Ülejäänud olid laevamehed või kaupmehed. Mõned tundusid olevat üsna sõbralikud ja jutustasid Maryle tundide kaupa võõrast Virgil Robinson II losa Võõras maa maast, kuhu nad teel olid. Härra Thompson, arhitekt Uudis sellest, et Mary läheb Kalabari misjonitööle, levis sõprade seas kulutulena. Järgmisel pühapäeval palus pastor tal kirikus väikese kõne pidada, kuid Mary oli üsna arglik. Öelnud vaid paar sõna, istus ta pinki tagasi. Jutluse lõpul astus õpetaja kantslist alla ja kogus koguduse enda ümber. Üheskoos põlvitati ning paluti Maryle Jumalalt õnnistusi ning et Ta hoiaks teda nende lugematute ohtude eest, mis Aafrika džunglites varitsevad. Õpetaja palus Maryl sagedasti kirjutada ja öelda, millest tal kõige enam puudus on. Nad üritaksid talle aeg-ajalt vajaminevat saata. Mary väheste asjade kokkupakkimine ei võtnud kuigi palju aega. Kärsitult ootas neiu teadet selle kohta, millal saab teele asuda. Õed Susan ja Janie kavatsesid tehases edasi töötada. Nad lubasid ema eest hästi hoolitseda. Oma aastapalgast otsustas Mary saata pool emale. Mõned proua Slessori naabritest tundsid hirmu paljast mõttest, et noor naine läheb üksipäini, ilma kellegi kaitseta, nii kaugele. »Oleks ta minu tütar,“ sõnas üks naistest, ,,seoksin ma ta ennem toolijala külge, kui minna laseksin. Kas te, Sles- sori proua, ikka annate endale aru, mis jõle paik see bar on kõigi oma tõbede ja metselajatega? Ärimehed, sinna lähevad, surevad aasta jooksul maha - nemad ometigi suured tugevad mehed. Kas te tõesti loodate tütart veel elusana näha?“ Kalakes on oma »Ta on Jumala kätes,“ vastas ema kindlalt, ,, ja Jumal hoolitseb kindlasti tema eest.“ Lõpuks sai Mary kirja, kus seisis, et tal tuleb oktoobri lõpul astuda aurulaevale Etioopia. Alguses pidi ta aga rongiga Liverpooli sõitma, kuna Etioopia seisis sealses sadamas. Mary veenis ema kaasa tulema, kuid ema raputas pead. »Ei, mu laps, ma ei suuda vaadata, kuidas sa lahkud. Liig on juba seegi välja kannatada, kui sa rongi astud.“ Kaks Mary lähimat sõpra kogudusest olid nõus teda saatma, nõnda ei pidanud ta päris üksinda reisima. Rong sõitis läbi Šotimaa kaunite orgude ja üle roheliste mägede, viies Mary iga hetkega kodust kaugemale. Saabus päev, mil laev pidi teele asuma. Laeva kail seisis Mary koos oma sõpradega, silmitsedes higist nõretavaid mehi tema kaste-kompse tassimas. Mary nägi midagi, mis muutis ta kurvaks ja ka vihaseks. Laevatrümmi 44 MEIE AEG detsember 2017 Glasgow st, tundis misjonäride vastu suurt poolehoidu. Ta nentis kahjutundega, et nad seal maal sageli haigestuvad ja surevad. Üle kahesaja aasta oli Lääne-Aafrikat tuntud nime all ,,valge mehe haud“. Härra Thompson läks päris vaimustusse, jutustades, et tema on teel imekaunisse paika, mille ta oli Kameruni mägedes leidnud, rohkem kui 1500 meetrit merepinnast kõrgemal. Ta plaanis sinna üles värskendava õhu kätte ehitada maja, ja kui misjonärid peaksid haigestuma, võiksid nad tulla ja tema juures elada, kuni on korralikult kosunud. Kahjuks elas härra Thompson Duke Towni saabumise järel vaid paar kuud ja tema ilus unistus jäigi vaid unistuseks. Kui mõned mehed olidki Mary vastu sõbralikud, siis enamus soovis, et teda seal poleks. Nemad ei kartnud ei Jumalat ega inimesi. Nende ainus soov oli igal ööl juua, laulda ja tantsida. Kapten oli veel kõige hullem. Etioopia oli räpane laev. Mary pidi ringi liikudes alailma nina näpuga kinni hoidma. Kuid tema nina tundis vaid seda, mida silmad nägid. Et mitte lõplikult masendusse langeda, proovis Mary meeste ellu pisut rõõmu tuua. Esimestel päevadel oli Atlandi ookean üsna tormine. Mary oli mõnda aega merehaige, kuid kui laev jõudis lõuna poole, lõi taevas klaariks, päike hakkas paistma ja meri rahunes. Mary organiseeris laeval laulurühma ning pidas igal hommikul ja õhtul jumalateenistust meestega, kes olid nõus temaga ühinema. Esimesel hommikul tormas kapten tulivihasena kajutist välja. , Lõpetage see märul!“ üürgas ta. ,,Otsekohe lõpetada! Ma ei salli silmaotsaski oma laevas mingisuguseid silmakirjalike kirikulaulude leelotajaid! Etioopial pole ilmaski selle neetud usuga tegemist olnud ja ei saa olema ka, nii kaua kui mina laeval kapten olen!“ Mary ei lasknud end heidutada. Ta astus otsejoones kapteni ette ja tõstis sõrme kapteni nina all püsti: » Võtke teatavaks, et ma ei kavatse jätta laulmist ja teiesuguste eest palvetamist! Või teie nimetate seda siin laevaks? See pole midagi enamat kui vaid räpane haisev logu, mida juhib vanakurja käsilane ja mille meeskonnas on kamp paharette. Pisut usku ei teeks teile küll paha ja ma vaatan, mida annab asja parandamiseks ära teha!“ UUS JÄRJEJUTT III osa Oleks mõni meeskonnaliikmeist söandanud kaptenit sel kombel kõnetada, oleks ta silmapilk ahelaisse pandud. Kapten jõllitas naisenääpsu. »Pole teil siin vinguda midagi!“ käratas ta. »Või ei ole?! Kui ma teeksin nimekirja kõigest sellest, mis laeval ripakil ja valesti, tuleks see vähemalt pool meetrit pikk. Söök ei kõlba kuhugi, pealegi tuuakse see alati kohale jahtunult. Vesi on joogiks kõlbmatu. Te olete purupurjus ka siis, kui peaks laeva juhtima. Jumal on hoidnud, et me juba ammu pole mõne kari otsa sõitnud.“ Kapten möirgas pilkavalt naerda. »Mis häda teid sealt Šotimaalt siis minema ajas, kui te nii kangesti patuseid päästa tahate? Kui ma õigesti mäletan, peaks seal neid patukotte küll õige paksult olema.“ »On, on,“ nentis Mary. Ta hakkas alles tuld võtma. ,,Ma lihtsalt ei saanud enam Šotimaale jääda. Ühel heal päeval oleksin võtnud kätte ja viinapõletaja maha kõmmutanud ning siis oleks mul tulnud võllas rippuda.“ Kapten trampis kajutisse. Laulmine ja koosolekute pidamine jätkus. Iga päev tundus eelmisest kuumem. Mary püüdis leida varju teki kohal päiksevarjuks pingutatud purjede alt. Puhus kõrvetav idatuul. Ühel hommikul märkas Mary laevatekil liiva. »Kust see siia sai?“ küsis ta ühelt kaasreisijalt. »Selle liiva on tuul siia kandnud Sahara kõrbest. Me oleme üsna ranniku lähedal.“ Mary kummardus ja võttis liiva pihku. ,,Oi, Aafrika!“ sosistas ta väikseid valgeid liivaterakesi silmitsedes. »Kas teie, tillukesed, olite kord osa Aafrikast?“ Laev peatus nüüd sageli väikeste räpaste linnakeste juures, mis enamasti asetsesid jõesuudmetes. Seal polnudisegi sadamasildasid. Nii tunglesid aafriklased oma paatidega laeva ümber, vahetades palmiõli džinni vastu. Umbes viis nädalat pärast seda, kui laev Liverpoolis ankru hiivas, keeras see käila ranna suunas ja libises Kalabari jõe vaiksesse tumedasse voolu. Läbipääsmatu tihnik ulatas lausa veepiirini. Mary nägi kriiskavaid ahvipärdikuid sabapidi puude otsas rippumas. Linnud olid ennenägematult eredavärvilised ja neid oli otsata palju. Mudastel jõekallastel silmas Mary suuri puuronte, mis laeva liginedes end vette libistasid — suured koledad krokodillid! Õhtupimeduses jõuti Duke Towni, kus oli veider kogum pikki laohooneid jõe kaldal. Nende ümber kükitasid muldonnid. Lähedal asuva kõrge mäe tipus seisis maja, kus Thompsoni jutu järgi elasidki Andersonid. Ankur lasti vette. Kohe tõugati kaldalt paadid lahti. Nöörredeleid pidi ronisid aafriklased ja eurooplased laeva tekile. Mary uuris pingsalt tulijaid, lootes näha misjonäride lahkeid nägusid. Viimaks silmas ta neid väikese valge paadiga tulemas ja lehvitas arglikult käega. Talle lehvitati vastu. Mõne minuti pärast tervitati üksteist kättpidi. »Teie olete Andersonid, eks ole?“ küsis Mary rõõmsalt. »Olen teie kirjutisi palju kordi misjonilehest lugenud. Ma tulin teile appi!“ »Oleme rõõmsad, et sa siin oled, Mary,“ kostis mees. »See on minu naine. Sa võid teda hüüda emaks, nagu kõik teisedki.“ Isa Anderson võttis Mary kohvrid ja küsis: ,On sul muud kraami ka?“ »On, üks suur kast all trümmis. Dundee misjoniselts korjas misjonijaamale kastitäie riideid, ma võtsin need kaasa.“ »Selle toome siis homme ära,“ otsustas mees. Paat randus. Edasi mindi piki kitsast tänavat, mis viis misjonijaama. Seal ootas Maryt veel kümme misjonäri, kes istusid lahtisel rõdul värskendava meretuule käes. Mary jutustas merereisist. Kogu selle aja mõõtsid misjonärid neidu pilkudega, püüdes aimata, milline misjonär sellest noorest naisest küll saab. Mary silmitses kohalikke huviga. Teda hämmastas nende kollane nahavärv. Hiljem sai ta teada, et seda põhjustas malaariapalavik ja selle leevendamiseks kasutati hiniini. Veelgi rohkem imestas Mary selle üle, et kõik paistsid ema Andersoni pelgavat. »Viin su nüüd sinu tuppa,“ pani ema Anderson ette. Ta juhatas neiu väiksesse lihtsalt sisustatud toakesse, mis asus labürindina tunduva maja ühes tiivas. »Mõnda aega elad sa meie juures,“ põristas ema Anderson oma madala häälega. ,, Hiljem võid mõne teise misjonäri juurde ümber kolida. Umbes poole tunni pärast kutsub kell sind õhtupalvusele. Vaata, et sa hiljaks ei jää!“ Ema Anderson lahkus ja Mary jäi oma mõtetega üksi. Kella helisedes koondusid maja asukad kabelisse ühisele palvusele koos aafriklastest kristlastega. Mary ehmatuseks palus isa Anderson tal kokkutulnutele mõne sõna öelda. Neiu vabises, kuid sai siiski öeldud, et tal on väga hea meel olla siin nende keskel. Ta tundis kergendust, kui lahked naeratused talle tere tulemast soovisid. Mary oli rabatud sellest, kui nobedasti isa Anderson tema sõnad kohalikku keelde tõlkis. ,,Kas mina suudan kunagi sel kombel rääkima õppida?“ kahtles Mary. Peale koosolekut söödi Andersonide juures õhtust. Enne kui Mary võis minna üles oma tuppa emale kirja kirjutama, anti talle esimene misjoniülesanne. »Soovin, et sa helistaksid kell pool kuus hommiku- kella. Homme lähed kooli ja alustad õpetajana. Saad vanema klassi, sest sa ei oska veel efiki keelt, kuid väik- semad lapsed ei mõista suurt inglise keelt.“ Hommikul magas Mary sisse. Ta ärkas kell kuus, kui ema Anderson tema uksele kloppis. Mary kargas voodist välja ja avas ukse. »Kas sa arvad, et tulid siia puhkama?“ kärkis ema Anderson. ,,Sa pead aru saama, et tööd on palju ja sinul on teha oma osa. Täna hommikul on kogu misjonitöö sinu laiskuse pärast pool tundi hiljaks jäänud. Ära sa proovi seda trikki korrata!“ 2017 detsember MEIE AEG 45 Mary palus andeks ja tõttas hommikust sööma. Ta sõi ainult pisut ja kiirustas kooli. Vanemaid lapsi õpetades kirjutas ta üles efikikeelseid sõnu ning harjutas teiste õpetajate abil nende hääldamist. Peale lõunat läks Mary koos ühe õpetaja naisega Duke Towni. Seal nägi ta palju uusi ja võõrastavaid asju. Nad külastasid ühte ristitud aafriklasest õpetajat. Naine kostitas neid tee ja koogiga. Mary ei saanud kuidagi silmi perenaiselt, kes oli kohutavalt priske - ise kõigest 18-aastane! Neiu oli kolme kuu eest abiellunud 5o-aastase õpetajaga. Kui Mary teejuhiga omavahele jäi, päris ta, miks naine nii tohutult paksuks on läinud. »Aga see näitab ju, et ta on väga ilus!“ kõlas vastus. »Mida paksem tüdruk, seda hinnatum ta on.“ »Armas aeg, kas nad siis ise ajavad end nõnda rasva?“ ei suutnud Mary uskuda. »Just! Eriti siis, kui nad hakkavad meheleminekuikka jõudma. 14-18-aastased tüdrukud pannakse nuumamismajadesse, kus neid toidetakse palmiõli, maapähkilte ja muu sellisega, mis paksuks teeb. Mõned on nuuma peal terve aasta. Mida paksemad nad on, seda suuremat pruudiluna nende vanematele makstakse.“ Mõttesse vajunult kõndis Mary mäel seisva misjonijaama poole. Duke Townis polnud eriti märgata ristiusu mõju. Õhtul tahtis Mary asjas selgust saada. »Kui palju ristituid siin on?“ küsis ta vaikselt. Isa Anderson tõsines. ,, Meil on 174 koguduseliiget. Kuid seeriakoosolekutel tuleb jumalateenistusele üle tuhande inimese.“ Mary oli jahmunud. »Vaid 174 pöördunut ligi 40-aastase misjonitöö peale!? Oo — kindlasti olete vahel mustas masenduses.“ »Sul on õigus, kullake. Kuid sa pead meeles pidama, et need inimesed tulevad kõige pilkasemast paganluse pimedusest. Sul pole aimugi, kuidas kartus vaimude ees nende inimeste elu kammitseb. Õigem oleks öelda, et nad elasid tõelises surmavarju- orus.Isegi kõige võimekamal misjonäril tuli kolme ja poole aasta kohta vaid mõni üksik pöördunud hing.“ Uudishimu ajas Mary pikkadele retkedele. Ta külastas inimesi kodudes ja õppis nagu märkamatult nende keele selgeks, nii et õige varsti rääkis ta seda sama hästi kui iga teine. Mary ronis osavasti puude otsa ja kõndis mööda džungliradu naaberküladesse. Vahel kutsusid inimesed ta endaga einestama. Sellist pakkumist ei lükanud Mary kunagi tagasi, kuigi vahel paistis toit lausa kõlbmatu olevat ja maitses tõtt-öelda jubedalt. Ühel õhtupoolikul käis Mary tavapärasest pikemal uurimisretkel ja naasis koju üsna hilja. Ärritunud ema Anderson andis juba uksel teada, et õhtusöögiaeg on ammu möödas. “Sa puudusid õhtupalvuselt ja ka söögipalvelt. Karistuseks lähed voodisse tühja kõhuga. Head ööd!“ 46 MEIE AEG detsember 2017 Mary seisis jahmunult kui kuju. Ta pole ju enam laps! Lõppude lõpuks on ta 28-aastane täiskasvanud naine! Aga siis hakkas olukord talle nalja tegema. Kähku lipsas ta oma kambrisse, et ema Andersoni oma muigega mitte rohkem vihastada. Mary istus väikese lauakese äärde, mida valgustas Õli- lambi kollane leek. Ta kirjutas oma õele kirja. Ukselt kostis tasane koputus. Kui Mary ukse avas, seisis seal isa Anderson, peos kaks suurt banaani. »Võta,“ sosistas ta vargsi ja poetas banaanid neiu pihku. Siis pöördus mees ümber ja hiilis kikivarvul minema. Mary oli misjonijaamas elanud juba ligi pool aastat. Ühel päeval läks ta külakesse, mis asus paar kilomeetrit Duke Townist idas. Külaelanikega vesteldes kuulis ta džunglist kellade kõlinat. Kogu küla haaras õudus. Naised kahmasid lapsed kaenlasse ja sööstsid hüttidesse varjule. » Jookse, Mary, jookse!“ karjus keegi. ,, Need on egbod Mary oli kuulnud egbodest, mingist meeste salaseltsist. Nad kandsid maske, kolasid džunglis ja külvasid ee inimestes õudust, ilmudes kohale ette hoiatamata. Neil olid kaasas piitsad, millega vemmeldati kõiki ette sattuvaid naisi ja tüdrukuid. Mary seisis seal, kus oli. Üks egbo lähenes piitsa vibutades, kuid Mary ei kartnud teda rohkem kui Dundee piitsakangelast. Egbo tegi minekut. Misjonijaamas jutustas Mary nähtust ema Andersonile. »Mõelda vaid, et ainult paari kilomeetri kaugusel misjonijaamast võivad egbod sedasi inimesi terroriseerida! Keegi peaks minema ja neile Jumala Sõna kuulutama. Ja seda ma teen! Võin samahästi ka nende lastele aabitsatarkust õpetada.“ Ema Anderson silmitses neidu külmalt. »Jeesusel polnud iialgi kiire. Kui oled siin elanud sama kaua kui meie, mõistad, et töö edeneb aeglaselt.“ Mary püüdis olla kannatlik ja teha seda, mida kästi. 1879. aastal, kolm aastat peale Kalabari saabumist, haigestus Mary tõsiselt. Nädalaid vaevasid teda palavik ja düsenteeria. Oma elu päästmiseks pöördus Mary tagasi Šotimaale, kus ta viimaks haigusest toibus. Kodumaal palus Mary misjoniseltsilt luba lahkuda Duke Townist ja minna Okoyoniasse, kus ikka veel tapeti orje ega teatud vähimatki valge mehe seadustest. Komitee ei kiitnud tema plaani heaks. Maryle tehti ülesandeks avada uus misjonijaam Old Townis, kolme kilomeetri kaugusel Duke Townist. Noor misjonär 166mustas. Sealt sai ta igas suunas tööd laiendada! Enam ei pea ta värisema ema Andersoni karmi pilgu all. Jätkub Tõlkinud Aime Lips Meie Aeg tänab Lyd, kes mööduval aastal oma mõtetega Epiloogi rubriiki ehitas. Järgmisel, 2018. aastal kohtute ajakirja viimasel leheküljel Küllija Priit Keelega. MUUTUSED iis aastat tagasi, kui ma ülikooli läksin, võtsin esimesel semestril üheks valikaineks semiootika. Professor Mihhail Lotman rääkis kord loengus sellest, kuidas Euroopa misjonärid läksid kuhugi Vaikse ookeani saarele, et viia ristiusk seal elavate pärismaalasteni. Evangeeliumi kuulutamisega kaasnes loomulikult põhjalik kommete ja tavade muutus ning muuhulgas said saare põliselani- kud teada, et õige kristlane ei kanna juustes sulgi, seljas loomanahku ega kõrvas ja ninas rõngaid. Palju aastaid hiljem nägi üks hõimupealik - korralikult pükstesse ja T-särki riietatud ning juuksed lühikeseks lõigatud - fotot, mille saart külastanud etnoloogid olid teinud temast ja ta suguharukaaslastest enne misjonäride tulekut. Pealik vaatas pilti ning rääkis, kui hirmus patt on selliseid paganlikke riideid ja ehteid kanda. Kuid siis osutas ta ühele mehele pildil, kes oli eriti silmatorkavalt rõivastatud ja kaunistatud, suled peas püsti ja võimsad kuldrõngad kõrvust õlgadeni rippumas, ning teatas varjamatu uhkusega: ,, Aga see tore noormees siin olen mina!“ LY KAASIK nii, nagu nõutakse, aga kui ta korralduste mõttest aru ei saa, muutub kristlik elu suure tõenäosusega pigem rõhuvaks kohustuseks. On kohutav, kui ainus, mis kristlase ellu veidi põnevust toob, on mineviku rõõmude meenutamine. Eeltoodud näitest rääkides ei saa ma teisiti kui tsiteerida ka õppejõu enda hinnangut pärismaalaste kohta pärast misjonäride kuulutustööd: ,, Ma vaatasin neist pilte — haledad nägid välja!“ Kogu rikkalik kultuuripärand, kõik tseremooniad, kombed ning rahvuslikud rõivad ja ehted olid kadunud. Alles oli jäänud seltskond juurtetuks muudetud, traditsioonideta inimesi, kelle iden- titeet oli neilt röövitud. Jumala poole pöördumisega käivad kahtlemata kaasas muutused, aga iga muutuse puhul tuleks mõelda, kas ja kui palju seda vaja. Loomulikult peab kristlase identiteedi keskmes olema Jumal, kuid lisaks sellele koosneb inimese elu ka harjumustest ja väljakujunenud tavadest, millest suurem osa ei pruugi üldse ohtlikud ega halvad olla. Igal rahval on kombeid ja traditsioone, mis on välja kujunenud just nende ajaloost ja Jumala vastuvõtmine võib nii mõnegi inimese jaoks olla kannapöörde tegemine ja sena kaasa palju muutusi. beid, tavasid ja harjumusi, täielik tuua selliOn kommida kristlane enda juures sallida ei tohi, sest need kahjustavad tema suhet Jumalaga. Samas peab inimene iga muutuse puhul ise aru saama, milleks see vajalik on. Kui noort kristlast hakatakse võimalikult kiiresti väliselt ümber kujundama, võib ta soovitused küll vastu võtta ja teha elutingimustest sõltuvalt ning sobivad niisugusena neile kõige paremini. Muutuste nõudmine lihtsalt sellepärast, et mina ei ole millegagi harjunud, oleks äärmiselt isekas. Ka Paulus astus vastu juutidele, kes sundisid paganaid omaks võtma juudi kombeid - laskma end ümber lõigata -, ja läks isegi nii kaugele, et kuulutas julgelt: ,,Ma olen kõigile saanud kõigeks, et igal juhul mõned päästa.“ (1Kr 9:22b) Kristlaseks saamine ei eelda kõigest endale iseloomulikust loobumist ning teiste usklikega täpselt samasuguseks muutumist. Pigem tähendab see, et Jumala armastus, Tema tundmine ja rõõm Temast imbuvad inimesse, täi- davad ta elu ja mõtted ning niimoodi saab valmis uus loodu, täiesti omanäoline isiksus. Mõne nädala pärast tähistab kristlik maailm jõule - talvist pööripäeva, skandinaavia ja germaani päritolu paganlikku püha, mis märgib talve selgroo murdmist ning valguse võitu pimeduse üle. Ühest küljest võib jõulude algupära pidada liiga ebakristlikuks, et pühitseda sel päeval midagi nii olulist nagu Jeesuse sündimine. Samas saab jõulude pidamist vaadata ka kui maisele tähtpäevale igavese väärtusega sisu andmist, sest ega päev ja valgus selles süüdi pole, kui inimene 9 9 need ebaõigel eesmärgil kokku on sidunud. Jumal on alati lähenenud On kohutav, kui ainus, mis kristlase ellu veidi inimestele selle kaudu, mida nad oma ajas ja kultuuris tunnevad: tapetud ohvriloom, hapnemata leib ja viinamarjamabl ning lõpuks Jeesus, inimese kuju võtnud Jumal. põnevust toob, on mineviku rõõmude meenutamine. Evangeelium on sisu, jumalik mõte, CC mis annab tähenduse lõpututele vormidele. 2017 detsember MEIE AEG 47